Digi-tv.ee

Pakun, et veidi eespool on tegemist grammofoniplaadi helivaoga. Makrofoto.

ülemisel järsku ukrainlaste kaevatud piirikraav venemaaga?

Plinn kirjutas:Pakun, et veidi eespool on tegemist grammofoniplaadi helivaoga. Makrofoto.

Õige vastus.
Aga kes on... ? Tegemist on väääga tuntud isikuga...

Veel... Mis on pildil ?

tigekala kirjutas:Aga kes on... ? Tegemist on väääga tuntud isikuga...

Winston Churchill

Veel: Kas selle ümmarguse "asja" ümber olev must taust on mustasks fotoshopitud?

OK! Uurisin piksleid ja paistab, et ongi "asja" ümbritsev taust fotoshopiga ära koristatud - mustaks tehtud. Sfääriline ta on, kuid ilmselt mitte kosmiline keha kusagil teleskoobiga nähtuna.
Pakuks, et asi on seotud kosmosega täiesti maapealsel moel: see on vorm, mille abil valmistatakse satipanne. Sihuke betoonist paraboolja kujuga muhk. Umbes kahemeetrise läbimõõduga

keegi kunagi facebookis jagas "planeedifotosid", mis olid tehtud pildistades praepanni, see võib vabalt sama nali olla

Plinn kirjutas:Winston Churchill

Õige, nooruses...

Plinn kirjutas:Pakuks, et asi on seotud kosmosega täiesti maapealsel moel : see on vorm, mille abil valmistatakse satipanne.
Sihuke betoonist paraboolja kujuga muhk. Umbes kahemeetrise läbimõõduga

Vale vastus.
Sandersil on õigus - Tegelikult on see kastruli põhi.

Edasi... Mis on fotol ?

tigekala kirjutas:Mis on pildil ?

lp 1000x suurendatult

Tere!

Kuna põgenike ja migrantide teema on praegu aktuaalne, siis selline lugu...

2012.a. kolisin raske südamega Eestist ära Rootsi. Nagu migrandile kohane hakkasime kohe koos kaasaga koolis kohalikku keelt õppima, mida Rootsi riik ka lahkelt tasuta pakub. Kursuse nimi on SFI (rootsi keel sisserändajatele) ja seda pakub kohalik omavalitsus ehk siis minu puhul Göteborgi linn tohutu suures täiskasvanutele mõeldud koolimajas, mille nimi on Studium ja mis asub Majorna linnaosas. Õpperühmad komplekteeritakse eelneva haridustaseme järgi, seega olid minu rühmas enamasti teadlased, tuumafüüsikud ja muud intelligendid.

Ütlen ausalt, et see õpinguperiood on olnud minu elus üks huvitavamaid ja vaevalt, et midagi paremat enam tulemas on. Põhjuseid oli kaks: tõesti tore rahvusvaheline seltskond, kus inimesi Austraaliast Brasiiliani ja teiseks äärmiselt professionaalsed ja väga isikupärased õpetajad.

Kõigest sellest panin mõned aastad tagasi kokku ühe video, mis on pühendatud minu kaasõpilastele ja peamiselt kahele minu õpetajale: Martinale ja Gunillale. Video oli mõeldud esitamiseks kooli peol, seetõttu on seal kirjad ka rootsikeelsed.

Ja nüüd küsimus: Vaadake hoolega videos olevaid fotosid. Millisel hetkel näete seal mind ennast?

Videot saab näha <<<siin>>>

toresass kirjutas:Millisel hetkel näete seal mind ennast?

2:12

valgekotkas kirjutas:

toresass kirjutas:Millisel hetkel näete seal mind ennast?

2:12

Tubli!

mis võiks olla maailma kõrgeima tavalise männi pikkus? aga vanus?

tigekala kirjutas:Edasi... Mis on fotol ?
viewtopic.php?p=214097#p214097

Eks ma siis ise vastan - pingviinide koloonia.

peeter3000 kirjutas:mis võiks olla maailma kõrgeima tavalise männi pikkus? aga vanus?

Kui küsija "tavaline" võrdub "harilik" siis just praegu mul taustaks mänginud ERR-i uudised rääkisid sellest: http://www.postimees.ee/3576513/eestis- ... and?redir=

Kui suur oli Tallinna rae vastlajootude kogumaksumus markades 1546. aastal?

Alustuseks võib öelda, et seal joodi ära 23 vaati õlut (vaat = umbes 490 liitrit), mis maksis 34 marka 21 killingit.
Veel 12 korvitäie peekrite eest, 30 killingit korvis, teeb – 10 marka.
Veel annab Jacob Eckberdile suhkru, kaneeli, kubeebapipra, nelgi, muskaatpähkli, muskaatõite, paradiisiterade, safrani [ja] pipra eest, mis tulid küpsetamiseks ja kompvekkideks, tema siia lisatud sedeli kohaselt – 62 marka 8 killingit 2 penni.
Veel Hans Smitile 2 ½ naela ingveri eest – 5 marka 9 killingit.
Veel apteekrile nende vürtside küpsetamise ja võõbaga katmise eest – 4 marka.
Veel antud 2 külimitu sarapuupähklite eest – 2 ½ marka.

Siin jätan nimekirja pooleli
Õigeks loen vastuse +- 10 marka

sanders kirjutas:Kui suur oli Tallinna rae vastlajootude kogumaksumus markades 1546. aastal?

