Digi-tv.ee

officer kirjutas:horisontaalse asetusega antennisüsteem surub kokku horisontaalse kiire,nii et suunakarakteristik peaks parem (kitsam) olema

oli jah antenni suunamine raskem.
praegu kehva ilmaga oleks hea võrrelda teistega,kes tallinnast lääne pool,et kuidas tulevad
zuumboxiga espoo 4 muxi.

Kui saksa keel täiesti võõras pole, saab head teavet DDR-i aja raamatust Antennen
(Eberhard Spindler). UHF-riba eri elementide arvuga antennide mõõtmed koos optimaalse
vahekaugusega nii horis. kui vertikaalsel liitmisel (tabelitena). Liitmise põhitõed, ehitus-tarkust, jm.
Põhitõed:
1. optimaalne vahekaugus antennide horis. liitmisel sõltuv antennide elementide arvust (pikkusest)
2. optimaalsest väiksem antennide vahekaugus horis. liitmisel surub maha antennisüsteemi põhi-vastuvõtusuuna kõrvale tekkivat parasiit-vastuvõtuoptimumi, kuid ka vähendab mõnevõrra põhivastuvõtusuuna signaali.
3. optimaalsest suurem vahekaugus teravdab ehk põhivastuvõtusuunda, kuid mitte vastuvõetavat signaali.
Spindleri tabeli UHF antennid on 6...30 elemendiga, neist 30-elem. on pikkuselt ~ võrdne
Triax-Unix 100-le, ribale 31-50 kanal pakub Spindleri arvuti optimaalseks vahekauguseks
1340mm (minul kandetraaversi materjalist tingituna ~ 1280)
Horisontaalselt liidetud antennisüsteemile tekib parasiit-vastuvõtuoptimum põhisuuna kõrvale, kuid asukoha tõttu Tallinn-Nõmmel satub Espoole suunatud antenni puhul see
kergema ülilevi korral just Pernaja suunda, nii et vajadusel saab vaadata antenni pööramata mõlemat saatjat.
Nii, et ei nurise.

DVB-T: 2xTriax-Unix100(21-50)_hor. stacking>Triax FMA324>Humax F2-!001T

aga kuidas tallinna ülitugeva signaaliga siis võidelda
mina tegin nii nagu rantelon firma on soovitanud ja sain soome vastuvõtu toimivaks
http://www.rantelon.ee/est/docs/digi-tv-soomest.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;
vastuvõtu kohas tallinna mast otsenähtav ja 42 kraadi nurga all espoo suhtes

Õigem oleks olnud minna, nagu öeldi, Soome digi teemasse, kuid jätkan siin nagu teisedki.

Olen kahe Triax 100 -ga proovinud igasuguseid variante peamiselt Espoo suunal.
Kaks antenni sai ostetud just Ranteloni soovituse järgi. Kartused aga osutusid asjatuiks st. E45 asub üpris hästi oma sagedusribas ja ma ei ole kuidagi täheldanud, et ta segaks E44 ja E46 vastuvõttu mistahes ilmaoludega. Kloostrimetsa antenn on samuti nähtav ja samal suunal kui satDX puhul.
Seda täheldatud väidet tõendab see, et halbade ilmaoludega näeb hästi Digita saateid, kuigi samal ajal Levira signaali tugevus ületab Digita signaali tugevust rohkem kordi kui väga hea levi korral. Olen seisukohal, et Laagris Levira "ei tungi sisse" ja ei sega E44 ja E46 vastuvõttu.
E32 kohta võib öelda, et temal pole läheduses kõrvalkanalitel töötavaid võimsaid saatjaid, mis võiksid "sissetungida". Vastuvõtt aga selgelt sõltub ilmaoludest (levitingimustest).

kl1130
Espoo
e32 s58 q60
e44 s66 q70
e46 s50 q80
e53 s94 q50

elit kirjutas:Õigem oleks olnud minna, nagu öeldi, Soome digi teemasse, kuid jätkan siin nagu teisedki.

