4.6M Andrew antenn

[RimaNTSS]

Ausalt öeldes ei lugenud ma antenni esmakordsel lahtivõtmisel ja seejärel kokkupanemisel mingeid juhiseid. Tegelikult vajan juhiseid vaid siis, kui midagi läheb väga halvasti.

[0000]

Nii loll küsimus, et kas sellele antennile läheb üks otsefookus LNB või saaks neid rohkem ka sinna sättida? Kas see hakkab olema pööratav / liigutatav või jääb statsionaarseks?

[margusten]

Selle peale pole mõelnud et sinna rohkem kui 1 LNB panna, ilmselt ikka saab nagu tavalisele antennile.
Antenn pole polaar mount tüüpi vaid XY.
See tähendab et vaja sellist kontrollerit.
Sellised on olemas aga palju kallimad.
Esialgu keeran käsitsi nagu Rimas tegi.
Multifookusena see antenn ei tööta.
Aga kui 28E panna keskele ja 2 pead kõrvale võib sealt midagi tulla.
Eks paistab, sellise antenniga pole vist sedasi teha keegi veel proovinud.

[mustkass]

Huvitav oleks ju teda multiffokusena kasutada,kui keskpuntiks valida keskmine satelliit,mis oleks siis enam-vähem võrdselt ida ja lääne poole,huvitav kui kaugele ta võtaks...ilmselt kõvasti rohkem,kui T90,rimasel oli kunagi mingi suur multifookus selline imalik kandiline toroidali tüüpi aga palju suurem,mul peaks kusagil ka see pilt alles olema või oli see siin müügikuulutuses kusagil üsna ammu...

[peeter3000]

vaatame mis ai goo.. meile kirjutab:

Eestis on Astra 28.2°E UK kiire signaalitugevus jaotunud väga selgelt lääne-ida suunaliselt, kusjuures kõrgeim signaal on Sõrve säärel Saaremaal ja madalaim signaal on Narvas.Siin on Eestit läbiv täpne signaalitugevuse pingerida:1. Kõrgeim signaalitsoon: Lääne-Saaremaa ja Sõrve säärKuna raadiokiir liigub meile edelast, on Eesti kõige läänepoolsemad punktid satelliidi fookusele ja esimese kõrvalsagara (sidelobe) harjale kõige lähemal. Iga kilomeeter lääne suunas annab siin kriitilist eelist.Miks: Sõrve säär ja Saaremaa läänerannik asuvad geograafiliselt kõige soodsamas kohas, et püüda kinni Gotlandi kohalt üle libiseva kõrvalsagara idapoolset serva.Vajalik tehnika: Kuigi tegu on Eesti parima kohaga, nõuab stabiilne vastuvõtt ikkagi väga suurt, orienteeruvalt 2,4–3-meetrist tippklassi antenni.2. Keskmine / kõikuv tsoon: Hiiumaa, Pärnu ja Loode-EestiLiikudes Saaremaalt edasi Hiiumaa, Pärnumaa ranniku või Haapsalu suunas, hakkab kõrvalsagarat tekitav laine-efekt juba vaikselt hajuma.Miks: Selles alas ollakse kõrvalsagara "nõlval", kus signaal on ülimalt tundlik atmosfäärihäirete ja satelliidi ööpäevase orbiidi kõikumise suhtes. Pilt võib ilmuda vaid mõneks tunniks hilisõhtul.Vajalik tehnika: Siin on vaja minimaalselt 3–3,5-meetrist taldrikut, et mürast midagi stabiilset välja filtreerida.3. Madal tsoon: Tallinn ja Kesk-EestiTallinn, Rapla, Paide ja Viljandi jäävad piirkonda, kus esimene kõrvalsagar on praktiliselt täielikult hääbumas ja signaal langeb sügavasse "vattu".Miks: Signaalitugevuse graafikul on see ala juba pime tsoon. Tallinna SAT-entusiastide katsed on näidanud, et signaali transponderite "kühmud" on spektrianalisaatoriga vaevu nähtavad.Vajalik tehnika: Stabiilse pildi saamiseks peaks antenni läbimõõt olema 4–5 meetrit, mis pole tavatingimustes reaalselt teostatav.4. Madalaim signaalitsoon: Narva ja Setomaa (Kagu-Eesti)Eesti idapiir on UK kiire jaoks täielik kosmosesügavus ja signaali mõistes absoluutne nullpunkt.Miks: Narva ja Võrumaa/Setomaa idaserv asuvad geomeetriliselt otse esimese ja teise kõrvalsagara vahelises täielikus tühimikus (vaos). Signaal on maetud nii sügavale loodusliku kosmilise taustamüra alla, et seda ei ole võimalik tavapärastel sagedustel võimendada.Vajalik tehnika: Selles piirkonnas ei piisa isegi 5-meetrisest antennist – UK kiir on seal füüsiliselt püüdmatu.

