Alternatiivsed elektritootmisvahendid

Siin räägitakse seda mis sülg suhu toob
Kasutaja avatar
satik
Moderaator
Postitusi: 3575
Liitunud: 02:00, 25 Veebr 2007
Asukoht: siin seal
    unknown unknown
On tänanud: 67 korda
On tänatud: 100 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas satik » 22:53, 26 Juun 2014

Näe, mõnes kohas siis ikka mindi lõpuni, st tootmiseni välja, tublid.

Kasutaja avatar
officer
DigiTVfänn
Postitusi: 661
Liitunud: 02:00, 15 Dets 2006
Asukoht: VIIMSI.
    unknown unknown
On tänanud: 58 korda
On tänatud: 4 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas officer » 16:31, 27 Juun 2014

satik kirjutas:
officer kirjutas:
satik kirjutas:A Huvitav, serverifarmide puhul pole seda võrdlust seafarmidega nagu kohanud :wink:


...sry, see oli minu haiglane soiumine sõnaga "farm".
Igal juhul lugupidamine selle mikrojaama ehitajale, my respect!
Viimsi poolsaare alguses,Triax100+antenni ajam RAK380;
TV'd: Sam. QE65-Q ja LE40D550 + Elion boxid ARRIS VIP1113 ja VIP5305
soundb:Sam.HW-K450
blue-ray: Sam.BD-J5500
Raadio: Yam. R-N303D ja Imperial DABMAN i200 + 9el.vert. DAB-yagi az.WE

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1058
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    unknown unknown
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 13:44, 25 Aug 2014

Andres ja Oleg Sõnajalg kavatsevad oma Salme vallas asuva tuulepargi juurde maha panna ligi hektari ulatuses päikesepaneele. Kui see projekt aasta jooksul realiseerub, võib sellest saada Eesti, kui mitte Skandinaavia ja Baltimaade esimene päikese- ja tuulepark.
http://majandus24.postimees.ee/2897333/ ... tuuleparki
«See tagab ühtlasema energiavoo, sest väga harva on situatsioone, kui on ere päike ja tugev tuul, reeglina on kas üks või teine. See on ka meie tuuliku taotlus olnud, et saada taastuvast energiast ühtlasem energiavoog, sellest võib Eestis saada baasenergia
Salme tuulepark on meil teadusarenduse projekt. Tahame siin tehnoloogiaid juurutada ning edasi laiemalt kasutusele võtta.
See uus Eleoni tuulik kannab sedasama visiooni ja see ongi üks põhjus, miks sellel tuulikul on nii suur rootor. Me tahame rootorit tulevikus veelgi suurendada järgmise prototüübi näol.
Kuna vennad hindavad Salme tuuleparki oma katsepolügooniks, tahavad nad katsetuseks maha panna hektari jagu päikesepaneele ehk võimsusega 1 MW.

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    unknown unknown
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 08:40, 17 Veebr 2015

http://uudised.err.ee/v/majandus/128894 ... aec6b1ae58


Kohtuasi sai alguse 2012. aasta märtsis, kui Eesti Energia andis ühe eraisiku vastu sisse hagi, millega nõudis temalt 5951-eurose põhivõla, 73-eurose intressi ja 1261 euro suuruse viivise tasumist, kuid too leidis, et tema vastu esitatud nõue on õigusvastane ja vastuolus hea usu põhimõttega.

Ühtlasi leidis kostja, et Eesti Energial ei ole õigus küsida temalt taastuva energia tasu, sest lepingut selle kohta sõlmitud ei ole.

Kohtuvaidluse kõige keerulisema stsenaarium järgi tuleb tootjatel maksta tagasi aastate jooksul saadud taastuva energia toetus, mida näiteks viimase viie aasta jooksul on makstud pea 300 miljoni euro ulatuses.
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.


Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    unknown unknown
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 09:28, 09 Apr 2015

eile oli Soomes ja ka Eesti rannikualadel eriti kõva tuul.
Ja ju siis ei pidanud üks Eesti tuulik koormusele vastu, süttis põlema ning purunes..
https://www.youtube.com/watch?v=wp3L9IfYGhg
Seal peaks olema need pankrotti läinud Soome firma tuulikud?
Kas esmakordne Eestis?


http://uudised.err.ee/v/eesti/97851975- ... 617a342278
Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas süttis eile hilisõhtul 90 meetri kõrgusel asuv tuulegeneraator, mis omakorda süütas mõlemal pool Tallinna-Narva maanteed kulu 3000 ruutmeetri ulatuses ning seetõttu oli seal maantee liikluseks suletud.
Häirekeskus sai kell 23.22 teate, et Tüükri külas põleb 90 meetri kõrgusel asuv tuulegeneraator ning lendlevatest põlevatest seadmetükkidest ja sädemetest süttis kahel pool maanteed kulu 3000 ruutmeeri ulatuses.
Ohutuse tagamiseks suunas politsei liikluse Viru-Nigula kaudu ümber, päästjad kustutasid kulu ning tagasid valve maastiku võimaliku uuesti süttimise avastamiseks ja ohu möödumisel lahkusid kell 3.37.

Viru-Nigula tuuleparki haldava aktsiaseltsi Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul sai põleng esialgse info kohaselt alguse lisaseadmete juhtimiskilbist, kuid uurimine annab täpse vastuse.
Põlengu põhjuseid uurivad nii tuuliku omaniku esindajad, hooldus- ja kindlustusfirma kui ka päästeamet.
Martin Kruus sõnas, et kuna tegemist on erakordse juhtumiga, siis ei oska ta prognoosida, kui kaua selguse saabumine aega võtab. “Kahjuks tuleb elektriseadmetes põlenguid ette, ja kuigi tuulikutes üliharva, siis eile [üleile – toim.] ühes meie tuulikus selline õnnetu juhtum aset leidis. Kindlasti teeme järeldusi ka tuleviku jaoks, kuidas selliseid juhtumeid vältida,” kommenteeris Kruus.
Kohe seisati ka kõik teised Viru-Nigula tuulepargi tuulegeneraatorid ja eile alustati nende kontrollimist. “Kontroll käib, kui oleme sellega ühele poole saanud, siis otsustame, millal tuulikud tööle hakkavad,” sõnas ettevõtte Nelja Energia juht ning lisas, et seni ei ole midagi negatiivset avastatud.
Igaks juhuks kontrollib ettevõte ka kõiki teisi oma tuuleparke, kus on samalaadsed tuulegeneraatorid.

näide tuuliku põlemisest
https://www.youtube.com/watch?v=dW1bQziKVUQ

https://www.youtube.com/watch?v=0Chtr76jJyA
kahju 2milj.€

https://www.youtube.com/watch?v=gVbz5oikVwc
kahju 1,2milj.€
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    unknown unknown
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 15:35, 29 Sept 2015

Arengufondi energiaühistute mentorprogrammi abil on esimesed kogukonnad tegemas ettevalmistusi iseseisvaks energia tootmiseks. Näiteks Raplamaa kogukond plaanib avada tuleval kevadel päikseenergial põhineva elektrijaama ning ruhnlased katsetavad nii tuule- kui ka päikeseenergiga.
http://uudised.err.ee/v/majandus/5b1954 ... iauhistuid

Eesti energiaühistute programmi juhi Kristiina Sipelgase sõnul on energiaühistu grupp inimesi, kes soovivad ühiselt oma kodupiirkonnas oma tarbeks, kulutuste vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks hakata tegelema ise energia tootmisega, vahendasid ERR-i raadiouudised

Selliste ühistute loomisest huvitatud inimeste nõustamiseks algatati arengufondis umbes aasta eest mentorprogramm, mille raames juhendasid üheksa mentorit kümmet algatust. Projektijuhi Caroline Rute sõnul on viimase aasta jooksul mentorprogrammi raames käsitletud ettevalmistavaid tegevusi, mida on vaja läbi viia enne energiaühistu loomist.

"Iga algatus on saanud konkreetsetelt mentortitelt ka tuge - seega aasta aega rasket tööd ja tänaseks on esimesed tulemused näha," sõnas Rute. Samas tõdes ta, et ilmselgelt võtab taolise ühistu loomine kaua aega, kuna tegemist on kogukondadega ja suurte investeeringutega, millel on pikemas perspektiivis ka suured mõjud.

Raplamaa kogukond plaanib avada enda elektrijaama kevadel

Üks mentorprogrammist hoogu saanud algatus on ökokogukond Väike Jalajälg. Algatuse eestvedaja Riinu Lepa ütles, et nende ökokogukond, mille eesmärk on parem ja ökonoomsem majandamine, on loodud juba varem.

