Ukraina

[peeter3000]

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul kasutas Venemaa möödunud ööl Kiievi vastu suunatud rünnakutes kobarlaskemoona. Zelenskõi teatas, et kolm Venemaa välja tulistatud ballistilist raketti olid varustatud kobarlõhkepeadega.

Kobarlõhkepea sisaldab mitmeid väiksemaid laenguid ehk all-lahingumoona. Lõhkepea avaneb õhus, paisates all-lahingumoona laiali suurele alale.

Zelenskõi sõnul tabas üks kobarlõhkepeaga varustatud ballistilistest rakettidest Kiievi ajaloolist kesklinna – täpsemalt ala Kiievi-Petšerski Lavra (koopakloostri) ja teise kloostri vahel.

„Kannatada said kloostrihooned, elamud, kauplused, kohvikud ja muu tsiviiltaristu,“ kirjutas Zelenskõi sotsiaalvõrgustikus X.

Zelenskõi sõnul ei asu piirkonnas mingeid sõjalisi sihtmärke. Ta väitis, et Venemaa ründas seda ala sihilikult.

Kobarlaskemoona olemus muudab selle tsiviilelanikele äärmiselt ohtlikuks. Plahvatamata jäänud all-lahingumoon võib kujutada ohtu veel pikka aega pärast rünnakut.

Enamik maailma riike on allkirjastanud kobarlaskemoona keelustava lepingu, kuid ei Venemaa ega Ukraina ole sellega liitunud. Sellegipoolest on tsiviilobjektide ründamine sõjakuritegu.

is.fi
------------

Ukraina ja Soome allkirjastasid seitse kokkulepet koguväärtusega 300 miljonit eurot, leppisid kokku koostöö laiendamises satelliittehnoloogia vallas – sealhulgas ettevõttega Nokia – ning korraldasid 10 veduri üleandmise Ukrainale.
President Zelenskõi sõnul on sellest summast 200 miljonit eurot ette nähtud koostööks droonide valdkonnas. Samuti arutati relvade ühistootmist Euroopa SAFE-programmi raames.
„Oleme leppinud kokku, et kasutame Soome satelliidivõimekusi senisest enam. See on oluline meie kaitsevõime ja vastupidavuse seisukohalt,“ ütles Zelenskõi, lisades, et koostöövõimalusi on arutatud ka Nokia ja ICEYE-ga.
Soome peaminister teatas ühtlasi 10 veduri üleandmisest Ukrainale, arvestades Venemaa rünnakuid raudteeinfrastruktuurile.
Lisaks eraldab Soome 5 miljonit eurot Ukraina energiasektori toetamiseks ja veel 2 miljonit eurot talveks valmistumiseks. Detsembris tarnib riik ka mobiilseid kütteseadmeid haiglatele ja elamutele. --- (ICEYE ja Nokia teatasid täna koostööst Ukraina kaitseministeeriumiga, et arendada välja suveräänne satelliitside. ICEYE on Ukrainat toetanud alates 2022. aastast, pakkudes kiiresti suveräänset kosmosevõimekust. Käesolev algatus tugineb sellele.)

----------

Putin väidab, et „hiljutised geneetilised uuringud“ näitavad, et venelased ja ukrainlased on „üks rahvas“.
Samuti sõnas ta, et Moskva on „isegi praegu“ valmis läbirääkimisteks ja lahenduse otsimiseks Ukraina konflikti lõpetamiseks. Tema sõnul on kokkulepe võimalik, kuid ta hoiatas, et kui teine ​​pool valib teistsuguse tee, on ka tulemus teistsugune.
Putin lisas, et Venemaa jätkab oma väljendatud eesmärkide poole püüdlemist ning saavutab igal juhul kõik oma „erioperatsiooni“ eesmärgid.

Kyiv Post

Putin: – Venemaa ei valmistu sõjaks Euroopa vastu

Neljapäevaõhtuses kõnes rõhutas Venemaa president Vladimir Putin taas, et Venemaa ei valmistu sõjaks Euroopaga.
President märkis samuti, et Ida-Ukraina kuulub ajalooliselt Venemaale.

