Soome digi

[mart]

To Officer.
Ei saa Teie pakutuga nõustuda, kuna eesmärgiks on E45 signaali vastasfaasis
hävitamine ja sama-aegselt kahelt antennilt tugevama signaali saamine
Espoo suunalt võrreldes ühe antenniga. Nende eesmärkide üheaegseks
saavutamiseks peab Espoo signaal jõudma mõlemale antennile samas
faasis (st. võimendub), kuid E45 signaal jõuab antennidesse erinevates
(vastas) faasides, (kuna Kloostrimetsa asub Espoo suhtes mingi nurgaga) mille tõttu nad jaguris (liitjas) üksteist hävitavad.

Tavaline jagur summutab signaali magistraali ja haru vahel 3,5 dB (3 dB on signaal pooleks, 0,5 dB veel kadusid karbi sees), nii et tulemuseks on mitte loodetud 3 dB lisa, vaid 0,5 vähenemist. Olen netis näinud spetsiaalseid sünfaassete antennide liitjaid, mis lasevad kahe antenni signaali kokku nii, et alla detsibelli läheb kasulikust kaubast kaduma. Isegi lihtlabane kahe koaksiaali paralleeli panek, mis on karjuvas vastuolus RF-tehnika põhitõdedega, annab impedantside 2-kordsest erinevusest ainult 0,5 dB kadusid (digi puhul pole kaablis tekkivast peegeldusest ka sellist kahju nagu analoogi puhul - topeltkontuurid pildil ) Seda meetodit kasutades parandasin vene ajal tuttavatel vastuvõttu Kagu-Eestis. Neil oli antennifirma poolt pandud kaks Band III (174...230 MHz) antenni, üks Tartu (siis veel Valgjärvet polnud) ja teine Pihkva poole ning enne majavõimendit kokku lastud jaotuskarbiga. Võtsin selle 3 takistiga karbi vahelt ära ja panin mõlema antenni fiidrid otse võimendi sisendisse, lumesadu jäi pildil vähemaks, kuigi pool signaali läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja - tuli Tartu poolt ja läks Pihkva poole edasi ning vastupidi

[officer]

to mart: neid liitjaid on mu meelest 2 tüüpi:takistitega ja induktiivse e.trafosidestusega.Neid takistitega oleks hea kasutada eksperimentidel taskulambipatarei ja LED dioodidega !
Ja vanasti olid ajakirjas Radio liitmisfiltri skeemid coxkaabli lõikudest(ohh noorus-noorus:))

[officer]

televesi ei tahaks, kole raske ...

...selle televesi võim on hea,ma lasin ta (oma)müra mõõta,mis oli mingi 1.4dB!

[mart]

to mart: neid liitjaid on mu meelest 2 tüüpi:takistitega ja induktiivse e.trafosidestusega.Neid takistitega oleks hea kasutada eksperimentidel taskulambipatarei ja LED dioodidega !
Ja vanasti olid ajakirjas Radio liitmisfiltri skeemid coxkaabli lõikudest(ohh noorus-noorus:))

http://home.iprimus.com.au/toddemslie/uhf-tvdx.html Kasulikku lugemist Austraaliast UHF-kaugvastuvõtust. Seal on viidatud 0,3 ja 0,2 dB liitjatele (kahjuks kumbki link ei tööta), neist vähemalt üks (Triax) kasutab stripline-tehnoloogiat (trükiplaadi radadel liinilõikude vahelise induktiivsusega kantakse signaal üle, Triax kasutab sama muide ka tuntud antenni UNIX 100 sobituses). Eestist neid ei leidnud.
http://www.lindsayelec.com/antenna/comm ... iners.html

Oletan, et ka nendel 3,5 või 4 dB sumbuvusega signaali kaheks jagajatel on sees mingid trafod, sest lihtsalt takistitest tähtlülituse korral oleks magistraalist harru sumbuvus suurem ning sama sumbuvus oleks ka harudel omavahel.

[mart]

Kõik need koaksiaalkaabli lõikudega sobitused on lainepikkusest sõltuvad. Isegi erinevate kanalite liitmise filtreid saab niimoodi teha. Antennide liitmist maatriksiks saab teha "veerandlainetrafo" abil - antennifiidrid (muidugi rangelt ühepikkused kaablid, ühesugused antennid ja dipoolidega ühendatud ühtemoodi ) ühendatakse kokku, edasi järgneb veerandlainepikkune (arvestada lühendustegurit ) kaablilõik, mille Z on liidetavate kaablite Z-ide geomeetriline keskmine (kui näiteks neli 75-oomist kaablit on paralleelis, siis Z=18,75 oomi) - näiteks nelja kaabli liitmisel peab selle vahepealse lõigu Z olema 37,5 oomi ehk lihtsalt kaks 75-oomist koaksiaali paralleelis.
Kui pole vaja vastu võtta just kõige alumist ja kõige ülemist UHF-kanalit korraga, siis võib isegi seda 4 antenni puhul proovida. Espoo kõige ülemine (674 MHz) ja alumine (562 MHz) sagedused erinevad ainult 1,2 korda. Kahe antenni puhul võiks kasutada veerandlainetrafona 50-oomist kaablit , geomeetriline keskmine tuleks 53 oomi, aga ka lihtsalt paralleeli ühendamine teeb ainult 0,5 dB peegelduskadu.

