4.6M Andrew antenn

[mustkass]

Igal juhul on see väärt asi,isegi kui UK kinni pannakse jääb üle hulk igatsugu eksootilisi kanaleid,mis väiksematega ei tule,kas c bandi pead kannatab?

[margusten]

Jah kannatab C bändi pead.
Peab vaid teise LNB kinnituse tegema.

[peeter3000]

Kui 4,6-meetriselt Gregoriaan-antennilt eemaldada lisapeegel (subreflektor), ei tööta süsteem enam oma algse arvutusliku disaini järgi. Siin on peamised põhjused, miks vastuvõtt sellises konfiguratsioonis drastiliselt halveneb ja miks te pole näinud sellel mitut pead:
Miks ilma lisapeeglita on tulemus palju viletsam?
1. Fookuspunkti nihkumine ja faasivead: Gregoriaan-antenni põhipeegel on disainitud peegeldama signaal koonduma kindlasse punkti (lisapeeglile), mis omakorda suunab ja fokuseerib signaali põhipeegli taga või keskel asuvasse kiirgajasse (söötepeasse). Ilma lisapeeglita ei kooondu lained tavalise LNB (pea) jaoks õigesti, tekitades suuri faasivigu.
2. Valed valgustusnurgad (Illumination): Gregoriaan-süsteemi söötepea on optimeeritud "valgustama" väikest lisapeeglit, mitte suurt 4,6-meetrist põhipeeglit. Kui panna tavaline pea otse fookusesse, ei suuda see tõenäoliselt kogu suure peegli pinda efektiivselt ära kasutada (tekib underillumination) või haarab sisse liiga palju maapinna mürasid (overillumination).
3. Võimenduse (Gain) drastiline kadu: Kuna fookus pole ilma lisapeeglita korrektne, langeb antenni kasulik pindala ja seega ka võimendus (C/N suhe) massiivselt. 4,6-meetrisest antennist võib reaalsuses järele jääda vaid murdosa selle potentsiaalsest võimekusest.
Miks Gregoriaan-antennil ei kasutata mitut pead (Multifeed)?
Teil on täiesti õigus – seda tüüpi suurtel profiantennidel ei näe peaaegu kunagi mitut pead ees. Põhjused on järgmised:
• Ülikitsas kiirevihk (Beamwidth): Nii suurel (4,6 m) antennil on fookuspunkt ja kiirevihk ülitäpsed (murdosa kraadist). Kui nihutada pea fookusest kasvõi paar sentimeetrit kõrvale, et püüda teist satelliiti, kaob signaal peaaegu täielikult.
• Mõeldud maksimaalseks jõudluseks ühel positsioonil: Gregoriaan- ja Cassegrain-tüüpi antenne kasutatakse professionaalsetes maajaamades (Uplink/Downlink), kus on vaja kätte saada ühe konkreetse satelliidi nõrk signaal või edastada saadet maksimaalse stabiilsusega. Mitme positsiooni püüdmiseks kasutatakse teistsuguseid, spetsiaalselt selleks disainitud multifeed- või toroidantenne.
Rimase katsetus ilma lisapeeglita oli tehniliselt huvitav eksperiment, kuid puhtalt füüsikaseaduste ja geomeetrilise optika tõttu oli vastuvõtt sel viisil kindlasti kordades nõrgem kui korrektse lisapeegliga konfiguratsioonis.

-------

See Rimaselt pärinev tsitaat kirjeldab väga täpselt ühte antenni disaini fundamentaalset probleemi, mis tekib siis, kui kahepeegliline süsteem sunnitakse töötama otsefookusena. See, mida ta koges, on klassikaline näide antenni kiirgusdiagrammi lagunemisest ja kõrvalkiirte (külgkiirte / side lobes) võimendumisest.
Siin on füüsikaline selgitus, miks antenn ilma abipeeglita just nii käitus:
1. Külgkiirte (Side lobes) drastiline suurenemine
Gregoriaan-antenni abipeegli üks peamisi ülesandeid on tagada, et signaal jaotuks põhipeeglile võimalikult ühtlaselt ja faasipuhtalt. Kui abipeegel eemaldati ja söötepea pandi otse fookusesse, muutus peegli pinna niinimetatud "valgustatus" (aperture illumination) valeks.
See rikkus ära faasisümmeetria, mille tulemusena antenni põhikiir muutus nõrgemaks ja külgmised kiired (mis peaksid olema summutatud) muutusid ebanormaalselt tugevaks.
2. Signaali kadumine ja uuesti ilmumine (Saagjõudlus)
Rimase kirjeldus – antenni keerates signaal kaob ja ilmub uuesti – näitab, et antenni suunadiagramm ei olnud enam üks terav tipp (põhikiir), vaid meenutas pigem "kammhammaid" või lainetavat harja.
• Kui ta keeras antenni satelliidilt kõrvale, kukkus signaal esimesse sügavikku (nook, null põhi- ja külgkiire vahel).
• Edasi keerates sattus antenn aga tugeva külgkiire peale, mistõttu signaal ilmus uuesti nähtavale, kuigi antenn oli suunatud valesse kohta.
3. Külgneva satelliidi häired (Adjacent Satellite Interference)
Satelliidid asuvad taevalael geostatsionaarsel orbiidil üsna tihedalt teineteise kõrval (tavaliselt 2–3 kraadise sammuga).
• Õigesti seadistatud 4,6-meetrisel antennil on põhikiir ülikitsas ning külgkiired nii madalad, et naabersatelliidi signaal summutatakse täielikult.
• Ilma abipeeglita oli aga antenni külgkiir nii lai ja tugev, et kui antenn vaatas otse satelliiti A, siis selle sama suurenenud külgkiire sisse jäi satelliit B. Tulemuseks oli see, et mõlema satelliidi signaalid segunesid söötepeas, tekitades ületamatu mürataseme ning muutes puhta vastuvõtu võimatuks.
Rimase tähelepanek kinnitab, et kuigi füüsiliselt on peeglilt peegeldust võimalik fookusesse püüda, kaotab antenn ilma oma spetsiaalse optilise süsteemita (abipeeglita) täielikult oma selektiivsuse ja suunatoime.

[peeter3000]

https://satcomsolutions.org/wp-content/ ... asheet.pdf

46m andrews.png