Digi-tv.ee

eh

Aga vaadake seda asja. Mida sellest arvata
http://www.rantelon.ee/images/est/r4r8i9.pdf
Siin peaks ka 45 kanali summutamine olema (teisel lehel on joonis)

vanemleitnant kirjutas:Aga vaadake seda asja. Mida sellest arvata
http://www.rantelon.ee/images/est/r4r8i9.pdf
Siin peaks ka 45 kanali summutamine olema (teisel lehel on joonis)

sai vaadata.
see teeks koos vanemate võimenditega (mis digi signaale läbi ei laskud)
sama välja mis av63 ? minu arust
panin andmed siia juurde Sisendite arv 2
Sagedusriba (IN - UHF ANTENN) 470-862MHz
Võimendustegur (UHF ANTENN) +23dB
Tõkkeriba (UHF ANTENN) / Sumbuvus E28 > 526-534MHz / > 40dB
GSM900 > 935-960MHz / > 20dB
Sagedusriba (AV-xx) 47-862MHz
Ülekanne (AV-xx) koos sisseehitatud jaguriga -4dB
Tõkkeriba (AV-xx) / Sumbuvus E44-E46 > 654-678MHz / > 40dB
Mürategur (UHF) 4.5dB
Toide 16-20V/100mA

elit kirjutas:Siilik.
Jah, Espoo ja Kloostrimetsa suundade vahe on 48 kraadi. Foto tegemiseks
pole momendil võimalust ega ka mõtet, sest kavatsen antennimasti
paigutada katusel teise (ohutumasse) kohta. Selgitan sõnadega: üks antenn asub masti tipus suunaga Espoole ja teine asub sellest 650 mm madalamal ning on viidud isetehtud konsoolkinnitusega masti tsentrist 300 mm paremale poole (kui vaadata antennidele tagant) ning on muidugi ka suunatud Espoole.
Jagur (liitja) asub väljas kilekotis. Kavatsen jaguri juurde (juba korralikku karppi) viia ka võimu AV63. Praegu on katus libe ja see töö jääb edaspidiseks.

asi selge
küsin igaks juhuks veel selle ka üle et
antennide kinnituskaugused horisontaalis pikkuse poolest ka samad ? ehk siis üks antenn ei ole teist ettepoole kinnitatud
kinnitustelg on sama eks ?
küsin sellepärast et eile keegi spekuleeris et 1 antenn peab teisest ees asuma ...

see spekulant olin mina ja kuna ma ei suutnud selle kohta kirjandust enam leida,siis palun seda spekulatsiooni mitte tõsiselt võtta!
Aga kindlasti soovitan oma raadioamatööri praktikast seda,et kaugvastuvõtu puhul annab nii mõnegi dB juurde antennidele ca 5deg tõusunurga lisamine,et kompenseerida maakera kumerust.
Aga elit'ile õnnesoovid !

officer kirjutas:see spekulant olin mina ja kuna ma ei suutnud selle kohta kirjandust enam leida,siis palun seda spekulatsiooni mitte tõsiselt võtta!
Aga kindlasti soovitan oma raadioamatööri praktikast seda,et kaugvastuvõtu puhul annab nii mõnegi dB juurde antennidele ca 5deg tõusunurga lisamine,et kompenseerida maakera kumerust.
Aga elit'ile õnnesoovid !

Ma tean ka sellist soovitust. Kui panna 2 antenni tööle ühele mastile üksteise kohale nii, et üks on teisest veerandlainepikkuse võrra eespool saatja poole, siis peab eespoolse antenni ühenduskaabel liitmiskarbini olema samavõrra (veerandlainepikkus, täpselt niipalju, kuipalju üks antenn teisest on ettepoole monteeritud) pikem kui tagumise antenni oma. Sel juhul mõlema antenni signaalid summeeruvad faasis. Antennide tagaküljelt tulevad segavad signaali summeeruvad vastandfaasis, mis on selle paigutusviisi eesmärk. See töötab efektiivselt juhul, kui häireallikas asub antennisüsteemi taga. Seda lugesin ühest venekeelsest telekate remonti käsitlevast raamatust, välja antud kaheksakümnendatel.
Tallinna puhul võib YLE-de püüdmist E32 peal segama hakata ülilevi puhul nt Kanal2 Pärnust analoogis. Kuna Pärnu jääb siin antenni suhtes nö selja taha. Siin võiks seda proovida. Muidugi võitluses E44 ja E46 contra E45 on sellest vähe abi.

Lainepikkus meetrites avaldub järgmiselt: l= 300/f, kus f on kanali kesksagedus MHz. Nt kanalil E32 f=562MHz, siit l=300/562=0,534m.
Siit veerandlaine l/4 on siis 0,1335m ehk 134mm. Selle võrra tuleks asetada üks antenn teisest ettepoole tagasuunast saabuva võimaliku häire puhul kanalil E32.

to jyri: jahh,aga ikkagi oleks õigen antennid paigutada kõrvuti(ja nihutatult),mitte ülestikku,et saavutada kitsam horisontaalne avamusnurk?

eh

jyri403 kirjutas:Ma tean ka sellist soovitust. Kui panna 2 antenni tööle ühele mastile üksteise kohale nii, et üks on teisest veerandlainepikkuse võrra eespool saatja poole, siis peab eespoolse antenni ühenduskaabel liitmiskarbini olema samavõrra (veerandlainepikkus, täpselt niipalju, kuipalju üks antenn teisest on ettepoole monteeritud) pikem kui tagumise antenni oma.

