Norra
Valge mere Barentsi merest üle Koola poolsaare aktiveeritakse 27.–31. maiks tohutu relvade lasketiir. Punase märgistusega ala loodenurk jääb piiritlemisjoone Norra poolele.
Source: NotamMap.net / Barents Observer
"See on nähtus, mida oleme viimastel aastatel rohkem näinud, suured NOTAM-alad, mis algavad Venemaa majandusvööndist ja ulatuvad Norra majandusvööndi idapoolseimasse ossa," ütles Åtland.
Ta rõhutab, et selline sõjaline tegevus on täiesti seaduslik, kuna see toimub kaugel Norra territoriaalvetest. Åtland märkis aga, et kattuvad alad on midagi uut.
«Varem toimusid Venemaa rakettide stardid ja reaalajas tuleõppused Kaug-Põhjas tavaliselt kas Venemaa või Norra majandusvööndis. Nüüd näeme kahe riigi majandustsoonide vahel rohkem Venemaa NOTAM-ide kattumist.
Sõda Euroopas
Jaanuaris, paar nädalat enne Moskva jõhkrat sõjalist rünnakut Ukrainale, toimus mõlemal pool merepiirkonda asuvates vetes järjekordne Põhjalaevastiku laskeharjutus, vahendas Barents Observer.
Pressiesindaja Preben Aursand teeb selgeks, et Norra jälgib tegevust. "Ootame, nagu alati, et Vene väed tegutsevad meie lähialadel sellisel väljaõppel vastutustundlikult." Ta näeb Euroopa julgeolekuolukorra valguses Venemaa suurenenud sõjalist aktiivsust põhjas.
"Seetõttu pole sellised harjutused üllatus," ütles Aursand.
Uus ja hüperheli
Venemaa põhjalaevastik pole täpsustanud, milliseid relvi testitakse. Severomorski peakorteri pressiteenistus ei tohi välismeediaga suhelda, nagu Barents Observer.
19. veebruaril korraldas fregatt Admiral Gorshkov ulatusliku strateegilise tuumaheidutusjõudude õppuse Grom-2022 raames Venemaa esmakordse raketi Tsirkon väljalaske Barentsi mere lääneosast. Fregatt asus startimise ajal Norra Karusaare lähedal.
Arvestades varasemaid Tsirkon-saateid sarnaste NOTAM-hoiatustega nagu 27.-31. maiks aktiveeritud, poleks üllatav, kui Venemaa proovib ka seekord uut hüperhelirakettide katsetamist.
NRK
Türgi välisminister: Rootsi ja Soome peavad astuma konkreetseid samme
Türgi ootab, et Rootsi ja Soome lõpetaksid väidetava terrorismi toetamise, et lõpetada vastuväited riikide NATO liikmelisusele.
Välisminister Mevlut Cavusoglu ütles reedel, et Rootsi ja Soome delegatsioonid on pärast sel nädalal peetud diplomaatilisi kõnelusi naasnud koju koos nimekirjaga Türgi vastustest.
- Türgi muret silmas pidades tuleb astuda konkreetseid samme. Ta ütles, et nad peavad vähendama toetust, mida nad terrorismile annavad.
"Me mõistame Soome ja Rootsi julgeolekumuresid, kuid kõik peavad mõistma ka Türgi õigustatud julgeolekumuresid," lisas ta.
Rootsil ja Soomel peab olema kõigi NATO liikmesriikide toetus, et nad saaksid NATO-ga ühineda. Türgi opositsioon põhineb peamiselt väidetel toetada Kurdi Töölisparteid (PKK), mida Türgi peab terroriorganisatsiooniks.
Rootsi on Türgi väiteid korduvalt tagasi lükanud.
Rootsi välisminister Ann Linde lükkab ümber Türgi väited, et Rootsi poliitikud esindavad Kurdi Tööpartei (PKK).
- Need on tõsised süüdistused, millel pole alust. Vägivallal, terrorismil ja äärmuslusel pole meie demokraatlikus ühiskonnas kohta, kirjutab Linde Twitteris.
NRK
115 Venemaa rahvuskaardi sõdurit on vallandatud, kuna nad keeldusid Ukrainas võitlemast, edastab The Guardian. Rahvuskaart Rosgvardiat tuntakse Briti ajalehe andmetel president Vladimir Putini eraarmeena. Sõdurid on töökoha tagasi saamiseks pöördunud kohtusse, kuid kohalik Venemaa kohus lükkas hagi tagasi.
NRK
Vene poliitikud kutsuvad Putinit üles Ukraina sõda lõpetama.
Kaks kommunistlikku poliitikut kutsusid reedel harvaesineval avalikul meeleavaldusel president Vladimir Putinit Ukraina sõda peatama.
Vaatamata sellele, et Venemaa kolm kuud kestnud sõjalise kampaania käigus Ukrainas on hukkunud ja haavatud tuhandeid inimesi, on Putin saanud suuresti nautida riigi erakondade ja ametnike lojaalsust.
Kuid Primorski krai piirkonna seadusandliku assamblee koosolekul tekitasid kaks kohalikku poliitikut elevust, kui lugesid ette avalduse, milles kutsuti presidenti Vene vägesid Ukrainast välja viima.
"Kui meie riik sõjalist operatsiooni ei peata, on meie riigis veelgi rohkem orbe," ütles Leonid Vasjukevitš uudisteagentuuri AFP andmetel. Poliitiku sõnul oli pöördumist toetanud veel kaks erakonnakaaslast, kes aga pidid enne koosolekut end tagasi võtma.
Üleskutset lugedes püüdsid mitmed poliitikud, sealhulgas parteikaaslased, Vasjukevitšit peatada. Nii tegi ka piirkonna kuberner Oleg Kozhemyako, kes nimetas apellanti "reeturiks".