Digi-tv.ee

Tesla Owners Estonia FB
Janno Kull:
Tesla esindus tuleb Tallinna ning asukohaks saab Peetris asuv endine Inchcape’i maja. Lepingud jne on sõlmitud, Kohe algab remont.

Eile sai FSD'ga Tartus käidud ja sai tema käitumise osas natuke kogemusi juurde. Üle poole tee sadas vihma, nii et sai halva ilma käitumise kogemuse ka. Ehk pakub huvi.
1. Nagu ka linnaliikluses, FSD'ga ei pea kartma, et auto ohtlikult käitub, selliseid olukordi pole. Piinlik võib olla ja seda eelkõige kiiruse tõttu, enamus sõidab võimalusel mööda. Meile ei ole lubatud kiirusprofiilid nagu USAS, kus sa võid valida käitumise laiskloomast Mad Maxini, meil ongi vist laiskloom ainus mis lubatud.
2. FSD kiirst ei saa vähemalt Eestis seada kõrgmaks kui 120km/h. Kui ta saab aru, et halb ilm on, siis ta võib tõmmata selle piiri ise allapoole, mul tõmbas 110 peale kui vihma sisse jõudsin. Olgu öeldud, et Trt-Tln 2+2 kiiruspiirangud olid juba enne langetatud kui auto enda oma langetas. Ta kurtis ka, et kaamerad on mustad või märjad, aga sõitis ikka edasi. Mõned korrad lülitas end välja ka, aga üsna varsti oli nõus jälle sõitma.
3. Panin tähele, et auto ei sõitnud kunagi vett täis sõidujälgedes. See ei saa olla juhus, küllap nad on sellega tegelenud. Auto asend ei pruukinud ka olla alati sõiduraja keskel; kui vastassuunas oli takistus, millest vastutulijad mööda sõitsid, siis ta hoidis paremasse serva.
4. Kiiruskaart on endiselt vigane, aga FSD'l on omad meetodid sellega toime tulekuks. Eelkõige too konteksti põhjal piirkiiruse määramine. Näiteks Tartus Ihaste teel ta leidis kuskilt piirangu 90, kuigi seeal on 50. Auto sõitis edasi 50'ga kuni järgmise ristmikuni, ju ta sai aru, et endiselt on linn. Maanteel ka, ta leidis keset 2+1 ala kuskilt 110, aga auto jätkas eelneva kiirusega, ei kiirendanud sinna.
5. Kiiruskaart mõjutab ka maanteel, aga õnneks on erinevalt Autosteerist võimalik FSD'le öelda, kui kiirelt ta liikuma peab. Rullikuga saab operatiivselt määrata piirkiirust, aga see kehtib järgmise korrani, kui tema arust piirang muutub, siis ta muudab selle ära jälle. Seda, milleks ta selle muudab, on võimalik määrata "ületamis%'ga", ehk siis saab talle öelda, mitu % kõrgemaks ta piirkiiruse peaks seadma. See oli kasulik eriti tagasi tulles, kui ta järjest leidis, et 110 alas on 90 piirang. Ütled talle, et sõitku 20% kiiremini ja siis ta paneb ikkagi enam-vähem õige kiiruse.
6. Erinevalt Autosteerist, mis muudab kiirust peale märgist möödumist, FSD seab kiiruse sobivaks märgist möödumise hetkeks, nii et kaamera trahve temaga kartma ei pea. Minu arust ta dünamailisi märke siiski ei tuvasta.

Tallinnast Riiga ja tagasi ilma laadimata: päeva lõpus jätkus elektriautol akut veel 218 kilomeetriks

Writer: Heily-Helen Lillepuu


Tallinn-Riia-Tallinn marsruudil toimunud avalik sõiduulatuse test näitas, et uue põlvkonna elektriauto läbis ühe laadimisega 613 kilomeetrit ning jõudis tagasi Tallinnasse veel 219-kilomeetrise hinnangulise sõiduulatusega. See tähendab, et samades tingimustes oleks auto hinnanguline kogusõiduulatus ulatunud ligikaudu 820 kilomeetrini, ületades ka mudeli ametliku WLTP sõiduulatuse.

Elektriautode sõiduulatus on jätkuvalt üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab inimeste ostuotsuseid. Kuigi laadimisvõrk on viimastel aastatel kiiresti laienenud ning uute mudelite ametlikud sõiduulatuse näitajad kasvanud, soovivad paljud autojuhid näha, kuidas need numbrid peavad paika päris liikluses.

Et saada sellele küsimusele praktiline vastus, viidi läbi sõiduulatuse test. Ühe päeva jooksul läbiti Tallinn-Riia-Tallinn marsruudil 613 kilomeetrit. Autos viibis kaks inimest ning kaasas oli vaid filmimiseks vajalik tehnika. Keskmiseks energiakuluks kujunes 13,6 kWh 100 kilomeetri kohta ning keskmiseks liikumiskiiruseks 66 km/h.

Inchcape Motors Estonia premium autobrändide juhi Raido Lembitu sõnul näitab tulemus, kui kiiresti on elektriautode energiatõhusus viimastel aastatel arenenud. „Veel mõni aasta tagasi keskendus arutelu sellele, kas elektriautoga on üldse võimalik pikemat vahemaad läbida. Täna on küsimus pigem selles, kui mugavalt seda teha saab. Sellised päriselu testid aitavad näidata, milline on auto tegelik võimekus igapäevases kasutuses ning annavad inimestele ametlike tehniliste näitajate kõrval ka praktilise võrdlusmomendi,“ ütles Lembit.

Tema sõnul ei olnud ettevõtmise eesmärk püstitada rekordit, vaid sõita võimalikult tavapärastes tingimustes ja näidata, kuidas elektriauto saab hakkama Baltikumi ühe populaarseima pikamaa marsruudiga.