Miks on nii, et mõni pilt tuleb arvutiekraanilt vaadatuna hullu kammiga teine jälle mitte? Kui vaatan VLC-ga Dreami pilti, siis mõnel juhul peab sisse lülitama deinterlace. Enamustel 16:9 filmidel aga on pilt nii hea, et ilma deinterlacemata panen täisekraanile ning kammi ei ole!
Illustreerimiseks toon kaks näidet, mis on otse Dreamist salvestatud.
1) http://kanajuurika.isiklik.net/test.ts
2) http://kanajuurika.isiklik.net/test2.ts
ülerealaotus
Ülerealaotus on kasutusel analog TV-s, seal kanatakse alul üle paaritud (1,3,5,...read) ja seejärel paarisread (2,4,6,...jne) read. See oli kasutusel väga mitmel vanade analoogseasdmete pahdel põhjustel. Arvutipilt peaks olema laotatud nii, et kõik read tulevad järjest. Ju 16:9 formaat on uuem ja seal seda pahandust pole.
Kes teab täpsemalt, andke märku!
Kes teab täpsemalt, andke märku!
Edu soovides A.A
-
kanajuurikas
- Entusiast
- Postitusi: 303
- Liitunud: 00:03, 21 Juul 2003
Ülerealaotus on tehnoloogia, mis mõeldi välja kaadrisageduse tõstmiseks. Nimelt ei olnud tolleaegsete CRT riistade reaktsiooniaeg piisav, et progressiivselt laotada 50 kaadrit sekundis, mis loeti vajalikuks, et inimsilm ei märkaks vastikut vilkumist. Samuti ei oleks 50 kaadri jagu sekundis signaali mahtunud tolleaegsesse ülekandevõrku. Iseenesest on see lahendus geniaalne, kuna võimaldas, küll üle rea aga siiski, edastada 50 poolkaadrit sekundis pilti, mis vältis vilkumise, mis 25fps korral oleks kindlasti olnud häiriv ning andis võimaluse saadete tegemisel kaameraga "hooletumalt" ümber käia. Nimelt võib interlaced signaali tegeva telekaameraga oluliselt rohkem vehkida kui kinokaameraga, mis jookseb 24 kaadrit sekundis ilma, et pilt "uduseks" läheks.aandra kirjutas:Ülerealaotus on kasutusel analog TV-s, seal kanatakse alul üle paaritud (1,3,5,...read) ja seejärel paarisread (2,4,6,...jne) read. See oli kasutusel väga mitmel vanade analoogseasdmete pahdel põhjustel. Arvutipilt peaks olema laotatud nii, et kõik read tulevad järjest. Ju 16:9 formaat on uuem ja seal seda pahandust pole.
Kes teab täpsemalt, andke märku!
Suurused 25 ja 50 on toodud seetõttu, et me oleme euroopas, mitte ameerikas, kust asi alguse sai ning kus kasutatakse ~30 ja ~60 fps sagedusi, kuid tehnoloogiliselt ei oma see kuigisuurt tähtsust.
Oot oot, tahaks siinkohal öelda tähelepanelik lugeja. Kinofilm käib ju ainult 24 kaadrit sekundis ning ei vilgu, miks siis 25 kaadrit sekundis jooksev TV vilkuv on?
Põhjused on äärmiselt lihtsad ning neid on kaks:
1) kinofilmi kaadrit ei laotata nagu TV kaadrit vaid kuvatakse korraga, mis annab võimaluse täiskaadrit ekraanil hoida kauem kui kulub kaadrivahetuseks, mille tulemusena on "pimedad" hetked lühikesed.
2) Et vilkumist hajutada ning silmale pisut vastuvõetavamaks teha, näidatakse tänapäevase kinoprojektoriga ühte kaadrit rohkem kui üks kord. (100fps telekad teevad samamoodi, kuid kuna see on võimalik ainult progressiivse laotusega, siis sellises riistas analoogsignaal alati digitaliseeritakse ning eemaldatakse mõne algoritmi abil ülerealaotus, mis muudab niisuguse lahenduse korral tavalise 50fps telekaga võrreldava pildikvaliteedi saavutamise kulukaks).
Ülerealaotus ei ole tänapäevase digiedastusega kuhugile kadunud ning ilmselt ei kao ka HDTV edastuse juurdumisel.
Ehki CRT seadmete asemel kasutatakse LCD või muid paneele ning ka CRT ise on vahepeal arenenud, on jäänud endiselt vajadus suurema kaadrisageduse järele kui 25fps.
Probleem on selles, et filmi korral on võttegrupil tavaliselt võimalik stseeni planeerida, kaamerate asukohti ja liikumist ette määrata ning vajadusel teha duubelvõtteid, kuid TV korral, kus "filmitav" stseen sageli ei ole lavastatud, pole kuigipalju võimalik planeerida ning tuleb kõik huvitav kuidagi peale saada. See tingib vajaduse kaameraga oluliselt rohkem vehkida kui seda filmi korral tehakse, mis jällegi vajab kõrgemat kaadrisagedust kui filmi puhul.
