Euroopa Parlament võttis vastu 4. veebruaril resolutsiooni, kus märgiti, et Vene Föderatsioon saab sanktsioone eemaldada tagastades Krimmi poolsaare Ukrainale
http://www.europarl.europa.eu/sides/get ... anguage=EN
Euroopa parlamendi liige Urmas Paet: ,,Resolutsiooni ajendiks oli krimmitatarlaste järjest halvenev olukord Venemaa poolt annekteeritud Krimmis. Piirkonnas on teateid inimeste kadumisest, piinamisest ja Vene anneksiooni vastaste ning opositsiooni liikmete süstemaatilisest kiusamisest. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mille kahel juhil ja osadel liikmetel on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel. Krimmi annekteerimine on põhimõtteline rahvusvahelise õiguse rikkumine. Venemaa vastutab selle eest, et kõigi, ka vähemusrahvuste õigused, oleksid Krimmis tagatud."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=73601163
Ukraina majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius: ,,Astun ametist tagasi, ning kutsus ülemraada saadikuid üles selles küsimuses hääletust korraldama. Tagasiastumise otseseks põhjuseks on
konflikt Petro Porošenko Bloki fraktsiooni aseesimehe Igor Kononenkoga.
See ei ole enam lihtsalt toetuse või poliitilise tahte puudumine. See on aktiivne tegevus eesmärgiga halvata meie tööd reformidega. Surve abil pannakse minu meeskonda ning oluliste riigiettevõtete juhtkondadesse tööle
kahtlasi isikuid. Lisaks ka muud arusaamatused, sealhulgas
ootamatu otsus
kutsuda tema ja tema perekonna juurest
ära ihukaitsjad.
Laiemalt on aga põhjus selles, et tema katseid riigis reforme läbi viia on
järjekindlalt tõkestatud. Sellise tegevusega soovitakse saavutada kontroll oluliste riigiettevõtete rahavoogude üle.
Ma keeldun töötamast sellises süsteemis."
Pärast ministri avaldust teatasid tagasiastumisest ka mitmed tema meeskonna liikmed, keda on peetud samuti reformimeelseteks ametnikeks.
Lahkumisavalduse esitasid näiteks ministri esimene asetäitja Julia Kovaliv, aseministrid Maksõm Nefedov ja Julia Klõmenko ning kaubandusesindaja Natalja Mõkolskaja.
Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Leedu, Rootsi, Šveitsi, Suurbritannia ja USA suursaadikud: ,,Me oleme sügavalt pettunud, et tagasi astub majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius, kes on saavutanud Ukraina reformide teostamisel reaalseid tulemusi. Möödunud aasta jooksul on Abromavičius ja tema professionaalne meeskond teinud olulisi edusamme - rakendanud karme, kuid vajalikke reforme, et Ukraina majandust stabiliseerida; juurinud välja endeemilist korruptsiooni, viinud Ukraina poliitika vastavusse IMF-i programmiga võetud kohustustega ning edendanud valitsussektori avatust ja läbipaistvust."
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk: ,,Kogu seda jama... valitsuse ja üksikute valitsuskabineti liikmete diskrediteerimist, liikmete, keda nii mina kui ka minu fraktsioon toetame, viiakse läbi ühel eesmärgil: sooviga jagada ümber rahavoogusid ning haarata võim. See tagasiastumine - see on põgenemine lahinguväljalt ajal, kui me peame võitlema.
Olen valmis kaitsma iga oma valitsuse ministrit. Ka teisi ministreid üritatud sundida tagasi astuma."
Ukraina korruptsioonivastane büroo (NABU): ,,
Alustame ministri avalduses sisalduva informatsiooni põhjal uurimist, kas Petro Porošenko Bloki fraktsiooni aseesimees Igor Kononenko on rikkunud seadust. Lisaks Kononenkole kavatsetakse ülekuulamisele kutsuda ka teisi isikuid."
Ukraina president Petro Porošenko: ,,Olen Aivaras Abromavičiusega kohtunud ja temaga rääkinud. Aivaras kinnitas, et tal olnud valitsuses töötatud aja jooksul minu täielik toetus oma reformialgatustele nii otse kui ka riikliku reforminõukogu kaudu.
Omalt poolt garanteerin selle toetuse tulevikuks. Usun, et Aivaras peab ministriks jääma ja reformidega jätkama. Ta kavatseb
järele mõelda."
President kutsus täna enda juurde ka G7 riikide suursaadikud, et neile Ukraina valitsuse tuleviku kohta selgitusi jagada.
Partei Petro Porošenko Blokk: ,,Me ei kavatse Abromavičiuse tagasiastumist praegusel hetkel toetada Pigem on vaja valitsust tervikuna uuendada."