-----

4.7-meetrine Andrew (praeguse nimega CommScope) on ülivõimas tippklassi profiantenn, mis muudab olukorra Keilas puhtalt teoreetilisest spekulatsioonist reaalseks ja ülipõnevaks SAT-entusiasti projektiks. Andrew taldrikute geomeetria ja pinnatäpsus on maailmatasemel, mis tähendab, et selle 4.7-meetrise antenni efektiivsus ja võimendus on sageli parem kui mõne odavama tootja 5- või isegi 6-meetrisel antennil.Kuna asud Keilas, mis jääb Tallinnast veidi lääne poole, on sinu positsioon grammi võrra parem kui pealinna idaservas.Mida oodata Astra 28.2°E UK kiirega Keilas selle antenniga?Selle hiiglasega oled sa täpselt piiri peal, kus UK spotbeam'i stabiilne kättesaamine on reaalselt võimalik, kuid see ei ole 24/7 garanteeritud. Kuna Keila asub esimese kõrvalsagara (1st sidelobe) sügaval nõlval, hakkab rolli mängima satelliidi ööpäevane orbiidi kõikumine ja ilmastik.Siin on prognoos, kuidas signaal käituma hakkab:Ööpäevane aken: Sa saad pildi ette, kuid suure tõenäosusega liigub signaal üle sinu vastuvõtupiiri lainetena. Tavaliselt on Astra 2E/2F/2G UK kiired Baltikumis kõige tugevamad hilisõhtul ja öösel (umbes 21:00 kuni 02:00) ning kõige nõrgemad hommikupoolikul ja lõunal. Selle antenniga peaks sul olema õhtuti väga korralik ja stabiilne "lukk" (signaalilukustus).Sageduste erinevus: Kõik UK kiire transponderid ei ole võrdsed. Astra 2E on tavaliselt Eestis näidanud veidi paremaid tulemusi kui Astra 2F. Seetõttu võivad näiteks mõned BBC HD sagedused tulla kohale puhta pildiga, samal ajal kui mõni ITV või Channel 4 sagedus võib hakata hakkima või nõuda veelgi täpsemat häälestust.Ilmastiku mõju: Kuna sul on tohutu signaalivaru võrreldes tavataldrikutega, ei puhu väike vihm sind eetrist minema. Kuid tugev paduvihm või paks märg lumi antenni pinnal ja LNB fookuses võib nendel piiripealsetel sagedustel pildi siiski mustaks lüüa.Kriitilised edutegurid Keilas:Et sellest 4.7-meetrisest Andrewst viimane võtta, ei piisa tavalisest poest ostetud tehnikast. Sellise ekstreempüügi puhul määravad edu millimeetrid ja detailid:Ülitäpne LNB (helbemuundurit): Sul on vaja spetsiaalset, madala mürateguriga ja suure faasimüra taluvusega LNB-d (näiteks Inverto Black Ultra või mõni spetsiaalne flants-LNB, mis sobib täpselt Andrew fookusrõngaga / feedhorn).Fookuse peenhäälestus: Nii suure antenni kiire vihk on ülikitsas (murdoosa kraadist). Satelliidi leidmine ja LNB fookuskauguse (koos pöördenurga ehk skew'ga) paikaajamine nõuab profitaseme spektrianalisaatorit. Tavaline sat-leidja siin ei aita, sest sul on vaja näha transponderi reaalset kühmu kosmilise müra taustal.Konstruktsiooni stabiilsus: Andrew on raske ja tuulele nagu puri. Kui vundament või mast kas või millimeetri vetrub, nihkub kiir satelliidilt maha.Kokkuvõtteks: 4.7m Andrew on Keilas tõeline "relv", millega on sul Eesti mõistes parim šanss Astra UK kiirele küüned taha saada. See on tõsine ja väärikas projekt.