NRK

[peeter3000]

Venemaa kasutab Suurbritannia järele luuramiseks kalatraalereid, vahendab The Telegraph.

Ajalehe andmetel kaardistab president Vladimir Putini Venemaa Suurbritannia jaoks kriitilise tähtsusega veealuseid telekommunikatsioonikaableid. NATO on jälginud Suurbritanniat ümbritsevates vetes liikuvaid tsiviillaevu – aluseid, mis näevad välja nagu tavalised kalatraalerid ega erine kuidagi teistest kalalaevadest.

Siiski eristab neid laevu üks detail: nad liiguvad täpselt selliste veealuste kaablite kohal, mis on lääneriikidele eluliselt tähtsad.

The Telegraphi analüüs paljastab enam kui 500 juhtumit, mil Vene alused on viibinud Suurbritanniast Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse suunduvate veealuste telekommunikatsioonikaablite läheduses.

Samuti on need alused kohati liikunud kilomeetreid otse veealuste kaablite kohal.

Ajalehe andmetel viitavad need tegevused sellele, et Vene alused kaardistavad fiiberoptiliste kaablite täpseid asukohti, muutes need haavatavaks – näiteks võimaliku konflikti korral.

Kuigi merekaablite marsruudid on teatud määral avalikult teada, eeldab nende kahjustamine täpse asukoha teadmist. The Telegraphi andmetel võib rünnak nendele kaablitele häirida Briti pankade, haiglate, transpordivõrkude ja mobiilside toimimist.

Uurimine näitab, et Kremli varjatud mereoperatsioonid on palju ulatuslikumad, kui seni arvati. Briti kuninglik merevägi ei ole suutnud neid tegevusi takistada.

Venemaa on jätkanud neid varjatud operatsioone vaatamata Briti ametivõimude korduvatele hoiatustele.

NATO allikad kinnitasid The Telegraphile, et allianss on Venemaa tegevusest teadlik.

„Me teame väga hästi, mida Vene tsiviillaevad teevad ja kus nad liiguvad. Mõne sellise laeva puhul pole kunagi nähtud, et nad veaksid kasvõi ühtegi kala.“

Neljapäeval avalikustab Briti valitsus plaanid turvameetmete karmistamiseks. Tulevikus võivad merekaablite saboteerijad silmitsi seista pikkade vanglakaristuste ja suurte rahatrahvidega.

is.fi

[peeter3000]

Venemaa on rajanud Valdai lähedal asuva Putini residentsi ümber 16 uut õhutõrjetorni, mis tähendab, et 50-kilomeetrise raadiuse piires on nüüd kokku üle 50 positsiooni.

-------

Vučić tunnistab Serbias valimiskaotust

Aleksandar Vučići juhitud valitsev partei tunnistab parlamendivalimistel kaotust üliõpilasliikumisele. Serblased üle kogu maailma hoiavad hinge kinni.

„Tahaksin teid teavitada – tuginedes representatiivsele valimile –, et on selge: oleme need valimised kaotanud. „Üliõpilaste nimekiri“ on võitnud; nad saavad 135–140 kohta, meie aga umbes 105,“ ütles Vučić pühapäeva õhtul Belgradis oma toetajatele.

Serbia parlamendis on 250 kohta.

--------

Donald Trump ründab taas Norrat, kuna ta ei pälvinud Nobeli rahupreemiat.

„Kas mäletate, kui ütlesin, et ma ei ole Norrast just vaimustuses? Ausalt öeldes – Norra on jama. Norrast on saanud üks „sitane“ riik (shit-house),“ lausus Trump pühapäeva õhtul Michiganis toimunud valimiskampaania üritusel kõnepuldist.

[peeter3000]

Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev avaldas pühapäeval, 25. oktoobril 2026 postituse, milles kutsus USA presidenti Donald Trumpi üles kasutama Pentagoni ja Luure Keskagentuuri (CIA) Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga „arvete klaarimiseks“ ehk tema füüsiliseks kõrvaldamiseks.
Medvedevi avalduse peamised punktid ja kontekst:
• Üleskutse sisu: Medvedev viitas oma postituses, et „Ameerika ajalugu ise pakub lahendust,“ ning soovitas Trumpil kutsuda välja kaitseminister ja CIA direktor, et see „kahetsusväärne arusaamatus lahendada“. Tema sõnul pole viis, koht ja vahendid seejuures olulised.
• Süüdistused Zelenskõi vastu: Medvedev esitas Ukraina presidendi suunal rea süüdistusi, väites, et Zelenskõi kahjustab Trumpi huve rohkem kui Venezuela, Kuuba ja Iraan kokku.

