maandage oma antennimast !

[vanemleitnant]

Ma tsiteerin veel iseennast:

antenn maandamata (tegelikult muidugi maandatud antennikaabli varjestuse kaudu), kuna piksekaitset majal pole.

Tahtsin öelda seda, et minu meelest 6mm² või ka 16mm² maandusjuhtme ühendamine antennimasti külge ei aita välgu otsetabamuse korral antennimasti mitte midagi. Dünaamilised jõud virutavad masti enda seina küljest lahti ja see juhe sulab üles, kui teda enne puruks ei rebita.
Kui majale ehitatakse piksekaitse, siis antenn küll ühendatakse sellega, aga loodetakse, et välk lööb piksekaitsesse, mitte antenni. See tähendab, et (maandatud) antennimast ei ole sugugi mitte piksevarras.

[Constant]

Arvan ja tean, et oma antenniga te oma maja ja antenni taga olevaid seadmeid ei kaitse. Kui tahate välgu vastu astuda siis tehke anntennidest kõrgem, maja kõrvale eraldi mast mille maandustakistus oleks hästi väike ( kontuur ) ja see on abinõu võitlus on mõtetu. Muu kõik on jama mille ümber võime jurada ja veel mitu, mitu korda igaüks näidata kui targad me kõik oleme. Kui ikka sisse paneb pole see mingi keelega kroona täislaetuse katsumine.

[teekas]

Arvan ja tean, et oma antenniga te oma maja ja antenni taga olevaid seadmeid ei kaitse. Kui tahate välgu vastu astuda siis tehke anntennidest kõrgem, maja kõrvale eraldi mast mille maandustakistus oleks hästi väike ( kontuur ) ja see on abinõu võitlus on mõtetu. Muu kõik on jama mille ümber võime jurada ja veel mitu, mitu korda igaüks näidata kui targad me kõik oleme. Kui ikka sisse paneb pole see mingi keelega kroona täislaetuse katsumine.

Nõustun täielikult. Kui keegi ei usu, siis tulge Märjamaa kanti ja küsige kohalikelt millega viimane ÄIKE neid kostitas, palju oli kasu maandustest, kaitsetest ja muudest äiksevastastest vahenditest. Paremal-juhul muiatakse vaikselt, halvemal-juhul saate kolakat.
Tipptasemel elektri-süsteemi- ja kaitsetega majas ei jäänud alles ÜHTEGI ELEKTRIT TARBIVAT SEADET. Kõik mis oli mingi juhtmega või kaabliga kuhugile ühendatud, sai laksu. Juhtmetest vabastatud plasma teler sai seinakontaktist kaarleegi toitejuhtmesse (juhe oli sealt loomulikult väljas ja ka veidi eemal) ja läks lihtsalt PÕLEMA. Siit järeldus, KUI LAKS LENDAB KÜMNESSE (või isegi viite) päästab teid ainult kindlustus, kui vastav leping olemas.
Mind kostitati ainult ADSL ruuteriga. Lihtsalt ei jõudnud seda juhtmetest vabastada. Tuld sai kahest otsast (ilmselt), nii LAN kaablist kui ka ''seinast''.
Kõik muu õnneks elus peale mõne pirnikese.
Nii-palju siis äikesest.
Kannatada sai ka üks tõsine suur kask, millest hr.Äike tegi kiir-meetodil kütte-puid.
Siit järeldus - kui ikka mürin tõsine, taevas valge, koristage kõik sooilkad seintest ja seadmetest ning lootke et ehk läheb õnneks.

[Energizer]

Teekase jutu peale ei jää mul küll midagi muud üle kui loobuda piksekaitse ehitamise mõttest. Elektrikud räägivad kui ühest suust et maandus peab olema. Ei tea, kas tegu elektrikute ringkaitsega, et anda elektrifirmadele tööd (korralik elektri- ja piksekaitsesüsteem nõuab ka head raha) , samas eks seadused ja elektriohutusnõuded samamoodi nõuavad seda. kuigi uurides natuke internetist selgub, et halvasti ehitatud piksekaitsesüsteem toob kasu asemel kahju. Ma südamest ei taha et minu maja peaks äikse löögi valesti ehitatud süsteemi tõttu laksu saama. Ehk siis, tuleb vist tõesti ainult loota et äike läheb mööda. Elioni foorumis on üks osa kliente kes kiruvad Elioni, et äike nende seadmeid läbi põletab, samas ei saa nad aru, kui neile seletada et äikese vastu ei aita midagi. Kuulun nende hulka kes eelistab kõik kaablid-juhtmed välja tirida. Paraku igal äikeseperioodil pole ma ka kodus. Eriti hull peaks olema olukord siis kui tõesti kümnesse tabab. KUi lööb kusagil kaugemal sisse siis võib indutseeritud ülepinge lihtsalt pistikupesad maha põletada. Seetõttu vist jah, kui tahad ikka kindel olla et midagi ei juhtu, siis kõik seadmed elektripistikutest välja.

