Äripäev: Eestis tehakse Baltimaade esimene HDTV ülekanne
23. mail toimub Eestis Baltimaade esimene kõrglahutusega televisiooni (HDTV) prooviülekanne. Test saab teoks Tallinnas korraldatava erialaspetsialistidele mõeldud seminari raames. Seda vahendavad Soome digitehnikafirma Finnsat ja Norra-Briti ühisettevõte Tandberg koostöös Elioni ning Leviraga. Ülekanne vahendatakse Raekoja platsilt teletorni, kasutades Levira hetkel testkasutuses olevat maapealset digitelevisioonivõrku ning Elioni kaabeltelevisiooni- ja IP-andmesidevõrku.
"Kõrglahutusega televisioon parandab oluliselt LCD- ja plasmatelerite pildikvaliteeti," iseloomustas uudset lahendust Finnsati juht Leif Saarela. Laiale tarbijaskonnale mõeldud HDTV-programmi edastamine algab koos digitaalsete teleülekannetega, eeldades, et programmi maht on piisav, lisas ta. Esimene regulaarselt töötav HDTV-saatja Euroopas Euro 1080 alustas tööd jaanuaris 2004.
HDTV ülekanne Eestis
Olin kohal ja nägin seda ülekannet. Seisev pilt oli üsna ok aga nii kui kaamera liikuma hakkas (eriti just panoraamvõtte puhul) läks asi ikka väga hulluks. Tekkis sihuke strobo-efekt ja silmadel oli kohe valus vaadata. Kohapealsed asjapulgad seletasid, et probleemi põhjus oli (wireless)kaamera ja repiiteri (Raekoja tornis) vahel. Samas, kui keti algul on üks nõrk lüli, siis kaotab ka ülejäänud trakt (ükskõik kui high-tech) oma mõtte.
Mis veel silma torkas oli see, et MPEG2 HD pilt oli märksa ilusam/teravam kui MPEG4 HD.
Kohapeal võtsid erinevaid teid pidi kohale toimetatud signaale vastu Humaxi HD receiverid. Nendest DVB-T receiver oli alles prototüüp ja seetõttu vajas aeg-ajalt täielikku restarti.
Kokkuvõtteks julgeksin mina öelda, et HDTV-l on tulevikku, ent praegu on asi ikka üsna toores veel, eriti just vastuvõtu pool. Asjale ei tule kasuks ka eri formaatide (720p, 1080i, 1080p) omavaheline "konkurents", erinevad tehnikatootjad promovad eri variante ja see pidurdab üldist protsessi.
Mis veel silma torkas oli see, et MPEG2 HD pilt oli märksa ilusam/teravam kui MPEG4 HD.
Kohapeal võtsid erinevaid teid pidi kohale toimetatud signaale vastu Humaxi HD receiverid. Nendest DVB-T receiver oli alles prototüüp ja seetõttu vajas aeg-ajalt täielikku restarti.
Kokkuvõtteks julgeksin mina öelda, et HDTV-l on tulevikku, ent praegu on asi ikka üsna toores veel, eriti just vastuvõtu pool. Asjale ei tule kasuks ka eri formaatide (720p, 1080i, 1080p) omavaheline "konkurents", erinevad tehnikatootjad promovad eri variante ja see pidurdab üldist protsessi.
Äripäev: Kõrglahutusega TV: teler on, pilti pole
Kõrglahutusega televiisor on müüjale kasulikum kui kliendile, kuna uue tehnoloogia väärtus on pigem reklaami argumendis
Suur osa Eestis müüdavatest teleritest on küll võimelised uue, HDTV standardi kõrge lahutusega pilti edastama, kuid teenust, mis nende omamist õigustaks, ei tule niipea.
ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on maapealse või kaabli kaudu leviva HDTV tulekut väga raske ennustada. "Ise pakuksin täielikku tulekut aastaks 2012, selleks ajaks on võib-olla analooglevi ka täielikult kadunud, konkreetseid plaane meil aga ei ole," ennustas Lepp. "Ei maksa üle enda varju hüpata, HDTV tehnoloogiat ei ole kasutajale nii väga veel vaja," lisas ta.
Elektroonika jaemüüja ONOFFi televiisorite tootejuhi Artto Lohu arvates peaks televiisori valimisel olema olulisem jälgida erinevate uut tüüpi liideste olemasolu ning ühildumist tänapäeval olemasolevate tehnoloogiatega. "HDTV on tehnoloogia, mis on kohal, kuid hetkel sellele rakendust ei ole," lisas ta.
"Nii vedelkristall- kui ka plasmatelerite keskmine eluiga on 60 000 töötundi ehk kümme aastat, mis on juba võrdne kineskooptelerite omaga ja telerit vahetatakse tavaliselt selle pärast, et tahetakse lihtsalt uut," rääkis Lohk.
Elioni meediasuhete juht Ain Parmas rääkis, et soovivad HDTVga õigel ajal valmis olla. "Meie võrgutehnoloogia toetab HDTV edastust, kui suureks probleemiks on veel HDTV toega kliendiseadmete turg," selgitas Parmas. Samas kinnitas ta, et HDTV jaoks on Elionil plaanis hakata kasutama MPEG4-standardit ning 12 megabitti sekundis on täiesti piisav.
"Digitaalse kaabeltelevisiooni süsteemi jaoks on esimesed HDTV toega digibokside mudelid välja tulemas ning oleme neid ka testinud. HDTV pakkumisel IP-põhiselt üle ADSL-võrgu (IPTV) on seis veidi kehvem. Euroopa turule mõeldud vastavaid seadmeid lubatakse alles järgmise aasta alguseks," lisas Parmas seadmeturu olukorra kohta.
