Digital Audio Broadcasting (DAB) +

[peeter3000]

mõned soodsamad seadmed:

1. Terratec Noxon dRadio 100
-Reception of DAB/DAB+ and FM with RDS support
-Frequency ranges: DAB Band III 174-240 MHz, FM 87.5 - 108 MHz
-Removable Telescopic Antenna / Connector for Roof Aerial
h: 90-100e

2. Terratec USB Stick Noxon DAB+
h: 25e

3. Telefunken KR1

4. Sony XDR-C706DBP
-DAB,DAB+,FM
H: 75e

5. Sony XDR-S56DBP
-DAB/DAB+ (Band III)
h: 65e

6. PURE ONE Mi
-DAB+,FM
h: 45e

7. Philips DA9011
-DAB,DAB+,FM
h: 55e

8. Kenwood KDC-DAB4551U
-autoraadio
h:155e

9. JVC KD-DB42
-autoraadio
h: 140e

10. Albrecht DR 50
h: 80e

[dvbstats]

Ja kui hakatakse raadiokuulamise eest pappi küsima, siis pakun, et seda jaama lihtsalt ei kuulata.

Vastupidi, niikaua kui tasulisi raadiokanaleid ei tule, ei tule ka Euroopas digi raadiot.
Sama lugu nagu meil oli läbi-õhu digitelevisiooniga enne Zuumi tulekut.
Tuleb tasuline sisu, tulevad järelmaksuga vastuvõtjad, tulevad digi "võimelised" kuulajad->kolivad ka "tasuta" reklaamiraadiod digi peale.
Aga DAB+ selleks ei kõlba.

[kokku123]

Ehk räägid lähemalt, mis DAB+ siis viga on?

[martinj]

Ja kui hakatakse raadiokuulamise eest pappi küsima, siis pakun, et seda jaama lihtsalt ei kuulata.

Vastupidi, niikaua kui tasulisi raadiokanaleid ei tule, ei tule ka Euroopas digi raadiot.
....

Ehk Sa seletaksid mida oleks tasulisest raadiost kuulata. Muusikat - kui ma juba maksaksin, ostaksin omale selle muusika. Jutusaateid (stiilis KUKU) - seal on väga piirav turg/keeleprobleemid. Kui filmi teed valmis ja paned ükskõik mis audio/subtiitrid peale, siis heli puhul on see raske. Pealegi, teades telepoliitikat, aetakse bitrate nii madalaks kui võimalik (nt 32kbps on teksti puhul suht talutav).
Sestap mina tasulisse raadiosse ei usu.

Teemast välja.
Ennustan et pigem TV kaob senisel kujul ära.Asi on vaid "nutitelekate" jms seadmete taga. Sisuliselt on ju enamus kanaleid eetri/kaabliruumi raiskajad kui sealt tuleb vaid ükas ja seesama sisu kordusena. Sinna alla käib näiteks enamus suumi kanalitest.
Arvan. et olemuselt on Elion õigel teel, pakkudes nn videolaenutust. Ehk stiilis vaatan siis kui tahan ja mida tahan.
Reaalajalisks jäävad vaid otseülekanded (sport, interaktiivsed saated ,uudised jms). Muus osas vahet pole, millal vahid, peaasi, et maksad
Aga kuna tehniliselt on sisu edastamine järjest odavam (ma ei mõtle Levirat) ja rahaahnus suurem , siis ei kao need kanalid mitte niipea. Pleilist valmis , logo nurka ja (eksklusiivne)kanal valmis.

Veidi tehniliselt.

FM (sagedusmodulatsiooni) saab ju täitsa digitaalselt vastu võtta (dekodeerida). Pärast vahesagedusvõimenit ja amplituudipiirikut on tegu ju sisuliselt nelinurksignaaliga (oluline ainult sagedus). Selle laseme Scmitti trigerist läbi ja otse digiprotsessorisse ja seal harutame lahti.
Miks seda ei tehta, ei tea.

[kalvis]

FM (sagedusmodulatsiooni) saab ju täitsa digitaalselt vastu võtta (dekodeerida). Pärast vahesagedusvõimenit ja amplituudipiirikut on tegu ju sisuliselt nelinurksignaaliga (oluline ainult sagedus). Selle laseme Scmitti trigerist läbi ja otse digiprotsessorisse ja seal harutame lahti.
Miks seda ei tehta, ei tea.