--------

President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina on pakkunud Washingtonile kolm võimalikku viisi Ukraina rünnakute peatamiseks Venemaa naftatöötlemistehastele, kuid ühtegi ettepanekut pole kinnitatud.
Esimene variant on energiarahu: Venemaa lõpetab Ukraina energiainfrastruktuuri ründamise ja Kiiev peatab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele.
Teine variant näeks ette, et USA lubab Starlinki leviala Venemaa territooriumil, võimaldades Ukrainal sihtida Venemaa ballistiliste rakettide stardikohti. Kiiev on valmis pakkuma nende asukohti.
Kui Washington ei ole nõus Starlinki leviala laiendama, pakkus Zelenskõi välja kolmanda variandi: varustada Ukrainat täiendavate rakettidega Patriot õhutõrjesüsteemide jaoks.
Kuni ükski neist ettepanekutest ei ole ellu viidud, jätkab Ukraina Venemaa naftatöötlemistehaste sihtimist.
Samal ajal peaksid Ukraina, USA, ELi ja NATO esindajad sel nädalal Brüsselis kohtuma, et arutada julgeolekugarantiisid ja Ukraina Euroopa integratsiooni.

Kyiv Post
---------

Prantsusmaa president Emmanuel Macroni algatatud heidutuskava kohaselt paigutatakse Euroopasse Prantsusmaa tuumarelvavõimekusega hävitajad Rafale. Samuti luuakse liitlastega uus taristu ning side-, eelhoiatus- ja luureandmete jagamise võrgustik.

Lõppeesmärk on tekitada rohkem strateegilist ebakindlust Venemaa president Vladimir Putinile. Putin kontrollib üht maailma suurimat tuumaarsenali ja on alates 2022. aasta sissetungist Ukrainasse korduvalt ähvardanud tuumasõjaga.

"See tekitab vastasele uusi raskusi, lisades veel ühe tasandi, mida Venemaa peab analüüsima," ütles Macroni strateegiaküsimuste nõunik Xavier Chatel hiljutisel Varssavi julgeolekukonverentsil. Ta lisas, et projekt annab Prantsusmaale ka uusi võimalusi tuumajõudude hajutamiseks tuumaeskalatsiooni korral.

Alates märtsist, mil Macron plaani esmakordselt tutvustas, on Prantsusmaa algatusega erinevas ulatuses liitunud kümme Euroopa riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Saksamaa, Poola ja Põhjamaad.

Euroopa ametnike sõnul võib uus turvalise side, eelhoiatuse ja luureandmete jagamise süsteem toetada ka konventsionaalset sõjapidamist juhul, kui USA ei peaks oma NATO liitlasi kaitsma.
-------
Hävitajatele Rafale paigaldatud Prantsusmaa tuumalõhkepeaga tiibraketid ASMP-A on mõeldud Venemaa suurlinnade ründamiseks ja nende sihtmärgini jõudmise tõenäosus on suur. Sõjaväeametnike ja analüütikute hinnangul loob see hoopis teistsuguse heidutustaseme.

"Pole selge, kas venelaste jaoks on usutav, et prantslased riskiksid näiteks Varssavi kaitsmise nimel Pariisile suunatud vastulöögiga. Kuid venelased panevad toimuvat kindlasti tähele," märkis Pariisi Sciences Po ülikooli Venemaa ja tuumaküsimuste ekspert Nicole Grajewski.