Olen kahe Triax 100 -ga proovinud igasuguseid variante peamiselt Espoo suunal.
Kaks antenni sai ostetud just Ranteloni soovituse järgi. Kartused aga osutusid asjatuiks st. E45 asub üpris hästi oma sagedusribas ja ma ei ole kuidagi täheldanud, et ta segaks E44 ja E46 vastuvõttu mistahes ilmaoludega. Kloostrimetsa antenn on samuti nähtav ja samal suunal kui satDX puhul.
Seda täheldatud väidet tõendab see, et halbade ilmaoludega näeb hästi Digita saateid, kuigi samal ajal Levira signaali tugevus ületab Digita signaali tugevust rohkem kordi kui väga hea levi korral. Olen seisukohal, et Laagris Levira "ei tungi sisse" ja ei sega E44 ja E46 vastuvõttu.
E32 kohta võib öelda, et temal pole läheduses kõrvalkanalitel töötavaid võimsaid saatjaid, mis võiksid "sissetungida". Vastuvõtt aga selgelt sõltub ilmaoludest (levitingimustest).

Mina väidaks,et E32,E44 ja E46 vaatamist segavad parema levi korral Fiskarsi samadel sagedustel töötavad saatjad.Ntx E53 vastuvõtt praktiliselt 24/7 - aga seal pole ka Fiskarsi "segajat" ...

Muidugi.
Foorumil on juba piisavalt arutatud SFN -iga meil seonduvaid probleeme ja ka ülilevist tekitatud probleeme. Mõlemad on tihedalt seotud ilmaoludega (levitingimustega). Väga palju sõltub ka vastuvõtu asukohast ja millist saatjat vaadatakse. Kes veel pole kursis nende küsimustega, võiks kasutada otsingut ja eriti: http://digi-tv.ee/viewtopic.php?f=44&t=7270" onclick="window.open(this.href);return false;

lindenta kirjutas:Kui saksa keel täiesti võõras pole, saab head teavet DDR-i aja raamatust Antennen
(Eberhard Spindler). UHF-riba eri elementide arvuga antennide mõõtmed koos optimaalse
vahekaugusega nii horis. kui vertikaalsel liitmisel (tabelitena). Liitmise põhitõed, ehitus-tarkust, jm.
Põhitõed:
1. optimaalne vahekaugus antennide horis. liitmisel sõltuv antennide elementide arvust (pikkusest)
2. optimaalsest väiksem antennide vahekaugus horis. liitmisel surub maha antennisüsteemi põhi-vastuvõtusuuna kõrvale tekkivat parasiit-vastuvõtuoptimumi, kuid ka vähendab mõnevõrra põhivastuvõtusuuna signaali.
3. optimaalsest suurem vahekaugus teravdab ehk põhivastuvõtusuunda, kuid mitte vastuvõetavat signaali.
Spindleri tabeli UHF antennid on 6...30 elemendiga, neist 30-elem. on pikkuselt ~ võrdne
Triax-Unix 100-le, ribale 31-50 kanal pakub Spindleri arvuti optimaalseks vahekauguseks
1340mm (minul kandetraaversi materjalist tingituna ~ 1280)
Horisontaalselt liidetud antennisüsteemile tekib parasiit-vastuvõtuoptimum põhisuuna kõrvale, kuid asukoha tõttu Tallinn-Nõmmel satub Espoole suunatud antenni puhul see
kergema ülilevi korral just Pernaja suunda, nii et vajadusel saab vaadata antenni pööramata mõlemat saatjat.
Nii, et ei nurise.

DVB-T: 2xTriax-Unix100(21-50)_hor. stacking>Triax FMA324>Humax F2-!001T

Mäletan seda raamatut väga hästi. Ise ka paar antenni selle järgi ehitanud. Oli see kunagi ka endal olemas, aga laenasin kellelegi välja ja tagasisaades jätsin ta kahjuks laokile kuskile. Niisiis läind. See oli viimastest tiraažidest, üheksakümnendate algul, helesiniste kaantega veel. Vanemad olid kollased. Heameelega ostaks, kui keegi pakub.