Lihtne põhjus, sagedusmodulatsiooni asemel on palju efektiivsemad digitaalsed edastusmeetodid, nimetame neid koondsõnaga koodmodulatsioon. Koodmodulatsioon võimaldab peaaegu 99% sagedusriba teoreetilist ära kasutamist. Klassikalised amplituud- ja sagedusmodulatsioonid ei jõua sinna ligilähedalegi. Amplituudmodulatsioon oli mäletamist mööda eriti lahja. Just kaasaegsem modulatsioon andis eetris kokkuhoidu, mitte niiväga analoog- või digi, samas on digis väga lihtne rakendada keerulisi modulatsioone.

Raadioalal erilist ruumipuudust eetris pole, seega puudub surve analoogi asendamiseks digiga. Seadmete tootjatele see meeldiks, sest tarbijad peaksid uusi raadioid ostma, kuid saateaparatuuri ümbervahetamine on ka väga kallis. JA tarbijad pigem loobuvad raadio kuulamisest kui nõustuvad pappi välja köhima.
Isiklikult arvan, et raadio alal võiks digiraadiod tulla küll, kuid hea digiraadio tehnoloogia on tänaseks ikkagi välja mõtlematta, mida oleks odav levitada, odav vastu võtta. Pean just silmas, et odav saab siis olla, kui raadio digisignaali levitatakse mõne muu meedia koosseisus, tõenäolisemad oleksid siis Wifi netivõrgud, mobiilandmeside ja maapelane digitelevisioon. Elame näeme.

[TarmoTanilsoo]

Ja helikvaliteet on parem kui fm sagedustelt. Igasugused mono / stereo vaheldumised ja muud sahinad mis fm sagedustega kaasas käivad on üle interneti kuulates olematud.

Siis tasuks küll üle vaadata vastuvõtusüsteem... ehk kas olemasolev antenn on korralikult sihitud ning võimalusel kasutada välist antenni(kui see on võimalik).

Kuigi iseenesest, kui Stockholmist midagi välja saadetakse, siis võib ehk Lääne-Eesti rahvas üritada DAB/DAB+ kaugvastuvõttu proovida Eksprimentidest ära ei ütleks. Paraku ise elan Lõuna-Eestis(ülileviga on Rootsi FM jaamu isegi RDSiga siia ära kostunud küll, aga seda senise DXimise kogemuse ajast vaid ühel päeval, võib-olla ma pole pingutanud kah, aga eks see madalam sagedus ja ilmselt teine saatevõimsus kah).

[martinj]

...
Lihtne põhjus, sagedusmodulatsiooni asemel on palju efektiivsemad digitaalsed edastusmeetodid,..

Tean, saan aru, aga keegi ei keela ju praegu saadetavat FM-i sedasi vastu võtta.
Arvan, et üks põhjuseid, miks DAB ei taha õnnestuda, on kuulamise väga mobiilne iseloom. Raadio peab mängima kus juhtub. Küll halvasti, aga ikkagi. Ja kui nüüd signaal on kõikuv/häiritud, siis lihtsa krabina asemel saame hakkimise/mulksumise, mis on kordades õudsam kuulata.
DVB-T platform on hea, aga see sobib ainult paikseks kuulamiseks. Ja kui juba, siis sinna ka maksimum (mitte nagu pildiga 128 ja 192) bitrate sisse.

[jaanus-]

kui juba fm raadiost ja ülilevist juttu tuli siis ma ükskord kuulasin ja otisin raadiojaamu ja tahtsin üks õhtu star fmile keerata (88.7 keskeestis türi vallas järvamaal) ja siis oli üks inglismaa UK ametlik tantsumuusika raadio terveks ööks star fmi signa "maha tapnud", ja terve öö kuulasin inglismaad ja see oli muide tavalise teleskoop antenniga kompakt raadio, vot kus vedamine ju! hääl oli küll krabisev nati aga musa ja jutt olid arusaadavad. võibolla andis see selle välja sellepärast, et olen teisel korrusel oma toaga ja raadioga! sama moodi on põhjaküljel majas teisel korrusel neloneni nähtud, keset eestit! (õe tuba seal pool maja ja ta sai signa oma antennaga kätte ja kutsus pere oma tuppa neloneni soomest kaema, olid ajad kui oli keskeestini ülilevi!

[dvbstats]

Ehk räägid lähemalt, mis DAB+ siis viga on?