ERR
-----

Ukraina sõjaväe salvestised on paljastanud Soome haruldaste lühimaa õhutõrjesüsteemide ItO 90M olemasolu, mis töötavad aktiivselt Ukraina 1039. õhutõrjerakettide rügemendis.
Helsingi ega Kiiev pole teinud enne kasutuselevõttu avalikku teadaannet, säilitades Soome kehtestatud operatiivse vaikimispoliitika konkreetsete relvaülekannete osas.
ItO 90M integreerib Prantsusmaa Crotale NG maa-õhk tüüpi raketisüsteemi Soome ehitatud Sisu XA-181 kuuerattalisele soomustransportöörile. Erinevalt mujal tavaliselt kasutatavatest haagisega konstruktsioonidest pakub see ratastega konfiguratsioon suurt lahinguväljal liikuvust, võimaldades meeskondadel kiiresti end seadistada, tulistada ja ümber paikneda, et vältida vastase suurtükiväe või droonirünnakuid.
Relvastatud VT-1 tõrjerakettidega, mille kiirus on üle 3,5 Machi ja ulatus kuni 15 kilomeetrit, pakuvad moderniseeritud üksused otsest kaitset madalalt lendavate tiibrakettide, ründekopterite ja kiirete reaktiivdroonide vastu.
Saadetisel on platvormide nappuse tõttu märkimisväärne kaal. Soome hankis algselt 1990. aastatel vaid 21 sellist süsteemi ja moderniseeris need hiljem uuendatud termooptika ja tulejuhtimisanduritega. Kuigi tarnitud ühikute täpne arv on avalikustamata, näitab selle enda spetsialiseeritud inventuuri mis tahes osast loobumine, kuidas Põhjala liitlased seavad esikohale Ukraina otsese vajaduse kaitsta kriitilist infrastruktuuri ja rindeüksuseid küllastusõhurünnakute eest.

Mobiilsete ItO 90M süsteemide vaikne tarnimine annab Ukrainale kiire ja võimsa õhukaitse, et peatada kiiresti liikuvaid droone ja rakette ilma meeskondi vastutulele paljastamata.

[peeter3000]

Ukraina on orbiidile saatnud oma esimese satelliidi OBRIA NANO, mis on samm omaenda sidesüsteemi väljaarendamise suunas.
Katsesatelliidi töötas välja Ukraina kaitsetehnoloogiaettevõte Himera koostöös Taani firmaga GomSpace. LIGA neti teatel asub satelliit nüüd madalal Maa orbiidil ja läbib katsetusi.

[peeter3000]

Venemaa väidab, et on alla tulistanud üle 1000 Ukraina drooni

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati öö jooksul alla 1214 Venemaad sihtinud Ukraina drooni.

Sellest vahendab uudisteagentuur Reuters.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et öö jooksul saadeti Venemaa pealinna suunas 613 drooni, kuid väitis, et enamik neist tulistati alla.

Reutersi andmetel kukkusid aga droonide rusud Venemaal Sterlitamakis asuvasse tööstuspiirkonda.

Samal ajal on tulnud teateid Venemaa rünnakutest Harkivile, mis on Ukraina suuruselt teine ​​linn.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul said rünnakutes kahjustada muu hulgas üks haridusasutus.

Lisaks väidab Venemaa, et ründas Mustal merel kaubalaeva, mida riigi väitel kasutas Ukraina sõjavägi. Ukraina ei ole seda väidet kommenteerinud.

-------

USA demokraadist senaator Richard Blumenthal esitas hoiatuse laevafirmale, mis transpordib Ühendriikidesse Vene diislikütuse lasti, edastas väljaanne Kyiv Independent.

"Pöörake tagasi või riskite USA sanktsiooniseaduste rikkumisega," hoiatas senaator.

Senaatori nõudmine esitati mõni päev pärast seda, kui uudisteagentuur Reuters teatas, et Malta lipu all sõitev tanker Agioi Fanendes suundub 40 000 tonni Vene diislikütusega New Yorki. Tegemist on esimese saadetisega hiljutise kokkuleppe raames, mille tegi teatavaks USA president Donald Trump.

Blumenthal kirjutas kirja laevafirma Eastern Mediterranean Maritime Limited tegevdirektorile Athanasios Martinosele.

"Ma saadan jõulise sõnumi laevafirmadele, mille tankerid transpordivad meie sadamatesse ebaseaduslikku Vene diislikütust," ütles Blumenthal kirjale lisatud sotsiaalmeediapostituses.