Kindlustus on küll hea lahendus aga paraku ka üsna kallis.

[Carat_EST]

Teekase jutu peale ei jää mul küll midagi muud üle kui loobuda piksekaitse ehitamise mõttest.

Kindlustus on küll hea lahendus aga paraku ka üsna kallis.

!00% kaitset pikselöögi vastu pole olemas. Kui üldse mitte võtta kasutusele kaitsemeetmeid on kahju alati väga suur. Kui teha kõik endast sõltuv pikseohu vähendamiseks siis jõuame n-ö 50:50 olukorrani.

Kindlustus on kahtlane asi.
vt. näiteks Salva. Kodukindlustus
http://www.salva.ee/index.php?page=75&
"kindlustamine tuleõnnetuse vastu on kõige levinum - selline kindlustus korvab ka plahvatuse ja pikselöögi tagajärjel tekkinud kahjud;" ja
"- elektririkke kindlustus korvab elektriseadmete kahju, mille on põhjustanud lühis, ülepinge, pikselöök. Samuti on kaetud ootamatust elektrikatkestusest tingitud kahju;"
Kodukindlustuse üldtingimused
http://www.salva.ee/public/files/Koduki ... imused.pdf
"2.1 Tulekahju
2.1.1. Tulekahju all mõistetakse kahju tekkimist järgmiste sündmuste tagajärjel:
2.1.1.2 pikselöök, mis on tekkinud äikeselaengu, sh keravälgu, vahetust üleminekust kindlustusobjektile tekitades purustusi või tulekahju;
2.1.2 KINDLUSTUSJUHTUMIKS EI OLE kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud:
2.1.2.1 pikselöögi või elektrivoolu toime elektriseadmetele (üle või alapinge, lühis, ülekoormus, isolatsioonikahjustus, mähise lühis, muu elektriseadme rike või avarii) ja - installatsioonidele (juhtmed, kilbid, harukarbid jms);
2.1.2.2 kõrbemine ja sulamine;
2.1.3 Juhul kui punktides 2.1.2.1 -2.1.2.2 toodud sündmus on põhjustanud tulekahju muudele ümbritsevatele kindlustusobjektidele, loetakse seda kindlustusjuhtumiks ja kahju hüvitatakse.
2.6 Elektririke
2.6.1 Elektririkke all mõistetakse kahju tekkimist järgmiste sündmuste tagajärjel:
2.6.1.3 pikse siirdeprotsessist tingitud elektromagnetiline võnkumine, mille all mõeldakse äikeselaengu üleminekut elektriseadmele läbi toitevõrgu, põhjustades toitevõrgu pinge äkilist suurenemist;
2.6.1.5 pikselöögi või elektrivoolu toime (üle- või alapinge, lühis, ülekoormus, isolatsioonikahjustus, mähise lühis, muu elektriseadme rike või avarii) elektriseadmele ja installatsioonile (juhtmed, kilbid, harukarbid jms)."

Samas aga ohutusnõuetes (Eraisikule lk 3)
http://www.salva.ee/public/files/Ohutusn%F5uded.pdf
nõutakse:
"7.5 Elektriseadmed, mis on tundlikud piksest tekkivale ülepingele, tuleb varustada kaitseseadmetega."

Saa nüüd siis aru millised piksekahjud hüvitatakse ja millised mitte.

[faas]

Energizer ära tule palun siia oma demagoogiat ajama.Vaidlesin sinuga Elioni foorumis midagi sa aru saanud miks seadmed viletsad.Maja peab olema vastavalt nõuetele maandatud ja kindlustatud.Kallis on siis kui istud korstna kõrval ja mõtled mis edasi saab(kindlustust kah ei ole) või maja täis seadmeid süsi alates külmikust lõpetades pesumasinaga.

Carat_EST on võimalik ka kindlustada elektri kahjustuste vastu sa ilmselt leidsid standard tingimused,oleneb mida soovid. Läbirääkimiste teema kindlustus firmaga.

[Energizer]

Tänan CARAT! Hea lugemisvara.

