Tavaline jagur summutab signaali magistraali ja haru vahel 3,5 dB (3 dB on signaal pooleks, 0,5 dB veel kadusid karbi sees), nii et tulemuseks on mitte loodetud 3 dB lisa, vaid 0,5 vähenemist. Olen netis näinud spetsiaalseid sünfaassete antennide liitjaid, mis lasevad kahe antenni signaali kokku nii, et alla detsibelli läheb kasulikust kaubast kaduma. Isegi lihtlabane kahe koaksiaali paralleeli panek, mis on karjuvas vastuolus RF-tehnika põhitõdedega, annab impedantside 2-kordsest erinevusest ainult 0,5 dB kadusid (digi puhul pole kaablis tekkivast peegeldusest ka sellist kahju nagu analoogi puhul - topeltkontuurid pildilelit kirjutas:To Officer.
Ei saa Teie pakutuga nõustuda, kuna eesmärgiks on E45 signaali vastasfaasis
hävitamine ja sama-aegselt kahelt antennilt tugevama signaali saamine
Espoo suunalt võrreldes ühe antenniga. Nende eesmärkide üheaegseks
saavutamiseks peab Espoo signaal jõudma mõlemale antennile samas
faasis (st. võimendub), kuid E45 signaal jõuab antennidesse erinevates
(vastas) faasides, (kuna Kloostrimetsa asub Espoo suhtes mingi nurgaga) mille tõttu nad jaguris (liitjas) üksteist hävitavad.
Soome digi
http://home.iprimus.com.au/toddemslie/uhf-tvdx.html Kasulikku lugemist Austraaliast UHF-kaugvastuvõtust. Seal on viidatud 0,3 ja 0,2 dB liitjatele (kahjuks kumbki link ei tööta), neist vähemalt üks (Triax) kasutab stripline-tehnoloogiat (trükiplaadi radadel liinilõikude vahelise induktiivsusega kantakse signaal üle, Triax kasutab sama muide ka tuntud antenni UNIX 100 sobituses). Eestist neid ei leidnud.officer kirjutas:to mart: neid liitjaid on mu meelest 2 tüüpi:takistitega ja induktiivse e.trafosidestusega.Neid takistitega oleks hea kasutada eksperimentidel taskulambipatarei ja LED dioodidega!
Ja vanasti olid ajakirjas Radio liitmisfiltri skeemid coxkaabli lõikudest(ohh noorus-noorus:))
http://www.lindsayelec.com/antenna/comm ... iners.html
Oletan, et ka nendel 3,5 või 4 dB sumbuvusega signaali kaheks jagajatel on sees mingid trafod, sest lihtsalt takistitest tähtlülituse korral oleks magistraalist harru sumbuvus suurem ning sama sumbuvus oleks ka harudel omavahel.
Kõik need koaksiaalkaabli lõikudega sobitused on lainepikkusest sõltuvad. Isegi erinevate kanalite liitmise filtreid saab niimoodi teha. Antennide liitmist maatriksiks saab teha "veerandlainetrafo" abil - antennifiidrid (muidugi rangelt ühepikkused kaablid, ühesugused antennid ja dipoolidega ühendatud ühtemoodi
) ühendatakse kokku, edasi järgneb veerandlainepikkune (arvestada lühendustegurit
) kaablilõik, mille Z on liidetavate kaablite Z-ide geomeetriline keskmine (kui näiteks neli 75-oomist kaablit on paralleelis, siis Z=18,75 oomi) - näiteks nelja kaabli liitmisel peab selle vahepealse lõigu Z olema 37,5 oomi ehk lihtsalt kaks 75-oomist koaksiaali paralleelis.