"Pöörake tagasi, kuni on veel aega," sõnas senaator.

Kirjas juhitakse tähelepanu sellele, et diislikütuse tarned on keelatud vastavalt 2022. aasta Vene nafta impordi lõpetamise seadusele (Ending Importation of Russian Oil Act), mille allkirjastas endine president Joe Biden pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Trump soovib, et peale sõda teeks USA äri nii Venemaa kui Ukrainaga

"Kui Agioi Fanendes peaks sadamasse sisenema ja oma lasti maha laadima, osaleksite ebaseaduslikus tehingus või aitaksite sellele kaasa," hoiatas Blumenthal.

"USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vaheline diislitehing, mis kuulutati välja 9. oktoobril ametliku eesmärgiga langetada siseriiklikke kütusehindu, ei tühista selget ja ühemõttelist seadust," väitis senaator.

ERR

[peeter3000]

USA kiitis heaks Patriot-rakettide müügi Ukrainale

USA on andnud heakskiidu 500 PAC-3 raketi müügiks Ukrainale; tegemist on Patriot-õhutõrjesüsteemile mõeldud rakettidega. Tehingu hinnanguline väärtus on 2,1 miljardit dollarit.

Norra osaleb ostu kaasrahastamises koos Ukraina, Kanada ja Saksamaaga. Rahastamisse panustavad ka vahendid, mis pärinevad EL-i Ukraina-suunalistest toetuslaenudest.

Sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas on viinud süsteemi rakettide varude märkimisväärse vähenemiseni ning tarned on viibinud. Need viivitused on veelgi pingestanud USA ja Ukraina vahelisi suhteid, mis olid juba niigi pingelised pärast ameeriklaste sõlmitud diislikütusetehingut Venemaaga.

NRK

[peeter3000]

Ukraina ründas Rostovi oblastis asuvat olulist raketikütuse tehast

Ukraina relvajõud ründasid Venemaal Rostovi oblastis asuvat suurt raketikütuse tootmisettevõtet. Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas laupäeval, et rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju ning kahjustada sai neli tootmisrajatist.

Kindralstaabi Telegramis avaldatud teate kohaselt oli öise rünnaku sihtmärgiks Kamensk-Šahtinski linnas asuv riiklik Venemaa keemia- ja kaitsetööstusettevõte „Kombinat Kamenski“.

Rünnakus kasutati nii Ukraina droone kui ka Ukraina rannikukaitse raketisüsteeme „Neptun“.

------

Venemaa poolt okupeeritud Ukraina linnast Oleškõst evakueeritud inimesed jõudsid 24 tunni möödudes Ukraina kontrolli all olevale territooriumile.

Linna evakueerimine on osa Venemaa ja Ukraina vahelisest kohalikust relvarahust.

Evakueeritud toimetati esmalt bussidega Venemaa okupeeritud alalt Lõuna-Venemaal asuvasse Anapa linna. Seejärel viidi nad kolme lennukiga Valgevenesse Homieli linna.

Nüüdseks on ukrainlased liikunud bussidega üle piiri Põhja-Ukrainasse.

Oleškõ linn asub rindejoone lähedal ning on sõja vältel korduvalt langenud mõlema poole rünnakute alla. Pärast linna okupeerimist on tulnud mitmeid teateid näljahädast.
--------
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets on sotsiaalvõrgustikus X jaganud ka liigutavaid lugusid evakueeritutest.

– Üks Oleškõs sündinud mees on üle elanud 16 droonirünnakut ja neli raketirünnakut oma kodule. Üks plahvatustest toimus vaid meetri kaugusel tema maja seinast.