"Energiaühistu saab olema kogukonna üks alategevustest ja seetõttu osalesime mentorprogrammis põhihuviga, millised taastuv energia tootmise tehnoloogiad sobiksid meie kogukonnale kõige paremini," selgitas Lepa.

Tänu mentorprogrammile selgitas ökokogukond Väike Jalajälg välja, et nende asukohas Kesk-Eestis Raplamaal saab kõige edukamalt toota energiat päikesevalgusest. "Meil on arvutused tehtud kümne kilovatistel päikesepaneelidel põhineva elektrijaama loomiseks," rääkis kogukonna eestvedaja.

Kogukonnal on tänaseks juba hinnapakkumised võetud ning plaanide kohaselt peaks kevadeks uus elektrijaam valmis olema. See jaam peaks olema piisav, et varustada energiaga kogukonnas elavat 15 täiskasvanut ja kuut last.

Ruhnlased katsetavad tuule- ja päikeseenergiaga

Ruhnu saarel muretsevad aga inimesed saare elektrivarustuse korralduse pärast, kus energiat toodetakse keskkonnavaenulike diiselgeneraatorite abil. Seetõttu tahavad Ruhnu algatuse eestvedajad propageerida kohalike ressursside ehk tuule- ja päikeseenergia kasutamist.

Ruhnu projekti algataja Hannu Lambi sõnul on esimene eksperiment juba tehtud. "Kõige pealt õnnestus meil juunikuus korraldada üks kursus, mille raames ehitati ise valmis üks väike tuulik, millega toodeti ka elektrit," sõnas Lamp.

Samuti selgus eksperimendist, et tuuleenergiat kasutades saaks hoida Ruhnu saarel kokku ühe tonni jagu diislit, mida põletatakse praeguses elektrigeneraatoris. "See oleks siis esimene samm ja edasi peame tegelema analüüsiga, kuidas muuta saare energia varustus järjest rohelisemaks," sõnas Lamp.

Tema hinnangul tuleb suurema lahenduse välja töötamiseks teha koostööd Eesti Energia ja Elektrileviga, kes omavad saarel vajalikku infrastruktuuri ja tootmisseadmeid.

Toimetas
Allan Rajavee
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 11:55, 16 Nov 2015

http://novaator.err.ee/v/keskkond/cdc57 ... ales-kohas

Värske analüüs näitab, et riik toetas paari aasta eest energiasäästu egiidi all väiketuulikute soetamist, kuid mitte ükski nendest tuulikutest pole majanduslikult otstarbekas.

Kredexi toetusel soetatud väiketuulikutest mitte ükski ei tasu end praegusel kujul kunagi ära, sest toetust jagati paari aasta eest läbimõtlemata tingimustel, nii vahendavad ERRi raadiouudised Tallinna tehnikaülikooli teadlaste värsket analüüsi.

Eesti tuuleenergia assotsiatsioon tellis Tallinna tehnika ülikooli teadlastelt analüüsi, kuivõrd tootlikud on need kümme väiketuulikut, mille soetamismaksumusest 70 protsenti maksis mõne aasta eest kinni maksumaksja. Selgus, et kõik tuulikud ei too energiatootmise mõttes tulu ning nende paigaldamine ning soetamine oli majanduslikust vaatenurgast ebamõistlik. Enamasti oli põhjuseks see, et tuulikud osteti ja paigaldati majade lähedale, kus tuult on ebapiisavalt või kus muud hooned on liiga lähedal.

„Meie jaoks oli mõnevõrra üllatav, et nende tuulikute toodang ei olnud nii hea kui me ootasime,“ rääkis Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. Peamine põhjus oli tuulikute asukohas. Mitte ükski tuulikutest polnud paigutatud soodsasse asukohta. „Antud asukohtades polegi nendel tuulikutel sisuliselt ennast tasa teenida,“ nentis Kasonen.

Tema sõnul võinuks riik enne toetuse jagamist analüüsida, kas kohad, kuhu tuulikud paigaldatakse, omavad tuulepotentsiaali või mitte. Lisaks pidanuks ka rahasaajaid nõustama.