USA riigidepartemangu pressiesindaja John Kirby: ,,Me nägime teadet Aivaras Abromavičiuse tagasiastumise kohta. Oluline on märkida, et ta viis ellu Ukraina jaoks olulisi reforme. Tema ja tema meeskond olid edukad raskete, kuid Ukraina jaoks tähtsate reformide rakendamisel, majanduse stabiliseerimisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning Ukraina poliitika IMF-i laenuprogrammi nõuetega vastavusse viimisel. Me loodame, et pärast tema tagasiastumist, neid jõupingutusi jätkatakse. Abromavičius on professionaal, kes seab ukrainlaste huvid oma isiklikest huvidest kõrgemale, ning just sellised spetsialistid on Ukraina tuleviku jaoks hädavajalikud. Oluline on, et Ukraina juhid saaksid oma erimeelsustest üle, jätaksid minevikku oma isiklikud huvid, mis aastakümneid riigi arengut pidurdasid, ning jätkaksid reformidega.
Ainult sellisel viisil tegutsedes, võivad nad arvestada Ameerika Ühendriikide toetuse jätkumisega."
Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike: ,,Ukraina on suur riik ja ministreid on palju. Seda on palju öelda, et ühe ministrita , isegi nii võimeka, kui oli Abromavičius, nüüd Ukraina kogu oma 40 miljoni elanikuga langeb Maidani-eelsesse aega. Abromavičiuse tagasiastumise avaldus eile oli muidugi kahetsusväärne ja tema saavutused oma ministeeriumi reformimisel olid märkimisväärsed. Abromavičiuse jaoks tegid olukorra keeruliseks asjaolud, et ta oli parteitu, erasektorist ja välismaalt tulnud. Seal tekivad teatavad
lisapinged, mis alati ei pruugi olla otseselt poliitilise iseloomuga, vaid lihtsalt sellise ministri elu on raskem. Tuleb meelde, et
tervishoiuminister Aleksandr Kvitashvili esitas lahkumisavalduse juba möödunud aasta 2. juulil ja siiamaani pole ülemraada teda suutnud vabastada, ehkki ka tema astus tagasi omal soovil. Eks ta on selline suure riigi suurekäiguline sisepoliitika. Juba 30. detsembril, kui lõppes vana aasta viimane raada istung, ütles spiiker Volodõmõr Groisman, et uue aasta ülesanne on valitsuse uuendamine. Jaanuaris olid pikad pühad, aga praegu on see käima läinud. Kõik parteid peavad läbirääkimisi, et uued kabinetikohad selgeks saada. Seni on konkreetsed kandidaadid uueks valitsuseks välja käinud ainult presidendi partei. Ilmselt jääb peaminister Jatsenjuk ametisse, aga kui palju ministreid vahetub, on raske öelda. Infrastruktuuriminister, tervishoiuminister ja põllumajandusminister olid juba enne Abromavičiuse teadet omal soovil aasta jooksul tagasi astunud. On kaheldamatuid saavutusi, näiteks energiaefektiivsuse tõstmise alal ja politseireform. Äsja sel nädalal hakkas põhiseaduse parandusega kohtureform. On jällegi teisi sektoreid, kus liikumine on olnud väga aeglane. Kohtureform algas, aga
prokuratuurireform ei ole aasta jooksul kuhugi liikunud. Samuti oli majandusküsimustes
siia-sinna liikumist, mis minister Abromavičiusel ilmselt lõpuks närvi mustaks ajas. Valdkonniti on see Ukraina reformide lapitekk väga erinev - on väga hästi reformitud sektoreid, on väga hästi ka kohalikul tasandil toimuvaid reforme ja samas
on sektoreid, kus võib öelda, et stagnatsioonist välja pole tuldud ja kõik on veel "nõukogudehõnguline".
http://uudised.err.ee/v/valismaa/53bd3f ... a-ei-lange
http://uudised.err.ee/v/valismaa/2fe0aa ... nisteerium
Justiitsministeerium tahab vaidlustada ringkonnakohtus eilse halduskohtu otsuse, millega tühistati valitsuse korraldus anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov Ukrainale välja.
Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu: ,,Ministeeriumil ei ole mingit lisainfot, mis seaks kahtluse alla valitsuse otsuse õiguspära ning mingisugust lisainfot, et Ukrainas on amnestiaseadus jõustatud. Oleme juba küsinud Ukraina valitsusasutustelt täiendavad selgitused halduskohtu otsuse vaidlustamise tarbeks. Harju maakohus kontrollis valitsuse väljaandmise otsuse ettevalmistamisel Poljakovi kaitsja tõstatatud küsimust Ukraina amnestiaseadusest ning Eesti suursaatkond Ukrainas kinnitas, et sellist seadust ei ole seal vastu võetud. Ka vabariigi valitsuse korralduses oli nimetatud Minski leppe alusel võimaliku amnestia küsimust, millele halduskohtunik eilses kohtuotsuses viitab, selgelt käsitletud."