Arvestada tuleb seejuures, et lainepikkus on kaablis väiksem kui õhus, sest see sõltub isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Täispolüetüleeni puhul (vanad vene kaablid, pole mõtet kasutada, sumbuvus UHF-alas suur) tuleb lainepikkus korrutada 0,66-ga, vahtpolüetüleeni puhul 0,77-ga. Ma otsisin kunagi Lõuna-Eestis sugulaste juures viga, miks Valgjärvelt E40 nii halvasti tuli (siis oli seal TV1). Neil oli keegi kohalik tarkpea teinud antennile U-aasa E23 (TV3) ja E30 (Kanal2) vastuvõtuks teinud nii, et polnud lühendustegurit arvesse võtnud. E40, mis hiljem kasutusele tuli, korral olid dipooli ühest harust otse ja läbi U-aasa teisest harust tulnud signaalid juba praktiliselt vastandfaasis. Sai siis seda U-aasa lühendatud. Muidugi U-aas ei ole hea, kui on vaja üksteisest kaugel asuvate kanalite vastuvõtt sama antenniga. Head ei ole ka lihtsad Yagi antennid, mis ei võta vastu kogu sagedusala.

jyri403 kirjutas:Tallinna puhul võib YLE-de püüdmist E32 peal segama hakata ülilevi puhul nt Kanal2 Pärnust analoogis. Kuna Pärnu jääb siin antenni suhtes nö selja taha. Siin võiks seda proovida. Muidugi võitluses E44 ja E46 contra E45 on sellest vähe abi.

Teine, mis võib ülileviga sisse lüüa, on Joutseno YLE TV2 vastu Soome-Venemaa praegust piiri, Anjalankoskest järgmine suur saatja ida poole. Peaks ülilevi ajal, kui E32 solgitud on, vaatama analoogiga, mis seal paistab.
Muide, E23-l olen ühekorraga vastu võtnud Fiskarsi SVT-d analoogis ja Pernaja multipleks A-d! Digisignaal oli sel ajal muidugi tugevasti rikutud, aga ka analoog kergelt ei pääsenud - lumesadu pildil oli jõhkram ja kuidagi "süsteemsem" kui lihtsalt võimendi omamüra oleks olnud. Tegin sellest WinTV-ga stoppkaadreid ka, aga need ei jätnud üldse nii efektset muljet kui telekaekraanil vaadates.

eh

to elit:
need sinu argumendid igati õiged.Antennide omavaheline pikisuunas nihutamine oli mul lihtsalt abstraktselt meeles ilma sisulise põhjenduseta.tnx!
Minust asub Kloostrimetsa 180deg Espoo suunalt.

mart kirjutas: Arvestada tuleb seejuures, et lainepikkus on kaablis väiksem kui õhus, sest see sõltub isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Täispolüetüleeni puhul (vanad vene kaablid, pole mõtet kasutada, sumbuvus UHF-alas suur) tuleb lainepikkus korrutada 0,66-ga, vahtpolüetüleeni puhul 0,77-ga.

Ma just oma eelnevat juttu kirjutades mõtlesin, et kas püstitan selle küsimuse. Tuli välja, et selle asjaoluga peab arvestama. Joutseno koha pealt peaks käiku minema sama asi, mida Rantelon pakkus välja contra E45, aga peab määrama ära nurga Espoo ja Joutseno suundade vahel ning sellega opereerima. Mulle Kundasse ka Joutseno poolt ikka udutab ühtteist.

officer kirjutas:to jyri: jahh,aga ikkagi oleks õigen antennid paigutada kõrvuti(ja nihutatult),mitte ülestikku,et saavutada kitsam horisontaalne avamusnurk?

.Õigus. Viimast asjaolu ma ei puudutanud, mõte oli vaadelda põhimõtteliselt olukorda, mis tekib ühe antenni ettepoole nihutamisel. Muidugi võib kasutada kombineeritult mitut varianti, aga peab enne analüüsima igat juhtu eraldi.

officer kirjutas:Aga kindlasti soovitan oma raadioamatööri praktikast seda,et kaugvastuvõtu puhul annab nii mõnegi dB juurde antennidele ca 5deg tõusunurga lisamine,et kompenseerida maakera kumerust.
Aga elit'ile õnnesoovid !

Palun kommenteeri seda. Jälle asi, mida arvesse võtta. Nii et TV kaugvastuvõtu taassünd käib.

sain täna ühe av63 laenuks proovida
jah , kehtib reegel et küürakat parandab ikka haud, täna lootus senise antenniga suri ...
pole parata tuleb asuda vahetama
meetrise logo antenniga soome b ja c muxi ka koos av63 kätte ei saanud,
signaal tõusis lahedalt aga kvaliteet jäi kahjuks samaks, üllatav oli ka see et e32 peal signaal tõusis aga kvaliteet langes koos võimuga
kas võimu probleem ? pole hästi hääles e32 võimenduse osa ??
tänased tulemused 1m soome logo antenniga, ilma av63-ta
[32] 60/70
[44] 30/5
[45] 55/90
[46] 25/5
[59] 55/75

sama asi koos võimuga
[32] 90/20
[44] 68/5
[45] 90/90
[46] 56/5
[59] 80/90

kahjuks siis 44 ja 46 tummad
mida täheldasin oli see et soome talub (e32 antud juhul) oluliselt madalama kvaliteediga signaali, pilt ei jäänud seisma isegi siis kui nivool 90 oli korra kvaliteet 10,
see eest 85 / 30 juures levira saadetavad pildid hakkasid aeg ajalt peatuma
millest selline pull ? kas andmevoo tihedusest ? mpeg2 vs mpeg4 ?
ehk siis tundub et mpeg4 tahab paremat kvaliteeti kui mpeg2

nii asjatundjad, soovitage head antenni
omal hetkel mõte liigub kahe vahet Triax100 vs Iskra 91
kumb parem ? või on veel midagi saadaval ? televesi ei tahaks, kole raske ...