[peeter3000]

@Sea News:

Ööl vastu 31. oktoobrit viis Rootsi politsei Gotlandi ranniku lähedal asuval kaubalaeval läbi operatsiooni, kahtlustades laeva „vaenulikus tegevuses“.
Tuginedes suurepärasele avatud allikatest pärinevale luureinfole (OSINT) ja AIS-andmete analüüsile, mille tegid @auonsson (platvormil X) ning uurija Leif Nixon, on tuvastanud, et kõnealune alus on kaubalaev GERMANICA HAV (IMO 8324672).
Anomaalia: enne operatsiooni näitasid AIS-i jälgimisandmed, et 28.–29. oktoobril käitus GERMANICA HAV äärmiselt kahtlaselt, liikudes siksakiliselt vahetult Rootsi sõjaväe õppuseala piiri lähedal.
Praeguste AIS-andmete kohaselt asub laev Põhja-Gotlandil Kappelshamni / Storugnsi sadamas, kus see on tõenäoliselt kinni peetud. „HAV“-laevastikku – mille kontorid asuvad Norras ja Kaliningradis ning mille meeskonnad koosnevad suures osas venelastest – on Põhja-Euroopa ametivõimud varemgi uurinud seoses väidetavate „halli tsooni“ vahejuhtumitega, sealhulgas lubamatu droonitegevusega.

[peeter3000]

Poola peaminister Donald Tusk teatas, et esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl paigutati Venemaa-piirile politseijõud, terrorismivastased üksused ja piirivalvurid. Sellest andsid teada Poola meediakanalid, sealhulgas Fakt, TVN24 ja TVP World.

Erioperatsiooni ajendiks oli kahtlane tegevus, mida märgati Kaliningradi oblastiga piirneval alal. Tuski sõnul sai ta piirivalvelt teavet, et piiril viibivad taskulampidega isikud.

„Me mobiliseerisime vajalikud jõud ja suutsime kõik provokatsioonikatsed ära hoida,“ kommenteeris Tusk väljaande Fakt andmetel.

Poola politseiülem Marek Boroń ütles Poola meediakanalile TVP World, et piirile on saadetud „suur hulk politseinikke“. Politseiülema sõnul kindlustatakse piiri võimalike sabotaažiaktide vastu.

Meediateadete kohaselt sai valitsus eelmisel nädalal sõjaväeluurelt hoiatusi, mille kohaselt võivad relvastatud rühmitused üritada Venemaalt piiri ületada.

„Peame suutma ennetada mis tahes võimalikke sabotaažiakte või provokatsioone – mitte ainult piiril, vaid ka riigi sees,“ kommenteeris Tusk ajalehele *Fakt*.

is.fi
------

Esmakordselt on NATO Kanada juhitav brigaad Lätis – ligi 3000 sõdurit koos tankide ja jalaväega – liikunud lahinguvalmis positsioonidele Venemaa piiri lähedal. Samal ajal kui Rubio G20 tippkohtumisel Moskvaga tegeleb, valmistuvad Kanada väed Euroopat kaitsma. Oleme oma kaitsejõudude üle uhked.

[peeter3000]

Venemaa tulistas energiarajatist Põhja-Korea rakettidega

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tulistas Venemaa ööl vastu laupäeva pealinna ja Kiievi oblasti suunas 36 Põhja-Koreast pärit ballistilist raketti. Sihtmärgiks oli energiataristu ning pihta sai ka Kiievi Põhjasild.

Vigastada sai 9 inimest, nende seas üks laps. Zelenski rõhutas, et Venemaa teeb seda ajal, mil valmistub kolmepoolseteks läbirääkimisteks. President avaldas lootust, et mõlemad parteid Ameerika Ühendriikides toetavad Ukrainat ja mõistavad Venemaa agressiooni hukka.

"Tehniline hindamine ballistiliste rakettidega tabatud paikades jätkub. Esialgsetel andmetel kasutasid venelased ühes kannatada saanud olulises energiarajatises Põhja-Korea toodetud ja tarnitud rakette KN-23," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

----

Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov avaldas veendumust, et riik elab hoolimata Venemaa rünnakutest Ukraina energiataristu ja teiste tsiviilobjektide vastu selle talve kindlasti üle.

Budanovi ütles intervjuus telekanalile CBS News, et Kreml püüab tekitada Ukraina kriitilisele taristule võimalikult suurt kahju, lootes sel viisil vallandada riigis proteste.

"Nad tahavad tekitada meie kriitilisele taristule maksimaalset kahju. Nende lootus on nende endi arusaama kohaselt luua pinnas ühiskondlikuks rahulolematuseks ja tänavaprotestideks ning sundida Ukrainat sisuliselt loobuma oma riiklikest huvidest. Aga seda ei juhtu," rääkis ta, kommenteerides Venemaa strateegiat.