**Mina väidaks,et E32,E44 ja E46 vaatamist segavad parema levi korral Fiskarsi samadel sagedustel töötavad saatjad.Ntx E53 vastuvõtt praktiliselt 24/7 - aga seal pole ka Fiskarsi "segajat" ...**

olen sama asja kommenteerinud jupp aega tagasi ja praegu üritan probleemi lahendajat e. antenni rootorit leida, et saaks keerata siis antenni sinna Fiskarsisse kui ta saatan nii tahab
sobiva antenni rootori leidmine aga on keeruline
leidsin sellise huvitava asja kui Philips Remote Control Antenna Rotator SDW1850
mis on varustatud puldi ja mäluga 12 pos. jaoks, maksab 40-60$
see aga ainult usa's müügil, üritan tuttava kaudu selle sealt siia saada

to jyri403:
see väärtuslik Spindler on mul riiulis, aga müügiks pole
küll saaks copy'sid saata, kuid oskad öelda, mis antenn huvitab ..PM

ma lasin kiirlaevale panna wimo.com tellitud ajam AR-303,hind oli mingi 70euri,sügise poole uurin,kuidas ta laeval vastu on pidanud,just piduri osa ja siis,kui kõik OK, panen endale ka üles sellise.

veel üks SaksaDV aegne antenniraamatu autor oli Karl Rothammel....

bljumkin kirjutas:Mina väidaks,et E32,E44 ja E46 vaatamist segavad parema levi korral Fiskarsi samadel sagedustel töötavad saatjad.Ntx E53 vastuvõtt praktiliselt 24/7 - aga seal pole ka Fiskarsi "segajat" ...

Seda on palju väidetud, aga mulle tundub see tegelikult, vabandage väga, jura. Tegin oma asukoha suhtes natuke kaarditööd ning avastasin, et mul on Espoo ja Fiskarsi suundade vaheline nurk üle 30 kraadi. Ma olen antenni Espoo suhtes kõigele lisaks nö "paremale üle" ka keeranud, et reaalne nurk Fiskarsiga on pigem üle 40 kraadi. No MINGI suunatundlikkus võiks ju antennidel ikka olla. Minu meelest on ülelevi korral hädades süüdi hoopis Espoo ümber hunnikus paiknevad pisikesed täitesaatjad. Suurepärane kandidaat on Vantaa täitesaatja, mis käib täpselt samadel sagedustel kui Espoo ise. Soomlaste tabelist leiab üldse kokku viis saatjat (koos täitjatega), mis B muxi kanalil 44 saadavad, aga muud on natuke teistes maakondades. Vantaa isend on küll hea kandidaat elu rikkuma, sellest on Espoo peale suunatud antenniga väga raske mööda vaadata.

Mu mõttekäiku toetab see, et selliselt suunatud antenniga on praktiliselt võimatu Fiskarsi E muxi kätte saada (mis teda Espoost eristab), mis hea leviga tõesti Fiskarsi poole keeratud antenniga hästi õnnestub. Üldiselt on mu värk suunatud nii, et vihmase ilmaga on teemaks Espoo ja väga ilusa ilmaga Pernaja, mõnikord anomaalsetes oludes ka Lahti. Mul ongi enam-vähem Lahtile suunatud, siis jäävad Espoo ja Pernaja kumbki isesuunas umbes sama palju keskkohast mööda, aga lehvik on piisavalt kitsas, et suunadiagrammi mahtuda. Lahti on lihtsalt jäle kaugel, umbes sama kaugel kui Tartu, kust teleka vaatamine normaaloludes küll pähe ei tuleks

Praegu depressiivne levi,ainult Espoo E32.44.46

olen oma uue antenniehitusega siiani rahul.
mingi 30% on levi kõigil muxidel (32,44,46,53) parem.(loodame,et nii jääb ja ei pea enam Fiskarsit tüütama )
isegi e53 s94 q54

peeter3000 kirjutas:olen oma uue antenniehitusega siiani rahul.
mingi 30% on levi kõigil muxidel (32,44,46,53) parem.(loodame,et nii jääb ja ei pea enam Fiskarsit tüütama )
isegi e53 s94 q54

lase need tulevad kõrgrõhkkonnad ka asja kommenteerivad

satDX kirjutas:

peeter3000 kirjutas:olen oma uue antenniehitusega siiani rahul.
mingi 30% on levi kõigil muxidel (32,44,46,53) parem.(loodame,et nii jääb ja ei pea enam Fiskarsit tüütama )
isegi e53 s94 q54

lase need tulevad kõrgrõhkkonnad ka asja kommenteerivad

ootan suurima huvi ja rõõmuga