„Eesti on väga tuuline ma ja meil on väga pikk rannikujoon, meil on väga palju saari. Meil on tuuleenergia kasutamiseks väga head tingimused. Tuulikuid lihtsalt ei saa panna sisemaale, metsade keskele, majade vahele.“

Mitmelgi puhul aidanuks see, kui tuulikud oleks soetatud viis meetrit kõrgema mastiga, siis oleks vähemasti mõnigi ligi saja tuhande euro eest soetatud tuulikust olnud ka päriselt otstarbekas. Kokku oli saastekvoodi müügist saadud tulu abil toetusmeetmes päikesepaneelide ja tuulikute soetamiseks miljon eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Siim Meeliste ütles, et ministeerium on hinnanud toetusraha kasutamist edukaks.

„Me oleme ministeeriumi tagantjärgi hinnanud. Kui vaadata eesmärki – käivitada mikrotootmine kui selline – siis oli tegu suurepärase meetmega. Toetust said nii väiketuulikud, päikesepaneelid, mis mõeldud elektritootmiseks ja päikesekollektorid, mis on mõeldud sooja vee tootmiseks,“ ütles Siim Meeliste.
Toimetas
Marju Himma
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
soul
Entusiast
Postitusi: 179
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
Asukoht: Lõuna
    Windows 10 Firefox

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas soul » 22:35, 19 Nov 2015

Vortex Bladeless: tuleviku tuuleturbiinidel pole labasid tarvis
http://forte.delfi.ee/news/teadus/vorte ... d=72975969

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 15:18, 06 Jaan 2016

http://novaator.err.ee/v/teadustagasiva ... puudmisest


Tudengid eriala tulevikust: Päikese ja tuule kotti püüdmisest.

Ronald Väl, TÜ keemia doktorant

Maailma energeetika meenutab justkui korvita korilast. Süüa saab kohapeal ja kaasa saab võtta vaid niipalju, kui peopesadesse mahub. Niimoodi on väga keeruline kogukonda üleval pidada ja põuaaega üle elada. Just nii aga toodetakse meil praegu elektrit – kohe kasutamiseks.

Tuhanded analüütikud tegelevad iga päev elektritarbimise «ennustamisega». Nad peavad prognoosima elektritarbimist minutilise täpsusega, et tagada «katelde» küdemine nõudluse rahuldamiseks, sest vastasel juhul saaks meie elektroonikaseadmed kahjustada.

Öösel töötavad elektrijaamad vaid poolel võimsusel ning hommikul, kui inimesed joovad kohvi ja keedavad putru, täisaurul. Tihti tuleb arvestada isegi erinevate spordiüritustega, näiteks jalgpallimatšidega: jalgpalli maailmameistrivõistluste poolajal kasvab elektritarbimine meeletult, kuna miljonid inimesed lähevad korraga külmkapist õllesid võtma või teed tegema (inglased).

Kui tõhus on elektri tootmine?

Müügimeeste väljend «Aga see ei ole veel kõik!» kehtib ka fossiilenergeetika puhul. Räägime elektritootmise tõhususest. Soojuselektrijaamas, mis põletab kivisütt elektri saamiseks, on selle protsessi kasutegur 30% (meie rahvusaarde põlevkivi puhul on see veelgi madalam, umbes 15%).

Seega läheb 70% kivisöes olevast energiast sisuliselt välisõhu kütmiseks ning see elektriks muundatud 35% rändab mööda elektriliine meie kodudeni, mille käigus kaob soojusena veel 10%, ning kui kasutada valguse saamiseks hõõglampe, mille tootmine on nüüdseks lõpetatud, siis valguseks muutub seina tulnud elektrist viimaks vaid 5%. Seega saame algselt kivisöes sisaldanud keemilisest energiast kodus valgusena kasutada vaid 1,6%!

Unustada ei tohi, et protsessi käigus ei kaotata ainult energiat, vaid saastatakse ka sisse hingatavat õhku süsihappegaasi, vingugaasi ning erinevate lämmastik- ja vääveloksiididega. Asjaolu, et igal hetkel peavad mõned katlad «tühikäigul» küdema, et olla valmis pingelangust ja sageduse kõikumist kompenseerima, muudab tegelikkuse veelgi süngemaks. Ma loodan, et see näide selgitab, miks taastuvenergiale pööratakse viimasel ajal aina rohkem tähelepanu.