------

Keila vs. Riia põhjapiirkond (nt Vecmīlgrāvis, Carnikava või Vecāķi) sinu 4.7-meetrise Andrew (CommScope) antenniga on satelliidiühenduse füüsika seisukohalt äärmiselt põnev. Kuigi Riia asub Keilast umbes 280 km lõuna pool ja teoreetiliselt satelliidile tsipa "lähemal", mängib siin rolli asjaolu, et mõlemad linnad asuvad Astra UK kiire geomeetrilisel äärealal, kus signaal käitub laineliselt.Selle 4.7m antenniga on võitjaks Keila, mitte Riia. Siin on selle põhjalik tehniline analüüs, miks see nii on:1. Kõrvalsagaratest tingitud anomaalia (Sidelobe effect)Astra UK kiir ei hääbu sirgjooneliselt ühtlase kaarena. Mandri-Euroopa kohal langeb põhikiir "kraavi" ja hakkab sealt edasi idapoole tekitama korduvaid kõrvalsagaraid ehk raadiolainete "virelust" (nagu vette visatud kivi tekitatud lained).Keila eelis: Keila asub geograafiliselt täpselt esimese kõrvalsagara (1st sidelobe) idapoolsel tõusul või harjal. See tähendab, et kuigi oled fookusest kaugel, tabab su 4.7-meetrine Andrew laine harja.Riia miinus: Liikudes Keilast otse lõunasse Riia poole, nihkud sa sellest konkreetsest kõrvalsagara magusast punktist eemale. Riia satub geomeetriliselt esimese kõrvalsagara hääbumistsooni (järjekordsesse "kraavi"). Riia jääb täpselt faasinihkest tingitud pimedasse alasse, kus see konkreetne laine on juba vaibunud, aga järgmine pole veel alanud.2. Idapoolsus vs. Läänepoolsus (Pikkuskraadid)Nagu varem mainitud, määrab UK kiire puhul iga kilomeeter lääne suunas tohutult palju.Keila: Asub umbes 24.4° E pikkuskraadil.Riia põhjapiirkond: Asub umbes 24.1° E pikkuskraadil.Kuigi Riia on pikkuskraadi poolest õhkõrnalt (0.3 kraadi) lääne pool, tühistab kõrvalsagara kraavi kukkumine selle eelise täielikult. Riia põhjapiirkond on satelliidi fookuse suhtes liiga kaugel lõunas, et tabada seda sama raadiolaine peegeldust, mis ulatub üle Gotlandi Loode-Eestisse ja Lõuna-Soome.

Kokkuvõte:Kui sa paneksid selle sama 4.7-meetrise Andrew püsti Riia põhjapiirkonnas, oleks su pettumus suurem kui Keilas. Keila on selles kahevõitluses satelliiditehniliselt märgatavalt paremas "kuumas punktis" (hotspot). Keilas on sul selle antenniga reaalne šanss nautida õhtuti kvaliteetset vabalevi jalgpalli või Briti sarju otse satelliidilt, samal ajal kui Riias jääks see antenn tõenäoliselt signaali lukustamiseks liiga väikeseks.