Digi-tv.ee

roska kirjutas: Misasi see turukorraldus on, kes on see korraldaja? ...

Nagu teame, sagedused on riiklik, piiratud loodusressurss ja riik annab need mingiks perioodiks mingile organisatsioonile, mingitel tingimustel kasutada. Otsused mõjutavad paratamatult vastavat meediaturgu. Kui konkurss piiratud ressursile läheb ajapikku tihedamaks, siis muudes eluvaldkondades tavaliselt karmistuvad vastavalt ka konkursi nõuded ja valikud. Tõsi, tänastes riiklikes otsustes on küsitavusi – nt. nagu mainisin, analoog-FM-is (kuni see töötab) ei oleks (olnud) praeguses olukorras õige enam uusi raadioprogramme juurde lisada. DAB+ võimaldab jah jagada enamus multiplekse ja sageduskomplekte suuremate meediakompaniide vahel jms. Tavakuulaja seisukohast on DAB+ -st kui alternatiivist mõistlik rääkida pigem siis, kui rakendamist puudutavad otsuseid on Eestis tehtud ja testvõrgud töös.

roska kirjutas: Ja sellest sageduste riiulil hoidmise jutust ei saa ma aru ...

Kui riigil ei ole piisavaid hoobasid/võimalusi teha vajadusel hiljem keerulisemaid sagedusressursi kasutuse ümberkorraldusi, siis võib-olla ei ole mõistlik ka kogu sagedusressurssi (korraga) välja anda.

roska kirjutas: Tore on sellist juttu ajada, et regionaal- ja kultuuripoliitilised jaamad oleks vajalikud. ...

Kasutasin teadlikult sõna „mõned" (jaamad). Minu arvamusena, Klassikaraadio, võib-olla ka Raadio Tallinna sisu (nimepõhjaline määratlus ei ole vast korrektne) on sellised EU-s tavapärased rahvusringhäälingu poolt riigi kultuuri-, aga ka haridusvaldkonda toetavad programmid, mis puhtal kommertsalusel ei puugi kvaliteetselt toimida ja täna need Eestis kuidagi ka toimivad. Siia võiks veel lisada kristliku raadio (aga analoogis olgu pigem üks, mitte-dubleerivate sagedustega). Tre ja Kadi „ketid“ on suutnud katta väikemate maakondade kohalike saadete nišši, millega suuremad kommertsjaamad ei ole tahtnud väga tegeleda. Teistega on võib-olla rohkem küsitavusi. Kui regionaalne jaam ennast mingi mudeliga ära majandab ning suuremad ei ole vastavast nišist huvitatud (või ei sobi ärimudel), võiks, sõltuvalt sagedusressursist, mingi võimalus olla. Teisalt, kui konkurents kohalikele sagedustele tiheneb, siis peaksid ka kohalike/regionaalsete jaamade nõuded karmistuma ja lisasin varasemalt mõned mõtted. Mitmel kohaliku sisuga programmil, väikese maakonna kohta, ei tundu nagu mõtet olema.

Raadio digipöörde puhul, kui mõni ringh. sektori osapool on DAB+ (või mõnes alternatiivses) standardis ja selle rakendamises kindel, siis võetagu initsiatiiv, ajagu asi enda osas ära, mida siin ikka arutada. Kui aga asjaolud ei ole kindlad ja vaadatakse ka riigi poole, siis oleks mõistlikum, kui osapooled esmalt omavahel asjad selgemaks räägivad. Üldiselt võiks osapooled koos teiste ekspertidega teha põhjalikuma, teaduspõhisema analüüsi ja raporti, mida saab ka avalikult lugeda, milles Eesti konteksti arvestades analüüsitakse, võrreldakse peamisi alternatiive, asjasse puutuvaid tehnoloogilisi aga ka regulatiivseid aspekte, osapoolte eelduseid ja nõudeid ning tehakse Eesti jaoks soovitusi. Ka siin foorumis on mitmetele olulistele aspektidele tähelepanu juhitud, mida võiks selline analüüs käsitleda. Kui riik ja ERR on kaasatud, siis võibolla peaks riik ka sellise raporti koostamist koordineerima (tehnoloogiapoliitika huvides). Raportil on täiendav väärtus, kui see on teiste meedia ja tehnoloogia ekspertide poolt korralikult retsenseeritud. Nii jääks ka palju vahtu vähemaks ja oleks selgem tehnoloogiline alus. Üldse on tänapäeva eesti meedias tehnoloogiate analüüsi osas palju sellist triviaalset (vähe teaduspõhist), tädi Maali tasemel juttu (nii et tehnoloogiast teadlikumatel inimestel on seda raske kuulata/lugeda).