Kui pole vaja vastu võtta just kõige alumist ja kõige ülemist UHF-kanalit korraga, siis võib isegi seda 4 antenni puhul proovida. Espoo kõige ülemine (674 MHz) ja alumine (562 MHz) sagedused erinevad ainult 1,2 korda. Kahe antenni puhul võiks kasutada veerandlainetrafona 50-oomist kaablit
, geomeetriline keskmine tuleks 53 oomi, aga ka lihtsalt paralleeli ühendamine teeb ainult 0,5 dB peegelduskadu.
Kui pole vaja vastu võtta just kõige alumist ja kõige ülemist UHF-kanalit korraga, siis võib isegi seda 4 antenni puhul proovida. Espoo kõige ülemine (674 MHz) ja alumine (562 MHz) sagedused erinevad ainult 1,2 korda. Kahe antenni puhul võiks kasutada veerandlainetrafona 50-oomist kaablit
Loomulikult on eelduseks passiivsete antennide kasutamine sellisel juhul. Ja ega kaablite kokkuühendamist ei pea toas tegema, üleval mastis ikkaofficer kirjutas:to mart:...ja sinu poolt toodud "lihtsalt ja vahetult" antennide kokkuühendamine ei tekita ka probleemi antennide küljes oleva antennivõimeni in-line toite edastamisel!
Ei, ühest. 4 paralleelse 50-oomise kaabli Z oleks ju ainult 12,5 oomi. Mõte on selles, et kui on vaja kokku ühendada kaks erineva lainetakistusega (Z) liiniosa (liiniosana kvalifitseerub ka n-st antennist koosnevast antennimaatriksist tulevate kaablite kogum, Z on siis lihtsalt n korda väiksem) lainetakistustega vastavalt Z1 ja Z2, siis sobituse nende liiniosade vahel tagab veerandlainepikkune liinilõik lainetakistusega Z=sqrt(Z1*Z2) ehk geomeetriline keskmine.officer kirjutas:ja veel to mart:kas kahe antenni liitmise trafo koosneb 4st 50 oomisest paraleelselt ühendatud kaablist?
Algul küsisin lolli peaga siin foorumis, kust 50-oomist kaablit saab, aga ennäe, Tevalos olemas. Mark 50R RG58CU MIL.C-17 TASKERmart kirjutas:Ei, ühest. 4 paralleelse 50-oomise kaabli Z oleks ju ainult 12,5 oomi.officer kirjutas:ja veel to mart:kas kahe antenni liitmise trafo koosneb 4st 50 oomisest paraleelselt ühendatud kaablist?
Siin tuleb kindlasti arvestada ka laine levimiskiiruse vähenemistest kaablis põhjustatud lühendustegurit? Kas on nii?mart kirjutas: Mõte on selles, et kui on vaja kokku ühendada kaks erineva lainetakistusega (Z) liiniosa (liiniosana kvalifitseerub ka n-st antennist koosnevast antennimaatriksist tulevate kaablite kogum, Z on siis lihtsalt n korda väiksem) lainetakistustega vastavalt Z1 ja Z2, siis sobituse nende liiniosade vahel tagab veerandlainepikkune liinilõik lainetakistusega Z=sqrt(Z1*Z2) ehk geomeetriline keskmine.
Jah, jyri403 ja officer, täpselt nii! Ja kõige mõistlikum ongi see teostada nii, et selle 50-oomise kaablijupikesega läheb edasi võimendi sisendisse. Sinna F-pistikule nagunii kahte koaksiaali paralleelselt ei topi.
Kõigi eelduste kohaselt peaks niimoodi saama parima tulemuse. Ei ole ülearune rõhutada, et jätkukohas peavad paljakskooritud traadid olema võimalikult lühikesed ning et paha ei teeks pärast kogu jätkukoht korralikult varjestada ja isoleerida.
Kõigi eelduste kohaselt peaks niimoodi saama parima tulemuse. Ei ole ülearune rõhutada, et jätkukohas peavad paljakskooritud traadid olema võimalikult lühikesed ning et paha ei teeks pärast kogu jätkukoht korralikult varjestada ja isoleerida.