Koodekite teema jätkuks.
Nagu internetist lugeda, HD-AAC v2 standardiseeriti 2006. a., mil võeti ka DAB+ süsteemis kasutusele. Ilmselt oli v2 arendamise eesmärk veel rohkem audio andmevoo mahtu kokku suruda, aga seda helispektri täiendava moonutuse hinnaga (st. SBR-le lisaks PS-funktsioon). Seega uuem standard ei tähenda tingimata, et helikvaliteet on parem, loomulikum, originaalilähedasem. Sellel teemal oli siin foorumis arutletu (vähemalt) augustis.
Aja möödudes saab paraneda koodeki implementatsioon (nt. eelkõige arvutusvõimsuse kasvu tõttu), aga standard (ja selle põhimõttelised funktsioonid) ei saa laias plaanis muutuda. Nagu ma aru saan, DAB+ süsteem ei võimalda koodekeid põhimõtteliselt vahetada (st. valikuvõimalused on ette määratud).
Kirjanduses (nt. vt. eelmises kommentaaris viidatud tšehhide artikkel, ptk 3.2, lk 7) viidatakse AAC koodekite nn. hierarhiale (v2 / v1 / LC). HD-AAC v2 pidavat olema efektiivne madalatel bitikiirustel. Kõrgematel hakkab v2 efekt langema (ka kvaliteet hierarhias madalamate / vähemkompleksete versioonide suhtes). Arendaja poolt on v2-le seatud ülemine piir a’la 56-70 kbit/s. v1 ülemine piir on a’la 140kbit/s.
Edasi, standardi implementatsioon sõltub konkreetsete DAB+ enkooderite omadustest. Mõned tunduvad (põgusalt manuaale vaadates) toetama kõiki v2/1 ja LC versioone, sõltuvalt konfigureeritud bitikiirusest. Üks põhimõtteline näide:
https://www.indexcom.com/wp-content/doc ... ACv1v2.pdfEi ole nagu selgeid viiteid, et DAB+ lahendused toetaksid VBR-i (statistilist multiplekseerimist).
Seega DAB+ süsteemis valitud bitikiirused 160/192 kbit/s võivad tegelikult viidata AAC-LC-le, st. ilma SBR kui ka PS funktsioonideta (AAC-LC-d näitab ka nt.
http://wohnort.org/dab/sweden.html?PageSpeed=off). See omakorda võib viidata soovile taotleda võimalikult moonutustevaba kvaliteeti. Nii on ka see rootslaste teadustöö jätkuvalt aktuaalne (sh. vt. autorite grupi tausta artikli lõpus). 80-128 puhul (v1 või LC) ei ole siis suure tõenäosusega kasutusel PS-d.
http://wohnort.org/dab/index.html järgi tundub, et v2 ei ole Euroopas valdavalt kasutusel.
Mingeid koodekite helinäiteid on leida Youtubes. Jällegi, nende testide setup-is võib olla varjatud nüansse, aga mingi (suhtelise) illustratsiooni saab (Youtube Player peaks olema seatud HD kvaliteedile). Nt. siin saab omavahel võrrelda HD-AAC v2 (48/64kbit/s) ja WAV (PCM) kodeeringut:
https://youtu.be/3B6pr6-YVyM?t=72. Selle järgi ütleks, et 48 moonutused on selgelt kuulda. 64 puhul vähem tajutavad, aga siiski. Üldiselt, esmalt nõrgendatakse akustilisi taustaefekte, stereo kanalite eraldatust, heli muutub „steriilsemaks“, nüansivabamaks, tugevama kompresseerimise puhul tuhmimaks jne. Siin on üks v1 versiooni võrdlus:
https://www.youtube.com/watch?v=PxRR_kgSJ9g&t=65s. Nt. siin on ühes lõigus kirjeldatud tõen. SBR-ist tingitud artefakti:
http://a-bc.co.uk/audio-quality-compari ... pcm-fm-am/ (st. kus 11 kHz piirkonnast kõrgemal tekivad moonutused).
Ma ise ei saa DAB+ testi heli kuulata, kuna ei asu levialas, aga nagu siit foorumist lugeda, on kosta nurinat. Sooviksin kindlasti kuulda/lugeda ka prof. helirežissööride, audioekspertide ja muusikainimeste hinnanguid. Eks eraraadiod saavad tulevikus valida sellise koodeki konfi nagu soovivad, aga ERR peaks suutma näidata ka mingit eeskuju. (Mono) krapp-raadiotega ei pruugi sellised väiksemad koodekite nüansivahed eriti välja tulla, aga nagu ka siin foorumis korduvalt arutatud, DAB+ süsteem peaks töötama ka parema stereo-helitehnikaga ning mõne kuulaja kõrv (ning kuulmismälu) võib olla terasem ja oskab spetsiifilisi artefakte ka eristada.
Ja veel, DAB+ testperioodi jooksul võiks teha ka max. helikvaliteedi teste. Nt. ühendada prof. digitaalset AES-EBU liidest toetava helikaardiga arvuti (või nt. AES-EBU liidesega CD-mängija) otse DAB+ enkoodriga ja mängida mingi perioodi jooksul kompresseerimata failidelt spetsiifilisi teste erinevate DAB+ enkooderi AAC koodeki bitikiirustega (katsetades nt. 192/160/128).