kokku123 kirjutas:satik mis siis lahendus on? Hakkame üle dab+ edastama wav/flac kvaliteediga audiot mida ükski asi maha mängida nagunii ei oska kuna pole standard ning oleme endiselt sealmaal, et 1 saatja = 1 jaam?

Me võime kompresseerimata formaatides edastada hoopis läbi neti. Saage aru, mitte DAB+ ei pea olema eesmärk iseeneses, vaid meediaettevõtte sisuloome inimesteni toomine. Kui seda saab läbi neti teha televisiooniga, saab seda ammugi teha ka raadioga. Kui tuua analoogia ajakirjandusega, siis kompresseerimata formaadis on sisu nagu kriidipaberil perfektsete värvidega, aga DAB+ puhul ei saa see olla parem kui tühine maakonnaleht odaval paberil ja suuresti mustvalge. Ehk siis, esitaja tunned ära, laulu ka, aga nautida seda ei saa. Mis on Klassikaraadio eesmärk näiteks? Kaubanduslikud teated? Ei. Kultuuri edendamine? Jah, ja selle parimas võtmes peab ka kvaliteet edasi ehk paremaks minema, mitte taandarenema sahinavabaks plädinaks. Kui sellise suunitlusega kanalil on kvaliteetne väljund olemas, siis miks mitte, las huugab asjast huvitatute rahakotil ka low-end kvaliteedis väljund, nimetame seda siis DAB+'iks praegu. Aga alternatiiv peab olema, sest muidu sõidetakse kuulajast üle siin juba kõlanud väitega, et "nad nagunii vahet ei tee"!

Kui natuke uurida mis on AAC kodek, siis seal on kasutusel selline asi kui Spectral band replication https://en.wikipedia.org/wiki/Spectral_band_replication, mis sisuliselt on kõrgemate harmoonilist ära viskamine ja nende hiljem dekodeerimisel tagasi luuletamine madalamate harmooniliste põhjal.
Täitsa huvitav oleks seda ise võrrelda, kuidas kõlab.

Tegin selle lehe abil kiire testi ära https://audio.online-convert.com/convert/flac-to-aac
Originaal 44.1 wavi ja 64kbps AAC vahel teen ma kindlaslt 10 korda 10-nest õigesti vahet pimetestis.

Hea leid, moij. Millest nähtub, et SBR on väljatöötatud aastal 2001, mil oli äärmiselt aktuaalne digitaalse ülekande efektiivsus, kuna tollased andmesidekiirused oli leebelt öeldes, nirud. Kasutada täna SBR'i ei ole mingitki õigustust, välja arvatud Levira süsteemis, kus iga ülekantud bitt maksab .
Siit edasi arendades, reklaamiandjatele on netiülekandele minek ilmselt kasulik, aga reklaamivõtjale enam mitte. Praegu on kuulajaarvud ju siiski hinnangulised, oletuslikud prognoosid, kuid netiülekandes saab need arvud päris täpseks ja õhk sisiseb prognoosidest välja. Võibolla seletab see aspekt, miks ollakse vanas ärimudelis kinni?

Kas mõni uutest sagedustest töötab juba?
Väljaarvatud juba varem töötavad.