Valitsuse korraldus: ,,Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt ei saa isikut välja anda, kui amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise. Kaitsja leidis väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetluses Harju maakohtus, et V. Poljakovi ei saa Ukrainale välja anda, kuna Ukraina on Minski kokkuleppega võtnud endale kohustuse tagada armu andmine ja amnestia Luganskis tegutsenutele ja seega ei ole Ukrainal õigus taotleda isiku väljaandmist".
Reinsalu: ,,Minski kokkuleppe (relvarahu alates mullu 15. veebruarist) kohaselt peab Ukraina ülemraada hiljemalt 30 päeva pärast otsustama, millistes Donetski ja Luganski oblastite osades kohaliku omavalitsuse ajutine kord kehtib, samuti jõustama armuandmise ja amnestia ning seaduse, mis keelab nendes rajoonides sõjategevuses osalenud inimeste suhtes kriminaaluurimise ja karistamise. Kohus leidis, et kohtul puudub teadmine, kas Ukraina ülemraada on vastu võtnud eelnimetatud seadused. Kuivõrd Ukraina väljaandmise taotlus on esitatud 3. augustil 2015 ehk mitu kuud peale Minski kokkuleppega võetud kohustuse tähtaega, siis on alust arvamusel, et nn amnestiaseadust ei ole Ukraina vastu võtnud. Seega ei ole takistusi V. Poljakovi väljaandmiseks."
Tallinna halduskohus tühistas 3. veebruaril valitsuse korralduse anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov välja Ukrainale. Kohus tühistas valitsuse mullu 21. detsembri korralduse ning tegi valitsusele ettekirjutuse Poljakovi Ukrainale väljaandmise uuesti otsustamiseks. Eesti kodaniku väljaandmise lõpliku otsustuse teeb valitsus, kes peab korraldust andes olema veendunud, et isiku välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muuhulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud. Kohus leidis, et kuna antud küsimuses ei ole välja selgitatud kõiki otsustamiseks vajalikke olulisi faktilisi asjaolusid, siis on korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
http://uudised.err.ee/v/eesti/27827238- ... jandmiseks
Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Ukraina erivaatlusmissiooni asejuht Alexander Hug: ,,Meie vaatlejad on näinud viimastel päevadel vägivalla taseme tohutut tõusu, eriti hävitatud Donetski lennuvälja ümbruses. Erivaatlusmissioon on nagu eelmistelgi nädalatel registreerinud märkimisväärsel tasemel vägivalda ka laiemas Gorlivka piirkonnas ning kitsamalt Zaitseves ja selle ümbruses. Luganski oblastis on olukord üldiselt rahulik, kuigi pingeline. Üha rohkem hakkab muret tekitama piirkond Popasna, Zolote ja Pervomaiski ümbruses. Mis seal toimub, ei saa kindlalt öelda, sest niinimetatud Luganski vabariik ei lase vaatlejaid sinna ligi. Kasvavat vägivalda arvesse võttes on ilmne, et pooled ei ole Ida-Ukrainas ette nähtud relvi tagasi tõmmanud. Pooled paigutavad sõjatehnikat ja sõdureid tsiviilinfrastruktuuri keskele, mis peab lõppema. Vägivald halvendab Ida-Ukrainas ka humanitaarolukorda. Kogu kontaktliini ulatuses on inimeste põhivajadused rahuldamata. Rahu ja julgeolekualase olukorra stabiliseerimise on põhinõue täielik ja püsiv relvarahu.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73599409
Haridusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik: ,,enne Krimmi annekteerimist oli Eestil kokkulepe Ukrainaga õpetaja lähetamiseks Krimmi Aleksandrovka kooli.
Venemaaga niisugune kokkulepe puudub ja selleks ei peeta pressiesindaja sõnul ka läbirääkimisi. Õpetaja lähetamine Aleksandrovka kooli ei ole tõenäoline. Ministeerium on varasemalt rahastanud Krimmis mõningaid arengukoostööprojekte, kuid praeguseks hetkeks on kõik projektid lõppenud. Amet aitab kõiki oma välismaal hätta jäänud kodanikke, kuid igat pöördumist käsitleb ministeerium eraldi ja otsustab abi osutamise vastavalt pöördumise sisule. Okupeeritud Krimmis riikliku abi osutamisel tuleb meil arvestada ühtlasi Ukraina seadusandlust. Tänase seisuga pole Krimmis elavad eestlased ei välisministeeriumi ega ka Kiievis asuva saatkonna poole konkreetsete muredega pöördunud."
http://www.postimees.ee/3562937/krimmis ... -poordunud
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik: ,,Ukraina kriis on julgeolekuolukorda pingestanud."
http://uudised.err.ee/v/eesti/40ba35b0- ... -baltikumi