"Paralleelselt tehnika arendamisega on meil läbirääkimised telekanalite esindajatega 2-3 HDTV kanali leviõiguste ja litsentside saamiseks. Aastavahetuse paiku on ilmselt selge, millal võiks teenusepakkumisega alustada, ning mis kanalid tulla võiksid, on ebaselge," kirjeldas Parmas tulevikku.
Kõrglahutusega televiisor on müüjale kasulikum kui kliendile, kuna uue tehnoloogia väärtus on pigem reklaami argumendis
Suur osa Eestis müüdavatest teleritest on küll võimelised uue, HDTV standardi kõrge lahutusega pilti edastama, kuid teenust, mis nende omamist õigustaks, ei tule niipea.
ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on maapealse või kaabli kaudu leviva HDTV tulekut väga raske ennustada. "Ise pakuksin täielikku tulekut aastaks 2012, selleks ajaks on võib-olla analooglevi ka täielikult kadunud, konkreetseid plaane meil aga ei ole," ennustas Lepp. "Ei maksa üle enda varju hüpata, HDTV tehnoloogiat ei ole kasutajale nii väga veel vaja," lisas ta.
Elektroonika jaemüüja ONOFFi televiisorite tootejuhi Artto Lohu arvates peaks televiisori valimisel olema olulisem jälgida erinevate uut tüüpi liideste olemasolu ning ühildumist tänapäeval olemasolevate tehnoloogiatega. "HDTV on tehnoloogia, mis on kohal, kuid hetkel sellele rakendust ei ole," lisas ta.
"Nii vedelkristall- kui ka plasmatelerite keskmine eluiga on 60 000 töötundi ehk kümme aastat, mis on juba võrdne kineskooptelerite omaga ja telerit vahetatakse tavaliselt selle pärast, et tahetakse lihtsalt uut," rääkis Lohk.
Elioni meediasuhete juht Ain Parmas rääkis, et soovivad HDTVga õigel ajal valmis olla. "Meie võrgutehnoloogia toetab HDTV edastust, kui suureks probleemiks on veel HDTV toega kliendiseadmete turg," selgitas Parmas. Samas kinnitas ta, et HDTV jaoks on Elionil plaanis hakata kasutama MPEG4-standardit ning 12 megabitti sekundis on täiesti piisav.
"Digitaalse kaabeltelevisiooni süsteemi jaoks on esimesed HDTV toega digibokside mudelid välja tulemas ning oleme neid ka testinud. HDTV pakkumisel IP-põhiselt üle ADSL-võrgu (IPTV) on seis veidi kehvem. Euroopa turule mõeldud vastavaid seadmeid lubatakse alles järgmise aasta alguseks," lisas Parmas seadmeturu olukorra kohta.
"Paralleelselt tehnika arendamisega on meil läbirääkimised telekanalite esindajatega 2-3 HDTV kanali leviõiguste ja litsentside saamiseks. Aastavahetuse paiku on ilmselt selge, millal võiks teenusepakkumisega alustada, ning mis kanalid tulla võiksid, on ebaselge," kirjeldas Parmas tulevikku.
Seltsimees Lohk tõmbab inimestel perset lohku...kamm kirjutas:"Nii vedelkristall- kui ka plasmatelerite keskmine eluiga on 60 000 töötundi ehk kümme aastat, mis on juba võrdne kineskooptelerite omaga ja telerit vahetatakse tavaliselt selle pärast, et tahetakse lihtsalt uut," rääkis Lohk.
Ta kas eeldab, et keskmine eestlane vaatab telekat 16,5 tundi ööpäevas
või on ta matemaatika tundidest poppi teinud...
Härra Lohk. Õige vastus keskmise eestlase puhul oleks 25-30 aastat.
Aga, et 10 aasta pärast tahab keskmine eestlane tõesti uut OLED telekat.
-
kanajuurikas
- Entusiast
- Postitusi: 303
- Liitunud: 00:03, 21 Juul 2003
ei hakanud tervet äripäeva väljaannet siia tsiteerima kuid vastused seal olevale sisule on kõik olemas ning see jutt seal on puhas jura:kamm kirjutas:Äripäev: Kõrglahutusega TV: teler on, pilti pole................
1.teenus HDTV teleritele täiesti olemas:
satelliit, elioni kaabelDTV, arvuti HDMI ja kiire internetiga. (kõik nõuavad muidugi vastava seadme olemasolu)
2.Kes on hr.Indrek Lepa kes ütleb, et kasutajale ei ole HDTV tehnoloogiat VEEL niiväga vaja??? krt see USA siis selle otsa koperdas?
3.Artto Lohu arvab ka, et HD tehnoloogiat pole kusagil kasutada?? mainisin nr1., et materjali jagub, lisan veel HDMI liidesega DVD mängijad mis pilti ka veidi magusamalt näitavad kui tavalised...
4.Parmase jutt on juba õigem,edastuseks peab olema valmis.. kui mingi märkimisväärne hulk kasutajaid tõepoolest vajalikku tehnikat omab...siis pilt ette.
5.jura on aga see, et eesti DTV edastajad pressivad vana tehnoloogiat käima ning uus tuleb kiiremini peale kui keegi arvata oskab, ja siis käivitamisega otsast peale.
hakake panuseid tegema
