Plasma TV või LCD

[TarmoS]

sa proovi dvd mängijaga ka, vaata kuidas on.

[onumutt]

Ise küsin, ise vastan. Leidsin need andmed TM arhiivist.
Plasmaekraanide eelised

Esimesena tuleb mainida kindlasti nende suuremat lahutusvõimet võrreldes tavateleri 525 (NTSC) või 625 reaga (PAL, SECAM) – praegu pakuvad plasmaekraanid kuni 1024realist lahutust, mis lubab neid kasutada ka arvutikuvarite asemel. Kõik kaasaegsed PDPd toetavad uut laiekraani 16:9 standardit, mis on aluseks ka saabuvale HDTV-ajastule (High Definition TV) ning millele vastavad ka DVD-filmid. Erinevalt kineskoopteleritest on nad täiuslikult lamedad ja ühtlase heledusega ning moonutusteta üle kogu ekraani pinna. Ka parimatel kineskoopidel on servades ja eriti nurkades ikka kergeid moonutusi. Tänu kiiretoru puudumisele on nad ka ülimalt õhukesed, parimad mudelid isegi alla 10 cm paksused, mis võimaldab neid kinnitada seinale või riputada lakke. Samuti on nende vaatenurk parimate tavaekraanidega võrreldes 160 kraadi nii horisontaal- kui vertikaalsuunas. Kuna ekraan ise genereerib valgust, on see hästi vaadatav ka heledalt või ebaühtlaselt valgustatud ruumis. Positiivne on ka PDPde immuunsus magnetvälja suhtes, mistõttu ka tugevaid magnetvälja allikaid (näiteks võimsad kõlarid) võib asetada ekraani ligidusse, kartmata pildi moonutusi või ekraani kahjustamist. Ka on plasmateleri reaktsiooniaeg tunduvalt parem vedelkristalli omast (alla 20 ms). PDPsid valmistatakse laias suuruste skaalas. Pisimad algavad sealt, kus LCDd praegu lõpevad (32'') ning suurimad toodetavad ekraanid on juba 61'' diagonaaliga (155 cm). Levinuimad on 42'' ja 50'' ekraanid.
PDP tähtsamad tootjad

Praegu on maailmas kuus plasmaekraanide nn klaasi tootjat: Fujitsu/Hitachi (kumbki omab 50% tehasest), LG/Zenith, NEC, Panasonic, Pioneer ja Samsung. Teised plasmatelerite tootjad kasutavad OEM (Original Equipment Manufacturer) alusel ekraane (ning mõned ka nende elektroonikat) ühelt või mitmelt eri valmistajalt ja lisavad oma disainitud korpuse ning muu elektroonika. Toon siin informatsiooniks ära tähtsaimad nn sekundaarsed tootjad.
Sony – OEM Fujitsu/Hitachi, kogu elektroonika ja kiibistik enda valmistatud
JVC – 50'' OEM Panasonic, 42'' OEM NEC
Philips – OEM Fujitsu/Hitachi
RCA/Thompson – OEM NEC
Sharp – OEM Pioneer
Toshiba – OEM Panasonic
Viewsonic – 50'' OEM Pioneer
Runco – 50'' OEM Pioneer, 42“ OEM NEC
Marantz – OEM NEC
Sampo – OEM Fujitsu/Hitachi ning Samsung

[tigekala]

Näed siis, sa said juba kuus tootjat. Tähendab, minu andmed olid aegunud.
Ausalt öeldes, mina teadsin neist NEC, PIONEER, HITACHI ja PANASONIC'ut.
Aga eks siis korealased- LG ja SAMSUNG on ka nii kaugele jõudnud.

[jesusquintana]

Sain ootamatult ka uue Plasma(LG RZ-42PY10X) omanikuks ja ei tea ju kuidas maksimumi sellest võtta.

Kodukino süsteem ja extra mingid võimendid puuduvad, ega lähi tulevikus tule ka arvatavasti!
On ainult üks sati digiboks, video ja DVD-mängija.

Annab see ka midagi juurde kui DVD-mängija/digiboxi ja teleri vahel on tavalise Scart juhtme asemel kuldkontaktidega Scart?
Mul seal teleka taga neid auke niigi palju ma ei tea milline se optimaalne variant on. Või käib küll tavalise Scart juhtmega?

[tigekala]

Kuldkontaktid või mitte, aga tähtis on, et scart'il ikka kõik otsad on. Muidugi "kullaga" nad on ja ühendused ka tsipa paremad!

[jesusquintana]

Kuldkontaktid või mitte, aga tähtis on, et scart'il ikka kõik otsad on. Muidugi "kullaga" nad on ja ühendused ka tsipa paremad!

Kontaktid on terved küll jah minu tavalisel Scart juhtmel, aga annab seda tunda et on vahe ikka vahel häälel ja/või pildil kui kullast otsaga Scart panna? On see seda raha väärt?