Alustuseks võib öelda, et seal joodi ära 23 vaati õlut (vaat = umbes 490 liitrit), mis maksis 34 marka 21 killingit.
Veel 12 korvitäie peekrite eest, 30 killingit korvis, teeb – 10 marka.
Veel annab Jacob Eckberdile suhkru, kaneeli, kubeebapipra, nelgi, muskaatpähkli, muskaatõite, paradiisiterade, safrani [ja] pipra eest, mis tulid küpsetamiseks ja kompvekkideks, tema siia lisatud sedeli kohaselt – 62 marka 8 killingit 2 penni.
Veel Hans Smitile 2 ½ naela ingveri eest – 5 marka 9 killingit.
Veel apteekrile nende vürtside küpsetamise ja võõbaga katmise eest – 4 marka.
Veel antud 2 külimitu sarapuupähklite eest – 2 ½ marka.

Siin jätan nimekirja pooleli
Õigeks loen vastuse +- 10 marka

Mida söödi vastlatel 469 aastat tagasi?
Vaatame kuidas tähistasid vastlaid Tallinna raehärrad 469 aastat tagasi. Mida joodi ja söödi vastlajootudel.
Rae vastlajootude arve, 1546. aastal (TLA, f 230, n 1, s Ba 6 IV, l 295).
Auväärsed ja austatud, arukad, armsad härrad. See alljärgnev on, kui palju läksid maksma [15]46. aasta vastlajoodud:
Esiteks, majja [raekotta] saadetud ja seal ära joodud 23 vaati õlut, neist 21 vaati, seni kuni teisiti ei saa olema – 6 veeringut tükist, 2 vaati – 5 veeringut tükist, iga vaadi sissekandmise eest 1 killing, kokku – 34 marka 21 killingit.
Veel 12 korvitäie peekrite eest, 30 killingit korvis, teeb – 10 marka.
Veel annab Jacob Eckberdile suhkru, kaneeli, kubeebapipra, nelgi, muskaatpähkli, muskaatõite, paradiisiterade, safrani [ja] pipra eest, mis tulid küpsetamiseks ja kompvekkideks, tema siia lisatud sedeli kohaselt – 62 marka 8 killingit 2 penni.
Veel Hans Smitile 2 ½ naela ingveri eest – 5 marka 9 killingit.
Veel apteekrile nende vürtside küpsetamise ja võõbaga katmise eest – 4 marka.
Veel antud 2 külimitu sarapuupähklite eest – 2 ½ marka.
Veel 1 vaali heeringate eest – 2 marka.
Veel 1 leisika kuivatatud tursa eest – 3 ½ marka.
Veel 1 leisika [ja] 7 marknaela või eest – 2 marka 16 killingit.
Veel 3 singi eest – 3 marka ja 9 killingit.
Veel 2 Riiast saadetud metskitse eest, maksid – 14 marka.
Veel üheteistkümne ja rea lõhede eest, 2 nööritäie lestade eest – 5 marka.
Veel 2 oina eest – 6 marka.
Veel 6 latika ja 1 haugi eest Tartust – 3 ½ marka.
Veel äädika sees ulukiprae eest, mädarõika, sibulate ja petersellijuurte eest – 2 marka 12 killingit.
Veel kuivatatud keele ja 5 suitsuvorsti eest – 1 mark 6 killingit.
Veel kookide eest vastlaesmaspäeval – 2 marka.
Veel 1 värske haugi ja ühe värske jänese eest – 24 killingit.
Veel majavalvurile tagasi makstud, mis ta oma üle antud sedeli kohaselt on kulutatud kringlile, saiale, biskviidile, 3 toobile veinile, 3 toobile romeniile, 12 toobile õllele, riimijapoistele, 1 külimitule peenele soolale, 1 külimitule jämedale soolale, 1 vakale jahule alamuseleiva jaoks, kokku –12 marka 2 killingit.
Veel koolmeistrile ja tema riimijapoistele – 10 marka 9 killingit.
Veel pillimeestele – 3 marka 27 killingit.
Veel paberi eest, millega saadeti järelejäänud vürtsid, ja kokapoistele määratud – 16 killingut.
Kogusumma, mis need joodud maksma läksid – 189 marka 33 killingit 2 penni; sellest võtsime ülal kirja pandud ingverist 1 naela võrra abiks, selle võttis apteeker oma töötasuks – 11 veeringut.
Ja jääb, et jootude kogumaksumuseks oli – 187 marka 6 killingit 2 penni.
Üle antud 25. novembril üles[kirjutatud] aastatel.
Hans Kamfferbeke
Hans Smedeman
1 veering = 1/4 marka = 9 killingut ehk 36 killingut = 1 mark
vaal = 80 tükki
vaat = umbes 490 liitrit
külimit – kuivainete õõnesmõõt, 11-16 liitrit
Tallinna toop = 1,087 liitrit
Tallinna vakk = 44,67 liitrit
Romenii — Lõuna-Euroopast pärit peenemat ja kallimat sorti vein.
Kubeebapipar – pipra liik, mida kasvatatakse Indoneesias, Malaisias, Sri Lankal ja Antillidel. Maitse on vürtsikas, veidi kõrvetav ning samal ajal suud jahutav. Lõhn meenutab kamprit.