Päikesevalguse elektriks muundamise tehnoloogia on jõudsalt arenenud ning aegamisi aina taskukohasemaks muutumas (kümne aastaga on päikesepaneelid muutunud kümme korda odavamaks), kuid meil ei ole head «kotti», kuhu toodetud elektrit varuda. Senistel «kottidel» on kas augud või on head kotid liiga kallid. On vaja midagi odavat, aga samas ka vastupidavat. Oma doktoritöö käigus leiutangi «uut kotti». See on liitium-ioon patareist inspireeritud naatrium-ioon patarei.

Miks naatrium ja naatrium-ioon patarei?

Liitium-ioon patareid tulid turule 1990. aastate alguses ja käivitasid tehnilise revolutsiooni. Alguse sai telefonide ja sülearvutite võidukäik. Endiselt kasutatakse neid pea kõikides liikuvates seadmetes, samuti ka uutes Teslades. Li-ioon patareid on hetkel kõige arenenum patarei-tehnoloogia. Liitium on kõige väiksem ja kergem element, mida saab patareis kasutada. Ainult gaasidena esinevad vesinik ja heelium on liitiumist kergemad.

Probleem seisneb aga selles, et liitiumi maailmavarud on ammendumas ning nõudlus liitiumi järele aina kasvab. Ühte Teslat toidab ligi 1300 sülearvuti aku jagu liitium-ioon patareisid ja seegi on väike hulk võrreldes tervete elamurajoonide tarbimisega. Seega oleks mõistlikum kasutada liitium-ioon patarei uut sugulast, veidi kogukamat naatrium-ioon patareid.

Naatrium on elektrilistelt omadustelt liitiumile sarnane, kuid on maakoores tuhat korda rohkem levinud ja ühtlasemalt jaotunud. Igapäevaelus puutume naatriumiga kokku keedusoola (NaCl) ja söögisooda (NaHCO3) näol.

Naatrium on liitiumist umbes kolmandiku võrra suurem ja seetõttu tekib probleem, kui liitium-ioon patareisse lihtsalt liitiumi asemel naatrium sisse panna. Naatrium-ioonid ei mahu miinus-elektroodi, milleks kasutatakse grafiiti (pliiatsisüsi). Grafiit on nagu riiul, kuhu mahuvad vaid väikesed juturaamatud (liitium-ioonid), aga mitte teatmeteosed (naatrium-ioonid).

Mina tegelengi selliste suuremate ja kipakamate riiulite otsimisega, kuhu ka naatrium mahuks. Õnneks saab sellistest «riiulitest» koosnevaid süsisid looduslike taimsete materjalide söestamisel ja keemilisel töötlemisel. Seesugused materjalid on paljulubavad, kuid parimat lahendust ei ole veel leitud.
Väga palju variante on veel läbi proovimata. Eeskuju saab võtta ka teistest valdkondadest, näiteks naftatööstusest, kus töötlemise käigus tekib meeletus koguses ebasoovitavat tahma. Selliseid tahmasid on kasutatud ka naatrium-ioon patareides miinus-elektroodina.

Patarei kui meeskond

Miinus-elektrood on vaid üks komponent patareis.
Lisaks pluss- ja miinus-elektroodile (väravavahid) on oluline soolalahus (väljakumängijad), mis võimaldab ioonidel ühest elektroodist teise minna.

Soolalahus koosneb omakorda lahustist ja naatriumisoolast, mille omavaheline sobivus ning läbisaamine elektroodipinnaga on patarei toimimiseks äärmiselt oluline. Ruumi säästmiseks on elektroodid pandud üksteisele väga lähedale, mistõttu läheb vaja ka separaatorit. Separaator on kile, mis lubab naatrium-ioonidel läbi minna, kuid hoiab patareid lühistumast, mis muidu hävitaks patarei.

Patarei nüanssidest võikski rääkima jääda. Iga komponent jaguneb omakorda alavaldkondadeks ja spetsialiseerumine toimub naeruväärsete detailideni. Mõni töörühm (kümmekond teadlast) uurib aastaid ühte pluss-elektroodi materjali, muutes lähteainete suhteid piinliku täpsusega ja proovides seda kõike erinevatel sünteesi (kokkamise) temperatuuridel.

Materjalide välimus ei muutu seejuures peaaegu mitte kunagi. Lihtsalt koguneb sahtlite viisi musti pulbreid väikestes purgikestes. Rõõm ja «eureka» tulevad stiilis «Oo, siin 100 muhuga joonisel on üks muhk nihkunud paremale!» või «Vau, ühe grammi kohta läks 50 milliamprit rohkem sisse!».