Noh üldiselt võiks kokkuvõttes lugeda kindlustusjuhtumiks otsene äikesetabamus, samas kui elektrivõrguhäiretest tekkinud kahjud ei loeta kindlustusjuhtumiks. Kindlustus korvab kahjud kui klient on kõik endast oleneva teinud (paigaldanud näiteks UPSi ja pingepiirikud) (sealt need nõuded eraisikutele). Võib-olla olen ka valesti aru saanud, aga minu teada on igas kindlustuslepingus kirjas ka omavastutus. Tulekahju vastu sõlmitud kindlustuskaitse kehtib näiteks siis kui majas on suitsuandur ja esmased tulekustutusvahendid. Vandalismi puhul näiteks turvaluku paigaldus, veeuputuse puhul nõuetele vastav torustik jne. Väga tihti kaotab kindlustuskaitse kehtivuse kui kindlustusvõtja oli sündmuse tekkimise ajal ebakaine ning tulekahju põhjustajaks näiteks diivanile ununenud hõõguv suitsukoni. KUi olen valesti aru saanud siis parandage mind...


Tegin EE-le päringu, teatasin pingekõikumisest ja väljendasin enda muret ülepinge suhtes, mis kodust elektroonikat ohustada võib. Vastuseks sain üsna konkreetse meili, milles EE spetsialist teatab järgmist:

Lubatud pingekõikumine Eesti Energia 0,4 kV võrkudes on 230V +- 10%
s.o. pinge on normis vahemikus 207V - 253V. Eesti Energia ei suuda garanteerida kõikumatut pinget ja seetõttu oleks vajalik pingekõikumistele tundlikele seadmetele muretseda UPS
seadmed, sest muid mõistliku hinnaga pinget stabiliseerivaid seadmeid ei ole.

Seega kui sinu kodune aparatuur kannatab välja sellise pingekõikumise vahemiku, on kõik korras.
Omal valikul võib paigaldada ka pingepiirikud ehitada maandus või kasutada UPSe.

Ülepingekaitsega postikupesasid kasutanud ei ole (selliseid pikendusjuhtme moodi seadmed), kuna mitmed poemüüjad erinevatest arvutipoodidest on mulle ausalt kinnitanud et see ei kaitse. uue juhtmestiku vedamisel tegi elektrik rikkevoolukaitse, aga EE sõnul on sellest vähe kasu. UPSi taga on mul ainult arvuti, aga mitte selleks et kaitsta arvutit ülepinge eest vaid ikka selleks et arvuti turvaliselt välja lülitada kui vool ära läheb.

[Energizer]

faas, aga loe Teekase postitust. MInuga võid vaielda aga kui ikka äike sisse lööb siis ei aita midagi.
Varakindlustus võib-olla aga ei pea olema. Kodukindlustus on tõesti teatud juhtudel kohustuslik, eriti siis kui tegemist on pangalaenuga soetatud kinnisvaraga. Seega Varakindlustuse tegemine sõltub sinust.

Minul on äikese ajal olnud samuti digiboks ja ruuter vooluvõrguis ja pole läbi löönud, on ka erandeid et digiboks ja ruuter jäävad terveks. Enamasti siis kui telefoniliin on lahti ühendatud või siis kui äike Elioni jaama sisse ei löö. Või on äike piisavalt kaugel nii sind teeinidavast EE alajaamast kui ka Elioni jaamast. aga toonitan sulle et võtan juhtmed alati välja kui ma seda pean õigeks teha. Igakord ma pole kodus ja kui siis näen et äike väljas, muretsen aga teha pole midagi sest olen tööl ja sealt ära tulla ei saa. Amineti ja speedtouchi nõrgukesest pingetaluvusest võid ju halada aga asi pole selles. Kas sulle ei piisa sellest, et Teekase sõnul ei aita mitte midagi äikese vastu kui see sisse lööb. Pole vahet, kas sinu elektrivõrku tabab indutseeritud ülepinge või otsetabamus. Tagajärjed on mõnevõrra erinevad. Vahel ka fataalsed.

Kui juba korstna kõrval istuda siis on juba hilja mõelda. Kui sa vähegi lehti loed siis paljudel juhtudel saab tulekahju alguse näiteks läbi antenni telekasse löönud äikeselöögist, valesti paigaldatud saunakerisest, sisseunustatud elektrikerise läbipõlenud termostaadist jne jne.

Omavastutuseks tuleks seega lugeda ka selle kui sa võtad riski vaadata dtv-d äikese ajal.