Ja mis vahe S-Video/Audio kontaktide kasutamisel on, võrreldes Scart'iga?

[tigekala]

... aga annab seda tunda et on vahe ikka vahel häälel ja/või pildil kui kullast otsaga Scart panna?...

Arvan, et palja silmaga seda vahet ei tee... Lihtsalt ühendused on "kindlamad". Elektrijuhtimine ja nii edasi... Mul omal on "täis" scart ilma kullatud otsteta.

[tigekala]

Kas sa oled seda kullatud otsaga scarti näinud ka või? Seal on kõik 20 ühendusotsa ka kullatud ja ühendatud ka.
Aga jah, palja silmaga vahet ei tee pildikvaliteedil. Ja kui sellist scarti ikka toodetakse, siis mingi otstarve tal ikkagi on! Ostsin sellise just umbes kuu aega tagasi sõbrale.
Hind ei ole ka midagi erilist, ainult 150.-. Tavaline "täis" scart maksab umbes 75.-.

[joonas]

Üks "tark" poemüüja üritas mulle rääkida, et kullatud otsaga optiline kaabel pidi teistest peajagu üle olema Naera lolliks Selgitasin talle natuke optilise kaabli tööpõhimõtet, aga ta vaeseke ei saanud ikka aru. Ja kui selline tavatarbijaga suhtleb, siis saavadki inimesed lakkida. Jah - ja kusjuures tehaksegi lihtsameelsetele selliseid optilisi kaableid, kus on külge pandud suur kullatud otsik, et oleks parem kaablist kinni hoida, aga seda serveeritakse kui imeasja. Ma ise arvan, et ta on kullatud sel eesmärgil, et ta teiste kullatud otstega kaablitega ühtemoodi sarnane välja näeks ja silmal ilusam vaadata oleks..

[dumbuser]

Olge nüüd mõistlikud oma kullatud juhtmega. See on ainult eneserahuldus. Ja toodetakse seepärast, et lollidele nende raha alles jätta on tõsine kuritegu. Mingi vahe seal kindlasti on aga ma ei usu elusees, et kõik need ostjad seda tabavad. Mingid kõvad mehed kasutasid isegi kullatud toitekaablit, et mürasid on vähem või nii ... See, et majast eemal tuleb seesama elektron vaata, et okastraatipidi see nagu ei kottind enam kedagi. Aga noh maitse üle ei vaielda.
Ja see kullatud fiiber on ikka tõsine asi juba )
kullatud fiiber@päev jälle kirjas

[tigekala]

Asi ikka rohkem selles, et scart oleks "täielik", st. kõik otsad ühendatud oleks.

[teekas]

Vaevalt et sellel oluline vahe kas kullatud või mitte, tootjal ja kaupmehel aga kindlasti vahe. Müügis ka kullatud F otsikud. Kunagi maksid vist 15 eek. tk. Nüüd paljudes kohtades tavalise F-iga samas hinnas. Eks jäid vist lihtsalt letile seisma.

[kamm]

Mõtlemisainet ÄP-st:

Boston, MA – 24. mai 2005. Kiletransistor-vedelkristallekraanide (TFT LCD ekraanid) juhttootja Samsung Electronics esitas SID (Society for Information Display) 2005 sümpoosionil ja ärikonverentsil üleskutse LCD paneelide suuruste standardiseerimiseks. Üleskutse kandis ette sellel maailma suurimal elektrooniliste ekraanide tööstusharu üritusel avakõne pidanud Samsungi LCD divisjoni äridirektor Sang Wan Lee.
Oma kõnes pealkirjaga “LCD revolutsioon – kolmas laine” rõhutas Lee, et LCD paneelide tootjatel on vaja standardiseerida suuremõõtmelised telerid kategooriatesse: 40-tollised, 46-tollised, 52-tollised ja 57-tollised ekraanid. “Et hoida kokku seadmete arendamise ja toodete maksumuse pealt ning samas kiirendada uute suuremõõtmeliste LCD telerite turulejõudmist, tuleb tervel tööstusharul teha koostööd standardsuuruste loomisel.”

Lee ütles, et tööstusharul on 8G ja 9G tehnoloogiate arenedes oodata vastavalt 2160×2460 mm ja 2400×2800 mm suurusi klaassubstraate. Ta väljendas arvamust, et järgmise põlvkonna LCD klaas jätab praeguse tehnoloogia paljuski varju ning LCD muutub kõige laialdasemalt kasutatud ekraanitehnoloogiaks maailmas. “Tulevikus kasvavad telerid välja oma praegusest telesaadete vastuvõtja rollist. Neist saavad laia valikut multimeediaprogramme ja -teenuseid vastu võtvad ja pakkuvad integreeritud digitaalseadmekeskused.”