Selliste väikeste töövõitudega kogunebki üheks hetkeks hunnik teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad naatrium-akud tulevikus igapäevaseks tehnoloogiaks muuta. Mul on suur rõõm olla osa nendest tulevikuenergeetika heaks tehtavatest püüdlustest.

Siiski ei piirduks naatrium-ioon patareid ainult taastuvenergia salvestamisega. Ennist sai mainitud, et elektrinõudlus on ajas muutuv, mistõttu madala nõudluse ajal (öösel) töötavad elektrijaamad poolel võimusel võrreldes «tipptunniga». Seesugust kõikumist on võimalik vähendada elektri salvestamise abil: öösel toota osa elektrit patareidesse salvestamiseks ja päeval kasutada ka patareidesse salvestatud elektrit.

Muide, see kõik võib toimuda meie kodudes, kui öösel salvestada odavat elektrit või päeval salvestada katusel asuvate päikesepaneelide abil tarbimisest üle jäävat elektrit ning kasutada seda pimedal ajal.

Samamoodi saab talitada ka isikliku tuulegeneraatoriga. Plaanipärase energiasalvestuse kõrval saab naatrium-ioon patareisid kasutada ka avarii- ja puhvertoiteallikates (UPS) ning kõigis muudes statsionaarsetes ehk paigal seisvates rakendustes. Energiasalvestus on taastuvenergial põhineva majanduse alus.

"Tudengid eriala tulevikust" on sari, kus Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis palus üliõpilastel vaadata oma eriala tulevikku ja panna kirja see, mida nad seal kardavad või loodavad näha.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 09:43, 08 Veebr 2016

2015. aastal liitus Elektrilevi võrguga rekordilised 205 mikroelektrijaama, mis toodavad elektrit peamiselt päikesepaneelidega. Kokku on Elektrilevi võrguga nelja aasta jooksul liitunud 515 mikrotootmisseadet, koguvõimsusega 5,26 megavatti.

Kõige kiiremini kasvas mikroelektrijaamade arv möödunud aastal Harjumaal, kus Elektrilevi ehitas liitumispunkti kokku 73 mikrotootmisseadmele. Kõigis maakondades, kus Elektrilevi võrguteenust osutab, ehitati 2015 aastal vähemalt kolm uut väikeelektrijaama.

„Kuigi ringleb erinevaid müüte, siis elektrivõrguga liitumise tasud on enamasti paari-kolmesaja euro ümber ja liitumislepingust kuni liitumise väljaehitamiseni kulub keskmiselt natuke üle kuu aja," lükkab Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juhataja Ainer Tiitson ümber jutud kulukast ja keerulisest asjaajamisest.

Siiski hoiatab Tiitson tormakate otsuste eest ja soovitab enne päiksepaneelide ostmist Elektrilevilt liitumispakkumine küsida.

„Üksikutel juhtudel nõuab mikrotootja liitmine elektrivõrgu tugevdamiseks täiendavad investeeringuid ja need võivad väga kulukaks kujuneda." Kuna mikrotootjale esitatakse arve vastavalt ehitustööde tegelikele kuludele, siis saab võrguettevõtet juba varakult liitumisplaanist teavitades ebameeldivaid üllatusi vältida.

Olulise muutusena toob Tiitson veel välja, et kui mikrotootmise algusaegadel neli aastat tagasi usuti Eestis rohkem tuulegeneraatoritesse, siis täna toimub elektritootmine peaasjalikult päikseenergia abil ja aastas liituvad elektrivõrguga vaid mõned üksikud tuulikud.

Elektrivõrku elektri tootmise võimalusega 515 mikroelektrijaama kogutoodang oli 2015 aastal 2138 megavatt-tundi, mis on võrreldes aasta varasemaga kaks korda suurem näitaja. Sellest kogusest piisaks arvestuslikult 750 majapidamise elektritarbimise katmiseks.

Võrguga liitunud mikrotootjaid: 2012 - 18, 2013 - 123, 2014 - 169, 2015 - 205.