[Carat_EST]

Soovitan läbi lugeda ka need teemad piksekaitse ja maanduse kohta:
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=8&t=8058
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=8&t=8386
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=8&t=3647
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=15&t=6241
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=8&t=2977
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 4&forum=28
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 2&forum=28
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 6&forum=28
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 8&forum=28

[Carat_EST]

Vastuseks sain üsna konkreetse meili, milles EE spetsialist teatab järgmist:
Lubatud pingekõikumine Eesti Energia 0,4 kV võrkudes on 230V +- 10%
s.o. pinge on normis vahemikus 207V - 253V. Eesti Energia ei suuda garanteerida kõikumatut pinget ja seetõttu oleks vajalik pingekõikumistele tundlikele seadmetele muretseda UPS seadmed, sest muid mõistliku hinnaga pinget stabiliseerivaid seadmeid ei ole.

See nüüd küll off-topic aga 5 aastat tagasi tegelesin just sama probleemiga ja n-ö võitsin.
Võit võis tulla muidugi ka sellest et kõik kirjad läksid koopiana ka kohalikule Jaotusvõrgu meistrile, keda isiklikult tundsin. Tollal oli pidevalt õhtuti pinge ülimadal ja kõikus. Kui olin sarnase EE vastuse saanud (uurisin veel normidest välja et see 207V-253V peab olema 95% ajast) panin UPS-i kõige madalama pingega faasile ja hakkasin (ca 2 nädalat) sekundilise intervalliga pinge keskväärtust arvutisse logima (on üks venelaste programm mis UPS-i infot kogub). Need logid koos Exceli diagrammidega sai siis EE-le saadetud. Sealt võis ilusasti näha et pooltel õhtutel nädalas ja kogu nädalavahetuse oli pinge pidevalt alla 207 voldi (ca 189-205) ehk siis +- 10% oli tagatud vaevalt 50% ajast. Sain vastuse et minu infot analüüsitakse, pärast aga teatati et probleemi on asutud lahendama. Paari kuu pärast vahetati alajaama trafo võimsama vastu ja jaotati kõik väljundfiidrid faaside vahel ühtlasemalt. Sellest ajast peale pole mul ega naabritel enam elektriga probleeme olnud. UPS-i polekski vaja kui ca 5-6 korda aastas elektrikatkestusi poleks (enamasti planeeritud või siis suurte tormidega kaasnevad).

[Energizer]

Vastuseks sain üsna konkreetse meili, milles EE spetsialist teatab järgmist:
Lubatud pingekõikumine Eesti Energia 0,4 kV võrkudes on 230V +- 10%
s.o. pinge on normis vahemikus 207V - 253V. Eesti Energia ei suuda garanteerida kõikumatut pinget ja seetõttu oleks vajalik pingekõikumistele tundlikele seadmetele muretseda UPS seadmed, sest muid mõistliku hinnaga pinget stabiliseerivaid seadmeid ei ole.

See nüüd küll off-topic aga 5 aastat tagasi tegelesin just sama probleemiga ja n-ö võitsin.
Võit võis tulla muidugi ka sellest et kõik kirjad läksid koopiana ka kohalikule Jaotusvõrgu meistrile, keda isiklikult tundsin. Tollal oli pidevalt õhtuti pinge ülimadal ja kõikus. Kui olin sarnase EE vastuse saanud (uurisin veel normidest välja et see 207V-253V peab olema 95% ajast) panin UPS-i kõige madalama pingega faasile ja hakkasin (ca 2 nädalat) sekundilise intervalliga pinge keskväärtust arvutisse logima (on üks venelaste programm mis UPS-i infot kogub). Need logid koos Exceli diagrammidega sai siis EE-le saadetud. Sealt võis ilusasti näha et pooltel õhtutel nädalas ja kogu nädalavahetuse oli pinge pidevalt alla 207 voldi (ca 189-205) ehk siis +- 10% oli tagatud vaevalt 50% ajast. Sain vastuse et minu infot analüüsitakse, pärast aga teatati et probleemi on asutud lahendama. Paari kuu pärast vahetati alajaama trafo võimsama vastu ja jaotati kõik väljundfiidrid faaside vahel ühtlasemalt. Sellest ajast peale pole mul ega naabritel enam elektriga probleeme olnud. UPS-i polekski vaja kui ca 5-6 korda aastas elektrikatkestusi poleks (enamasti planeeritud või siis suurte tormidega kaasnevad).

Mul on kah UPSile võimalik tarkvara panna, aga pole seda veel kasutanud.