[officer]

to mart:...ja sinu poolt toodud "lihtsalt ja vahetult" antennide kokkuühendamine ei tekita ka probleemi antennide küljes oleva antennivõimeni in-line toite edastamisel!

[officer]

ja veel to mart:kas kahe antenni liitmise trafo koosneb 4st 50 oomisest paraleelselt ühendatud kaablist?

[dreamants]

televesi ei tahaks, kole raske ...

...selle televesi võim on hea,ma lasin ta (oma)müra mõõta,mis oli mingi 1.4dB!

Kust seda Televesi veel kätte saab? Merge kodulehel seisab üleval küll. Aga kui hiljaaegu küsisin siis öeldi, et pole pool aastat olnud.

[mart]

to mart:...ja sinu poolt toodud "lihtsalt ja vahetult" antennide kokkuühendamine ei tekita ka probleemi antennide küljes oleva antennivõimeni in-line toite edastamisel!

Loomulikult on eelduseks passiivsete antennide kasutamine sellisel juhul. Ja ega kaablite kokkuühendamist ei pea toas tegema, üleval mastis ikka

[mart]

ja veel to mart:kas kahe antenni liitmise trafo koosneb 4st 50 oomisest paraleelselt ühendatud kaablist?

Ei, ühest. 4 paralleelse 50-oomise kaabli Z oleks ju ainult 12,5 oomi. Mõte on selles, et kui on vaja kokku ühendada kaks erineva lainetakistusega (Z) liiniosa (liiniosana kvalifitseerub ka n-st antennist koosnevast antennimaatriksist tulevate kaablite kogum, Z on siis lihtsalt n korda väiksem) lainetakistustega vastavalt Z1 ja Z2, siis sobituse nende liiniosade vahel tagab veerandlainepikkune liinilõik lainetakistusega Z=sqrt(Z1*Z2) ehk geomeetriline keskmine.

[jyri403]

ja veel to mart:kas kahe antenni liitmise trafo koosneb 4st 50 oomisest paraleelselt ühendatud kaablist?

Ei, ühest. 4 paralleelse 50-oomise kaabli Z oleks ju ainult 12,5 oomi.

Algul küsisin lolli peaga siin foorumis, kust 50-oomist kaablit saab, aga ennäe, Tevalos olemas. Mark 50R RG58CU MIL.C-17 TASKER

[officer]

50 kaablit kasutavad (absoluutselt!)kõik,v.a. kodused ringhäälingu vastuvõtjad !

[jyri403]

Mõte on selles, et kui on vaja kokku ühendada kaks erineva lainetakistusega (Z) liiniosa (liiniosana kvalifitseerub ka n-st antennist koosnevast antennimaatriksist tulevate kaablite kogum, Z on siis lihtsalt n korda väiksem) lainetakistustega vastavalt Z1 ja Z2, siis sobituse nende liiniosade vahel tagab veerandlainepikkune liinilõik lainetakistusega Z=sqrt(Z1*Z2) ehk geomeetriline keskmine.

Siin tuleb kindlasti arvestada ka laine levimiskiiruse vähenemistest kaablis põhjustatud lühendustegurit? Kas on nii?

[officer]

to mart&jyri403:
Kui seda 50 oomist veeranlainetrafot dimensioneerida Espoo vastuvõtuks,tuleks arvestada sealt pritsitavate sageduste kesmisele väärtuse f=618MHz ja siis lyhendusteguriga o,77 kaabli puhul tuleks selle l=9,3cm?

[mart]

Jah, jyri403 ja officer, täpselt nii! Ja kõige mõistlikum ongi see teostada nii, et selle 50-oomise kaablijupikesega läheb edasi võimendi sisendisse. Sinna F-pistikule nagunii kahte koaksiaali paralleelselt ei topi.
Kõigi eelduste kohaselt peaks niimoodi saama parima tulemuse. Ei ole ülearune rõhutada, et jätkukohas peavad paljakskooritud traadid olema võimalikult lühikesed ning et paha ei teeks pärast kogu jätkukoht korralikult varjestada ja isoleerida.