Mikrotootjad maakondades: Harjumaa 196, Tartumaa 81, Lääne-Virumaa 40, Pärnumaa 30, Raplamaa 26, Saaremaa 26, Võrumaa 24, Põlvamaa 19, Viljandimaa 17, Jõgevamaa 16, Järvamaa 13, Hiiumaa 12, Valgamaa 9, Ida-Virumaa 6.
Viis sammu koduse elektritootmiseni
1. Veendu pädevate spetsialistide abiga mikroelektrijaama püstitamise võimalikkuses
2. Liitumislepingu tingimustega tutvu meie kodulehel ning küsi liitumislepingu pakkumine
3. Sõlmi võrguettevõttega liitumisleping
4. Ehituse lõppedes esita võrguettevõttele vajalikud dokumendid
5. Sõlmi võrguettevõttega võrguleping ja elektrimüüjaga elektrienergia ostu-müügileping
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/el ... d=73624989
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 23:21, 02 Mär 2016

http://menu.err.ee/v/uudised/elu/92531b ... se-taevast

Perekond Urv kolis kohta, kus elektrit ei olnud. Probleem lahendati päikesepaneelidega, millest nüüd saadakse kogu majapidamiseks vajalik energia.
"Otsisime aasta aega sobivat kohta ja kui selle lõpuks leidsime, siis selgus, et elektrit siin ei ole ja ka ei saa, või kui saab, siis meeletu tasu eest, mis mõned aastad tagasi oli üle 100 000 euro," ütles "Ringvaatele" päikesepaneelide kasuks otsustanud Urmas Urva.
"Loomulikult polnud investeering väike, aga oli ikkagi rohkem kui kaks korda väiksem kui liitumine elektrivõrguga," lisas ta.
Pere sõnul on ka Eestis võimalik päikesepaneelidega kogu majapidamises vajalik elektrienergia kätte saada, jääb ülegi ning on ka eeliseid. "Meil on väikene eelis, et elekter ei lähe kunagi ära. Kuna süsteem on hooldusvaba, siis seda olukorda pole juba aastaid ette tulnud."
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Bushido
Digivanake
Postitusi: 1058
Liitunud: 13:23, 11 Mai 2009
    Windows 10 Chrome
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas Bushido » 10:29, 03 Mär 2016

Eleon AS plaanib luua Ida-Virumaale tuulikute tööstuse.
Eleon AS juhatuse liige Oleg Sõnajalg: ,,Toimiv referentspark on vajalik eeldus seeriatootmisele. Selle turu mõistmiseks tuleb vaadata, mida teevad suured riigid üle maailma. Kõik panustavad tuulele. Uudsel tehnoloogial töötavat prototüüpi – Baltikumi kõrgeimat tuulikut – on Saaremaal Salme tuulepargis käidud vaatamas Taanist, Lätist, Saksamaalt ja teistest riikidest."
Viisite läbi võrdluse Saksa ettevõtte Enerconi tuulikutega ja tulemus oli, et Eestis toodetud tuulik on efektiivsem.
Sõnajalg: ,,Tahtsime võrdlust absoluutse turuliidriga, seega sobis kõige paremini alles eelmise aasta veebruaris valminud Mäli tuuleelektrijaama neli Enerconi kaasaegseimat E-101 kolme MW võimsusega elektrituulikut. Kuna võrreldavad Eleringi andmed on Mäli kohta kättesaadavad alates märtsist, siis vaatlesime perioodi märts–detsember 2015. Selles vahemikus tootis keskmiselt üks Saksa tootja moodne tuulegeneraator 6803 MWh energiat. Sama ajaga tootis sama võimsusega Eesti Eleon 9103 MWh energiat. Seega tootis Eestis arendatud ja 150 riigis patenteeritud tuulegeneraator sama ajaga 33,8% rohkem energiat kui maailma ühe suurima tootja uusima tehnoloogiaga tuulegeneraator. Eleoni tuulikud on oma hinnas vägagi konkurentsivõimelised. Juba on alanud ehitustööd Aidu endise karjääri aladele rajatavas referentspargis. Näiteks kasutame oma tuulikute filtersüsteemides sama tehnoloogiat, mis varem kasutusel ainult tuumaelektrijaamades; aegunud käigukastitehnoloogia vahetasime esmajärjekorras otseveoga jõuülekandesüsteemi vastu jne. Kavatseme oma fookuse hoida suurtel multi-megavatt-tuulikutel ning hoida ennast tehnoloogialiidritena. Meie patenteeritud lahendus omab seda suuremaid eeliseid, mida suuremaks tuulik ehitada, praegusest 3 MW võimsusega tuulikutüübist ei ole plaanis väiksemaid ehitada, tulevikus pigem suuremaid."
http://www.toostusuudised.ee/uudised/20 ... orttooteid

