Starman tõi turule uue teenuse Ajamasin+

[Bushido]

Starman tegi 1. veebruarist klientidele kättesaadavaks uue teenuse Ajamasin+, mis ühendab endast klassikalise Ajamasina funktsionaalsuse ning sisu salvestamise võimaluse.

Uhiuue Ajamasin+ abil on võimalik saateid järelvaadata nüüd 14 päeva jooksul, mis on poole rohkem kui enne ning lisaks sellele on saab saateid ka igaveseks salvestada.

Ajamasin+ teenuse abil on sarnaselt tavalisele lahendusele võimalik järelvaadata 90 kanali sisu ja salvestada kuni 100 kanali puhul. Seda, kui palju sisu salvestada saab, on kliendil võimalik ise valida.

Valikus on paketid, mis lubavad salvestada kas 15, 30, 60 või 120 tundi sisu. Nende hinnad on vastavalt 4,98 eurot, 6,98 eurot, 8,98 eurot või 11,98 eurot. Tavalise Ajamasina teenusega saab endiselt vaadata saateid järgi 7 päeva ja hind on 1,99 eurot.

Kliendid, kellel oli uue teenuse tuleku hetkeni eraldi tellitud lisateenuseid Ajamasin ja Salvestamine, viiakse üle lisateenusele Ajamasin+ salvestamismahuga vastavalt kliendi senisele paketile. Kliendile jääb hind samaks, kuid ta saab uue ning parema teenuse.
http://www.starman.ee/teenused/tv/ajamasin

[peeter3000]

veel Starmanist


http://tehnika.postimees.ee/4008721/sta ... enduskuuri

Tundub riskantne samm võtta esimesena Euroopas kasutusele uus tehnoloogia. Milleks pakkuda 10 Gbps ühendust kui seda täna tegelikult vaja ei ole?

«Küsiks vastu – milleks sörkida vana sabas, kui võid astuda pika sammu tulevikku?» selgitab Jaanus Erlemann. «Me usume, et ühe tehnoloogiasammu vahelejätmine on efektiivsem ning pigem võtame kasutusele järgmise põlvkonna lahenduse.»

Testid Starmani laboris on kestnud juba rohkem kui pool aastat ning mäletatavasti püstitati uue tehnoloogiaga eelmise aasta oktoobris Eesti koduinterneti kiirusrekord, kus ühe kliendi allalaadimiskiiruseks saadi Erlemanni sõnul üle 8 Gbpsi.

Uute tehnoloogiate ja lahenduste esimeste hulgas kasutusele võtt ei ole Starmanile võõras. Näiteks viis aastat tagasi ei teadnud keegi suurt midagi ei Ajamasinast ehk järelvaatamise võimalusest ega ka TV Everywhere taolisest kaasaskantavast TV-teenusest. Kliendid olid naelutatud kindlal kellaajal omaenda diivanile, et lemmiksaateid vaadata. Täna on juba üle poole Starmani kliendibaasist end sellistest ahelatest vabaks rebinud.

Läheb ühendamiseks

Hetkel on Starman ja Nokia suurplaaniga sealmaal, et eeltestid on ära tehtud ning peagi saabuvad USA-st vajalikud seadmed. Siis läheb Tallinnas esimeste testmajade ehk pärisklientide ühendamiseks. Juba sel kevadel saavad esimesed kliendid endale soovi korral lubada kuni 10 Gbps kiirust.
Kogu võrgu uuendamine toimub pikema perioodi jooksul ja tänased plaanid katavad järgnevad 5–7 aastat. Praeguse võrgu tehniline seisukord ning kasutajatele pakutavad kiirused ja mahud Erlemanni sõnul Starmani kiirustama ei sunni.

-----------
Veidi helgemat valgust on siiski saabumas ka n-ö viimase miili ehitamise osas. Riigikogu võttis näiteks alles mõne nädala eest vastu seadusemuudatuse, mis kohustab Elektrilevi andma oma maapealseid poste tasuta kasutada igaühele, kes soovib mööda neid tarbijateni andmesidekaableid vedada.

Ka Elektrilevi ise on üles näidanud selget huvi asuda oma alajaamade internetiseerimise ja kaabliuuendamise protsessis ise klientideni fiiberoptikat viima. Kõik telekomiettevõtted saaksid sel juhul Elektrilevi rentnikeks ja kui hinnad on mõistlikud, tooks see operaatorite – ja ennekõike lõpptarbija ehk kliendi – jaoks tasuvuspiiri kindlasti allapoole.

Jaanus Erlemanni hinnangul võiks riigi tasandil minna isegi nii kaugele, et kui Elektrilevi või kes iganes oma kaableid vahetab ja paigaldab, võiks tal olla kohustus vedada klientideni kohe ka fiiberoptiline kaabel. «Paigaldustöö maksab palju rohkem kui kaabel ise. Ideena võiks täiesti kaaluda, et see on baasinfrastruktuuri kohustuslik osa. Sellele saaks kindlasti ärimudeli üles ehitada,» arvas ta.

Mis puutub maa-alustesse kaablikanalisatsioonidesse, siis nende olemasolu on ühelt poolt meie kõigi suur õnn, aga nende kasutuselevõtt ja jagamine on paras peavalu. Siin on Eestil astuda suur samm e-riigi poole, arvab Erlemann. Praegused, olulise turujõuga kaablikanalisatsiooni omaniku kaablite paigaldamise kooskõlastusringide reeglid on tema hinnangul pärit «internetieelsest» ajast. Iga suhtlussamm võtab aega kuu ning plaanist tegudeni ei ole võimalik jõuda väga kiiresti.

Pigem otsitakse võimalusi konkurendi takistamiseks. Lihtsam ei ole ka väiksemate võrkude omanikega. Nii mõneski arenduspiirkonnas kaablikanalisatsiooni omav väiksem ettevõte küsib konkurentide käest absurdset rendihinda ning blokeerib seeläbi sisuliselt konkurentsi tekke selles piirkonnas teenuste osutamisel.