Lühidalt
1) MUX on kitsas (1,536 MHz) ja väikese (1136 kbit/s) mahtuvusega
2) VHF'i puhul on normaalne antenn liiga suur kaasaskantava vastuvõtja jaoks
3) tasulist teenust ei saa pakkuda

[dvbstats]

Ja kui hakatakse raadiokuulamise eest pappi küsima, siis pakun, et seda jaama lihtsalt ei kuulata.

Vastupidi, niikaua kui tasulisi raadiokanaleid ei tule, ei tule ka Euroopas digi raadiot.
....

Ehk Sa seletaksid mida oleks tasulisest raadiost kuulata.

Seda mida kuulab ja selle eest ka maksab 21 miljonit ameeriklast:
http://www.siriusxm.com/subscriptions/p ... iuspremier
Mina räägin Euroopast, mitte Eesti "suurest" turust.

Pealegi, teades telepoliitikat, aetakse bitrate nii madalaks kui võimalik (nt 32kbps on teksti puhul suht talutav).

32kbps on täiesti piisav ka enamuse muusika puhul, juturaadio jaoks piisab vähemast.
Võid kuulata siit http://www.di.fm/ , nad nüüd küll 40kbps'i peal aga varem olid aastatid 24 ja siis 32, mõlemad olid kuulatavad.

[TarmoTanilsoo]

Ehk räägid lähemalt, mis DAB+ siis viga on?

Lühidalt
1) MUX on kitsas (1,536 MHz) ja väikese (1136 kbit/s) mahtuvusega
2) VHF'i puhul on normaalne antenn liiga suur kaasaskantava vastuvõtja jaoks
3) tasulist teenust ei saa pakkuda

Kusjuures sagedus, kus FM modulatsioonis ringhäälingut tehakse on isegi veel madalam sagedus, lainepikkus ca 3 meetrit...

[martinj]

Kesk ja pikklaine on mitusada meetrit kuni mitu kilomeetrit. Ometi suudavad mobiilisuurused karbid mängida.
Edit: vaatasin ka seda tasuliste teenuste lehte. Njah. Ja - palju keegi reaalselt kuulab.

[dvbstats]

Edit: vaatasin ka seda tasuliste teenuste lehte. Njah. Ja - palju keegi reaalselt kuulab.

Mis tähtsust sel on kui palju keegi (sinu subjektiivsel arvamusel) reaalselt kuulab.
Tähtis on, kui palju maksvaid kliente on.
21 miljonit klienti siiski midagi näitab, USA 310+ miljonist inimesest.

[dvbstats]

Kus juures sagedus, kus FM modulatsioonis ringhäälingut tehakse on isegi veel madalam, lainepikkus ca 3 meetrit...

Kesk ja pikklaine on mitusada meetrit kuni mitu kilomeetrit. Ometi suudavad mobiilisuurused karbid mängida.

Mis on tulemuseks kui keerulist tehnilist teemat liiga palju lihtsustada?
Ma pakuks, et diletantlik mula.

Selleks, et mingit ettekujutust antennidisaini keerukusest saada võib kasvõi neid koolitöid vaadata:
http://www.riccardogalletti.com/appunti ... pelosi.pdf
http://www.es.lth.se/teorel/Publication ... T-5079.pdf

"normaalne antenn kaasaskantava vastuvõtja jaoks" =
piisavalt väike (sisseehitatud),
piisava tundlikusega ringikõndiva või autos/bussis istuva kuulaja jaoks (võrrelge analoog ja digitaal ringhäälingu saatjate väljajundvõimsusi)
väga ebasobivas seadmes (n. mobiil mis saadab ise välja 850, 900, 1800, 1900, 2100 jne... MHz peal).
Isegi kui vastuvõtja on eraldi seadmes on antennimajandus piisavalt keeruline.

Mis FM'i puutub siis kõik mu mobiilid või MP3 mängijad kus FM raadio sees on olnud on vajanud kõrvaklappe antenniks.
Kesk ja pikklainet pole neist ükski suutnud vastu võtta.

[martinj]

Mis FM'i puutub siis kõik mu mobiilid või MP3 mängijad kus FM raadio sees on olnud on vajanud kõrvaklappe antenniks.
Kesk ja pikklainet pole neist ükski suutnud vastu võtta.

Kas Sa sellisest asjast oled kuulnud nagu magnetantenn (ferriitantenn). Kesklainet traadiga ei kuulatagi.