Reaalset kogemust lapsevanemana mul pole, aga hoidnud olen küll kodus 2 tüdrukut ja ühte poissi, tõsi keegi neist pole võõrad , kõik on oma lähisugulaste lapsed, kes jäeti minu valvata kui laste vanematel oli vaja ära minna.
Mul vennanaine on lasteaia kasvataja abi. Ja peaks ütlema et vahel kasvab see töö tal üle pea. Oma pojaga ei tule vahel üldse toime, st kogu aur läheb teiste laste peale ja enda lapsega riidleb ja elab ennast välja.
Ühte ütlen veel, tänapäeva ühiskonnas ma ei tahakski last. Last on küll lihtne teha aga tagajärjed...Tundub egoistlik, aga mulle tundub et tänapäeval on tegemist et iseendagagi toime tulla. Mis siis rääkida laste kasvatamisest.. Nagu arugi saad, pean silmas pereeluga kaasnevat eelarveprobleemi, tahame või mitte aga laste kasvatamine nõuab raha.Mida vanemaks ta saab seda rohkem läheb.
Ei...
Jah, ma tean et 20 pealises ja suuremas rühmas on kerge tekkima kaos. kahest täiskasvanust ei piisa. Aga võib-olla sa valgekotkas mäletad, millised olid lasteaiad meie ajal. Lapsi oli kergem kasvatada, polnud selliseid probleeme nagu tänapäeval. Lasteaias olid kõik lapsed võrdsed. Lasteaiad olid riigi kulul. Jõuamegi sinna, et raha on ikka kõige taga (lasteaiamaks on ebaproportsionaalselt väike personali suuruse/vastutusega). Ja selles on süüdi
a) lasteaia juhataja
b) lapsevanemad kes ei jaksa või ei taha
maksta rohkem
c) keegi teine, tulnukas kosmosest näiteks kes lasteaedadele mõeldud raha minema viib või riigieelarvest/KOV-i kassast mutiauku maha matab.