Küsimusele, kas Ukraina peab eelseisvale talvele vastu, vastas presidendi kantselei juht jaatavalt: "Ukraina elab selle talve kindlasti üle. See saab olema raske, aga me tuleme toime."

[peeter3000]

@Henri Vanhanen

Kushner ja Witkoff teevad ettepaneku luua Euroopas uus julgeolekukord. Võib-olla võiksid nad kõigepealt selgeks teha, millest nad üldse räägivad.
Kushneri sõnul pole Euroopa ja Venemaa suutnud enam kui 30 aasta jooksul luua jätkusuutlikku julgeolekusüsteemi.
Alustuseks olgu öeldud, et tegemist on üsna omapärase ajalootõlgendusega. Külma sõja ajal ja järel loodi Euroopas ulatuslik julgeolekusüsteem, mis tugines riikide suveräänsusele, piiride puutumatusele ning rahvaste õigusele ise oma julgeolekukorralduse üle otsustada.
Just nendes põhimõtetes lepiti kokku 1975. aastal Helsingis ja 1990. aastal Pariisis. Nõukogude Liit – ja hiljem Venemaa – võtsid endale kohustuse neid järgida.
Süsteem ei sattunud kriisi mitte seetõttu, et eurooplased poleks suutnud ühistes mängureeglites kokku leppida, vaid seetõttu, et Venemaa otsustas neid reegleid sõda pidades rikkuda.
Kushner teeb nüüd ettepaneku luua alalised suhtluskanalid ja parandada kriisikommunikatsiooni. See on iseenesest hea mõte, kuid sellised mehhanismid on tegelikult juba aastakümneid olemas – näiteks OSCE raames. Nende konkreetne eesmärk on olnud vältida arusaamatusi ja sõjalisi kokkupõrkeid.
Lisaks pooldab Kushner suuremat läbipaistvust sõjalise tegevuse osas. Euroopas on selleks juba olemas vastavad mehhanismid: nõue teavitada sõjaväeõppustest ette, võimalused kontrollkäikudeks ja mitmesugused usaldust suurendavad meetmed. Venemaa on aga korduvalt oma kohustusi selles vallas eiranud või rikkunud.
Probleem ei seisne seega selles, et me poleks suutnud neid mehhanisme varem välja mõelda. Küsimus on hoopis selles, kuidas tagada, et Venemaa neid ka järgiks.
Eriti ettevaatlik oleksin Kushneri pakutud vastastikuste sõjaliste piirangute suhtes. Paberil tundub vastastikkus õiglane, kuid praktikas võib see olla kõike muud kui õiglane.
Venemaa võib oma vägesid vabalt koondada omaenda territooriumil. Soome kaitse seevastu tugineb liitlaste võimele siin õppusi läbi viia, varustust ladustada ja vajaduse korral kiiresti abivägesid kohale tuua. Nende tegevuste piiramine võib meile tuua kaasa palju tõsisemaid tagajärgi kui Venemaale. Kushner väidab samuti, et igal riigil on õigus määrata oma julgeolekukorraldus ning et Venemaal ei ole vetoõigust teiste riikide valikute üle.
Selles on juba kokku lepitud; põhimõtteliselt ei ole siin midagi, mida uuesti läbi rääkida. Soome, Ukraina ja teiste Euroopa riikide julgeolek ei ole küsimus, mille üle Venemaa võiks otsustada.
Kogu see Ameerika algatus läheb oma olemuselt täiesti mööda. Kushner ja Witkoff lähenevad Euroopa julgeolekule nii, nagu oleks põhiprobleemiks aastakümneid kestnud usaldamatus ja osapoolte suutmatus jõuda piisavalt kindla kokkuleppeni. Tegelikkuses on Venemaa rikkunud just neid põhimõtteid, mida nüüd esitletakse suure ja ajaloolise rahuplaani alusena. Üha enam tundub, et Trumpi saadikud kujundavad Euroopa julgeolekut Kremli etteantud eeldustest lähtuvalt.
Sel juhul võib juhtuda, et kuigi käed on Ameerika omad, kuulub hääl Putinile.