Üldiselt pärast meilivahetust selle EE spetsialistiga, tuli ta veel hiljem minu juurde rääkima ja näitama et alajaam millest meie linnaosa voolu saab on uus, alajaam on nõuetekohaselt maandatud, juhtmestik isoleeritud jne. Ühesõnaga temalt sain soovituse ehitada maandus ja paigaldada pingepiirikud. Siinkohal tänud viidete eest, milles elektrialaspetsialistid teemat arutavad.
Üldiselt on mulle asjast jäänud selline arusaam, et vene ajal eriti maandust ei paigaldatud. polnud sellist nõuet, teiseks halb maandus hoopis kutsub äikest ligi, st jäeti panemata oletusel, et kui lööb sisse siis nagunii ei kaitse, kui ei löö sisse siis jääb puutumata. Tänapäeval muidugi elektriohutusstandardid nõuavad maandust, aga ise asi, nagu praktika näitab, ei anna ükski maandus 100% kaitset. EE võrgu ülepinge või alapinge suhtes ehk saab veel midagi teha, äikse vastu aga mitte midagi.
Sinu "võidu" kohta muidugi komplimendid, palju õnne!

[mønster]

1. piksevarras ei kaitse elektriseadmeid vaid maja välgu eest, välk ei löö enam majja vaid piksevardasse. nõuetekohane piksevarras pakub praktiliselt 100% kaitset ehitisele.
2. elektriliini lööva välgu eest kaitsmiseks kasutatakse ülepingekaitsmeid. kui just mingeid väga suuri ja kalleid ei ole paigaldatud (elumajadesse neid reeglina ei paigaldata), siis 100% kaitset nad ei paku. kui mingi käredam välk päris maja läheduses liini lööb, siis tavasüsteemi (ülepingekaitse + maandus) voolujuhtivusest jääb väheks. kaugema/nõrgema välgu eest ta kaitseb.

[teekas]

Küllap need piksekaitsed ja maandused ikka kaitsevad kah midagi, ei tahtnud seda õelda et neid vaja ei ole. Kunagi ammu sai naabriga kahasse aetud püsti tõsine mast (soome vaatamiseks, 25 m kõrgust). Masti-all aga loomulikult korralik maandus. Omal õues mast satipannidele, kuna asi on korralikult maasees, sai sinna alla ja ümber pandud piisavalt rauda (siis seda vedeles kõikjal) et vajalik koormus kätte saada. Sinna auku jookseb lõpuks ka kogu antennindus kokku. Seni temal kõik OK ja minul kah. Ilmselt ei ole pihta saanud ja loodaks väga et neid maanduseid ei oleks ka kunagi praktikas vaja.
Seda venda aga need kaitsed ja maandused kahjuks ei kaitsnud.
Tükkideks lendas ka lähedal-olev alajaam ja ka sealt võis üht-teist läbi juhtmtte tulla, kuigi tema ei olnud selle jaama klient.

Lühidalt on aga parem, kui see HR ÄIKE külas ei käiks. Kerget pääsu temast ilmselt ei ole kui juba korra külas on.

[mønster]

Möödunud neljapäeval käiski hr.Äike külas, välisantenni testimas.. või siis mõni tema pisem lähisugulane, sest hoolimata paugu valjusest ja kõrgtasemel valguslahendusest jäid kahjud suht väikeseks:
- õige veidi tahmanud sein ühe kasutamata antennipesa ümber;
- läbi kärsanud DVB-T USB pulk;
- tuksis meediaPC emaplaat (proset pole testinud), mille küljes DVB-T pulk oli;
- tuksis koduPC emaplaat (prose korras), suure tõenäosusega arvutivõrgukaabli kaudu;
- läbiläinud Elioni ruuter (plaat arvutivõrgukaabli ja tlf.pesa ümbruses kärsanud);
- läbiläinud naabrite ruuterid, ei tea kui mitu, igatahes ei avastanud läpakas ei sel ega järgneval päeval enam ühtki wifi võrku (tavaliselt oli neid 4..5).

Välja lendasid ka peakaitse ning ~pooled teised maja kaitsmed, isegi mõned, millel ühtki sisselülitud tarbijat taga polnud. 1ki toiteplokk ega vaid võrgutoitega ühendatud seade tuksi ei läinud. Ka teler, mis paugu hetkel sisse oli lülitud, jäi terveks. Antennimast oli ühendatud elektrivõrgu kaitsemaaga (kolla-rohelise kaabliga).

Kui nüüd midagi teemasse kirjutada, siis el.seadmete kaitsmiseks tuleks kasutada eraldi piksekaitset, mis pole el.süsteemiga ühendatud (ka mitte 0-juhtmega), vaid on maandatud eraldi. Maandatud antennimast elektroonikat ei kaitse, küll aga hoiab ta tõenäoliselt ära maja süttimise. Kui piksekaitse on olemas, on vist parem antennimast maandamata jätta, et konkureerivat piksepüüdjat mitte tekitada.

[janno3x]

Mul tappis üleeila hr.äike ühe LNB ära.. .Teist sama panni küljes ei tahtnud ....või jättis järgmiseks korraks.?:)