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 8092
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 132 korda
On tänatud: 168 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas peeter3000 » 10:40, 03 Mär 2016

mäli tuulepargist sõidame kogu aeg mööda ja pole veel näinud, et tuulikud seisaksid.
üllatavalt vaikse tuulega juba pöörlevad..
siiski üks kord vist 1 seisis..
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

meremees2
Entusiast
Postitusi: 365
Liitunud: 11:16, 22 Jaan 2009
    Windows 7 Firefox
On tänanud: 1 kord

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas meremees2 » 12:41, 03 Mär 2016

Õige nimi oleks Urva, aga see selleks. Tunnen isiklikult Urmast üle 20 aasta.

peeter3000 kirjutas:http://menu.err.ee/v/uudised/elu/92531bfd-964e-4f3e-bebe-c3123e60a5ec/eesti-pere-saab-kogu-elektrienergia-otse-taevast

Perekond Urv kolis kohta, kus elektrit ei olnud. Probleem lahendati päikesepaneelidega, millest nüüd saadakse kogu majapidamiseks vajalik energia.
"Otsisime aasta aega sobivat kohta ja kui selle lõpuks leidsime, siis selgus, et elektrit siin ei ole ja ka ei saa, või kui saab, siis meeletu tasu eest, mis mõned aastad tagasi oli üle 100 000 euro," ütles "Ringvaatele" päikesepaneelide kasuks otsustanud Urmas Urva.
"Loomulikult polnud investeering väike, aga oli ikkagi rohkem kui kaks korda väiksem kui liitumine elektrivõrguga," lisas ta.
Pere sõnul on ka Eestis võimalik päikesepaneelidega kogu majapidamises vajalik elektrienergia kätte saada, jääb ülegi ning on ka eeliseid. "Meil on väikene eelis, et elekter ei lähe kunagi ära. Kuna süsteem on hooldusvaba, siis seda olukorda pole juba aastaid ette tulnud."

Kasutaja avatar
renee
DigiTVfänn
Postitusi: 566
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
    Windows 10 Mozilla
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Alternatiivsed elektritootmisvahendid

PostitusPostitas renee » 15:15, 03 Mär 2016

Minul on maja küljes 4 aastat juba 1 paneel 130W+12 V reguleerimisseade, mille küljes on autoaku,

auto akult lähevad juhtmed üle maja lae alla

elutoas 3x 4W 12V led valgustid söögilaua kohal
WC's 2,5W 12V led tuli laes
Vannitoas 3W 12V tuli kraanikausi kohal,
2 korruse kabinetis kaldseinas 4x4W 12 süvitatavad kohtvalgustid.

neid valgusteid kasutana ka enamus ajast põhivalgustitena - eraldi lülitiga käivitan sisi kui vool ära, muidu lükkab elutoa 12V led tuled tööle laelambi külge ühendatud 220V relee, mis paneb 12V lambid ka alati põlema.

1 inverter ainult mis jokseb teleka taha ja kuhu on ühendatud 4G router - saab ka otse 12V panna
SLINGBOX, Visati tüner.

kui vool on ära, sisi on hea avariilahendus - selline lahendus töötab vabalt suvila jaoks, kuna elan aasta ringselt, siis talvel on küljes ka 12,4V laadija mida kontrollib 1 laadimisregulaator, st kui pinge madalaks läheb, sisi lükkab laadija taha, suvel käivitub harva, aga vooluta öödel ja päevadel on interneti ja televisioon olemas, samuti valgus piisavalt, et lapsed söögilaua ääres õppida saaksid.

kui panan veel veesoojendused ka katusele saaks ka sooja vett.

praegu olen vaadanud 12V veepumpa tööriistamarketis, et saaks paralleelselt hüdroforiga - saaks kaevust ka puhta vee kätte.

tundub selline viimsepäeva lahendusena. Parem hankida seadmed mis ei vaja inveretereid ja teha 12V süsteem, kuna 12V jaoks on kõik seadmed juba olemas.
Viimati muutis renee, 08:51, 04 Mär 2016, muudetud 1 kord kokku.

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.



Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 45 külalist