87,8 Rock FM
89,0 Volna
92,0 DFM
94,8 hetkel Raadio Duo
107,2 SKY

satik kirjutas:Me võime kompresseerimata formaatides edastada hoopis läbi neti. Saage aru, mitte DAB+ ei pea olema eesmärk iseeneses, vaid meediaettevõtte sisuloome inimesteni toomine. Kui seda saab läbi neti teha televisiooniga, saab seda ammugi teha ka raadioga.

kui me telekat ei vaata kunagi sõitvas autos (ka keelatud) ja suvalises kohas parklas või seenemetsas, siis raadioga on just vastupidi (ehk "...seda ei saa ammugi teha ka raadioga")

Kas keegi saab kuulata Star FM Eesti on eetris, Haapsalus, Rakveres, Võrus ja Jõgeval? Olen ise Norras ja ei saa testida.

peeter3000 kirjutas:

satik kirjutas:Me võime kompresseerimata formaatides edastada hoopis läbi neti. Saage aru, mitte DAB+ ei pea olema eesmärk iseeneses, vaid meediaettevõtte sisuloome inimesteni toomine. Kui seda saab läbi neti teha televisiooniga, saab seda ammugi teha ka raadioga.

kui me telekat ei vaata kunagi sõitvas autos (ka keelatud) ja suvalises kohas parklas või seenemetsas, siis raadioga on just vastupidi (ehk "...seda ei saa ammugi teha ka raadioga")

Sõitvas autos pole telekavaatamine keelatud, ainult juhil on (kõrvaline tegevus), ülejäänud vaadake mis tahate.
Seenemetsas pole ma ka kedagi kohanud, kes raadiot kuulaks, veel vähem telekat vaataks. Seal nimelt on vähe teised tegevused eesmärgiks, kuid suvalises parklas võib vabalt raadiot netist kuulata. See kui sina seda ei saa tehtud, ei tähenda automaatselt et keegi ei saa. Kuid täna on FM's piisavalt jaamu, mida ei saa analoogis suvalises parklas kuulata, sest auto OEM antenn ei võimalda seda signaali kätte saada (yagi ei hakka ju keegi katusel kaasa vedama, kui just raadioamatöör ei ole ). Isegi läbi kahina ei saa kuulata. Digilevi aga tähendab seda et mängib, mängib, aga mingi hetk on nagu noaga lõigatult vait. Prognoosin, et seda saaks just seenemetsas edukalt demoda .

roska kirjutas:Kas keegi saab kuulata Star FM Eesti on eetris, Haapsalus, Rakveres, Võrus ja Jõgeval? Olen ise Norras ja ei saa testida.

Tartus igaljuhul ei andnud ei 94.8 ega 95.8 mitte mingit piuksu. Proovisin linnast veidi väljas kui täpsem olla, seal võiks ikka midagi tulla aga ei miskit
StarFMi meediaväljundites ka igasugune vaikus uue kanali kohta ning majandustegevuse registris ei leia ka, et Mediainvest Holding-l oleks tänasest mõni sagedusluba kehtima hakanud. Viimased on ralliraadio load ja rohkem ei midagi uut

Narvas testiti täna 93,2 Mhz Raadio Kuku.Õhtul lülitati saatja välja.Majandustegevuse registris ei ole samuti mingit märget.
Tuttav teatas,et 93,8 Mhz Sky Raadio Rakveres ka töötab.

Kas Haapsalus töötab RockFM 95,2 UKW (MHz)? Kas StarFM Eesti juba töötab?

Jõgeval ja Võrus Star FM Eesti ei tööta

Haapsalus töötab Rock FM 95,2. Haapsalu 103,8 MHz - STAR FM EESTI ei tööta.

Arvan ,et Star FM Eesti raadio jaama ei tule. Kui tuleb siis nii pea ei tule.

Star FM on veebis saadaval, kuulake terviseks kus tahes - https://starfm.tv3.ee ja ka RockFM - https://sky.ee/rockfm ...