Kuna aga 50 täiskaadri edastamine on ka tänapäevase tehnika juures paras väljakutse, siis annab ülerealaotus võimaluse sellest hoiduda. Pealegi poleks 50 täiskaadrit sekundis tehniliselt mõistlik, sest vaatamata ülerealaotuse eemaldamise keerukusele, mis on vajalik tänapäevaste telekate korral, ei annaks see kuigipalju pildi selgusele juurde.
Mis aga puutub 16:9 formaati, siis tavaliselt edastatakse selles formaadis filme, mis on omal olemuselt juba progressiivsed ning seetõttu ei ole ülerealaotus tavaliselt probleemiks. Edastus toimub TV puhul muidugi ikkagi interlaced rezhiimis, kuid kuna kaks edastatavat poolkaadrit kuuluvad filmi puhul ühe täiskaadri koosseisu ning kajastavad ajaliselt samal hetkel pildistatud kujutist, siis ei tekki selle signaali progressiivse laotuse korral defekti.
DVD peal olevad filmid on tavaliselt progressiivsed.
Mis on progressiivse ja interlaced MPEG'i vahe ning millised on MPEG streami puhul meetodid selle interlaced kujutise edastamiseks, sellest ehk kunagi hiljem, kui kellelgi huvi juhtub olema.
-
kanajuurikas
- Entusiast
- Postitusi: 303
- Liitunud: 00:03, 21 Juul 2003
Jutt kõik õige ja hea, aga ei vasta minu küsimusele. Kuidas saab olla nii, et interlaced signaal, mis Dreamist tuleb, on ühel juhul nii hea, et EI VAJA deinterlacemist arvutis. No võrrelge neid klippe. Tegin screenshotid ka, kes videot ei viitsi tirida. Tuletan meelde, et VLC-s on deinterlace mõlemal juhul välja lülitatud.
http://kanajuurika.isiklik.net/test.png
http://kanajuurika.isiklik.net/test2.png
http://kanajuurika.isiklik.net/test.png
http://kanajuurika.isiklik.net/test2.png
Sest ühel juhul on tegemist ilmselt filmiga, filmi peale filmitud filmiga, teisel juhul aga TV kaameraga võetud ülekandega.kanajuurikas kirjutas:Jutt kõik õige ja hea, aga ei vasta minu küsimusele. Kuidas saab olla nii, et interlaced signaal, mis Dreamist tuleb, on ühel juhul nii hea, et EI VAJA deinterlacemist arvutis.
Filmilindi peale salvestatakse terve kaader korraga. St. 24 korda sekundis pildistatakse terve kaadri jagu infot. TV'sse lastes, pannakse see film PAL puhul lihtsalt 25 kaadrit sekundis käima. Nüüd, kuigi edastatakse interlaced MPEG2'te, ning analoogis poolkaadritena, siis mõlemad poolkaadrid sisaldavad ridu ühest ja samast filmilindi kaadrist. St. mõlemad poolkaadrid näitavad ühel ja samal ajahetkel võetud pilti. Kui sellised poolkaadrid üheks tervikuks kaadriks kokku panna, sobivad nad üksteisega täpselt ning interlace triibulist defekti ei tekki. Ei tekki seda ka siis, kui neid poolkaadreid laotada üle ühe rea.
Samas, TV kaamera pildistab 50 poolkaadrit sekundis. St. ta pildistab üle ühe rea ühe poolkaadri, salvestab videolindile või saadab montaazhipulti ning pildistab siis teise poolkaadri, jällegi üle ühe rea. Selle aja jooksul (peale esimese poolkaadri pildistamist ja salvestamist või saatmist, kui saab asuda teist poolkaadrit pildistama) on reaalne pilt muutunud - aeg on edasi läinud - ning tulemuseks saab olukorra, kus erinevad poolkaadrid sisaldavad erinevatel ajahetkedel pildistatud infot. See ongi see, mille abil saadakse suurem kaadrisagedus ning võimalus kaameraga rohkem vehkida.
Kui need poolkaadrid laotada üle ühe rea, 50 tükki sekundis (erinevad poolkaadrid üksteise suhtes ajaliselt nihkes, nagu nad originaalis olid), nagu telekas seda teeb, paistab see silmale pideva liikumisena. Kui neid poolkaadreid aga esitada ühe tervikliku kaadrina (mõlemad poolkaadrid samal ajahetkel) või seisva pildina (screenshot), tekkib selline triibuline defekt. (See on, muide, põhjuseks, miks VHS makid stop kaadri ajal näitavad ainult ühte poolkaadrit - korrates seda kaks korda järjest - ning mistõttu see stoppkaader on udusem kui liikuv pilt).
See, et üks näide on 4:3, teine 16:9, ei mängi absoluutselt mitte mingit rolli.
Jõudis kohale?
-
kanajuurikas
- Entusiast
- Postitusi: 303
- Liitunud: 00:03, 21 Juul 2003
