kassetitasu kogumine

[peeter3000]

Justiitsministeerium kaalub kassetitasu põhimõtete muutmist; ühe variandi alusel lisataks tasu alla käivate andmekandjate alla ka uuemad seadmed nagu plaadid ning MP3-mängijad, teise variandi alusel hakataks tasu koguma salvestusmahupõhiselt.

Niinimetatud tühja kasseti tasu on Eestis kogutud alates 1996. aastast, ent ilmnenud on vajadus tasu kogumise põhimõtete muutmise järele. Selle põhjus on peamiselt asjaolu, et kassetitasu laekumine on vähenenud sellisel määral, et ei saa rääkida õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmisest, seisab BNSi teatel ministeeriumi kirjas osapooltele.

Üldiselt kogutakse Euroopa Liidu liikmesriikides tühja kasseti maksu tehnikavahenditelt nagu MP3-mängijad, plaadimängijad ja kõvakettad. Praeguses Eesti seadusandluses lähtutakse sarnastest põhimõtetest, ent tasu kogutakse vaid analoogtehnoloogialt, mida kasutatakse kopeerimiseks järjest vähem, selgub kirjast.

Et tagada autoriõiguste valdajatele piisav tasumäär, soovib ministeerium algatada sidusgruppidega arutelu tühja kasseti tasu üle. Vastavalt seadusele on kassetitasu suurus salvestusseadmete puhul 3 protsenti kauba väärtusest ning salvestuskandjate puhul 8 protsenti kauba väärtusest.

Ühe variandina probleemi lahendamiseks näeb ministeerium salvestusseadmete ja andmekandjate kataloogi kaasajastamist. Nimekirja kantaks näiteks digitaalsed plaadid, digipleieri funktsiooniga mobiiltelefonid ning audio- või meediapleierid. Kehtivad tasumäärad võiksid sellisel juhul jääda samaks ning kohalduda ka nendele seadmetele, selgub kirjast.

Teise variandina näeb justiitsministeerium tasu kogumist salvestusmahupõhiselt, mida ministeeriumi andmetel tehakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Justiitsministeeriumi hinnangul oleks säärane asjakorraldus paindlik ja tehnoloogianeutraalsem, ent ka siis jääb võimalus seadmete hinnatõusuks.

Üks alternatiive on ka variant finantseerida kassetitasu süsteemi riigieelarvest. Sellise süsteemi eelis oleks vähene halduskoormus ettevõtjatele, ent pikemas perspektiivis puuduks kindlus, et täidetud saab Euroopa Liidu direktiivi nõue maksta õiguste omajatele piisavat kompensatsiooni, selgub kirjast.

Aprillis suunas ringkonnakohus riigikohtu põhiseaduse järelevalve komisjonile kohtuasja, millega riik keeldus tunnistamast Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu 831 416 euro suurust niinimetatud kassetitasu nõuet.

Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing soovisid küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja osa televiisorite eest. Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu nõuda ei soovita.
http://majandus24.postimees.ee/3213113/ ... hupohiselt

[satik]

Artikli väide on natuke puudulik, sest Eestis on optilise (=digitaalse) meedia (CD toorikud ja hiljem lisaks DVD toorikud) pealt kogu aeg võetud tasu, vähemalt aastast 2000. Tõsi et enamik tollal olnud seadmed olid analoogseadmed kuid ka CD recorderitelt võeti seda tasu, samuti digitaalsetelt pen-diktofonidelt näiteks. Artikkel on tehtud eesmärgiga uinutada lugejat et kõik on nii vana ja abitu et enam kuidagi ei saa teisiti. Jah, kõvakettalt ma ei tea kas võeti või mitte, kuid kurioosumina võeti seda tasu ka VHS playeritelt millel igasugune Rec funktsioon puudus.
Kui nüüd võetakse lisaks jälle kampa ka taasesitajad, siis see legaliseerib muide ka kõik allalaaditud failide kuulamised - sest faili esituse eest on tasu makstud faili kandja kaudu, täpselt nagu kopeeritud kasseti puhul oli tasu arvestatud nii maki kui kasseti hinna sisse.

[peeter3000]

http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic ... highlight=

@Tanel:

Rahvusvahelised autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonda reguleerivad konventsioonid reprodutseerimisõiguse piiramise kohta konkreetselt nimetatud juhul suuniseid ei anna, küll on EL õiguses sätestatud vastava õiguse piiramisega seonduv. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reprodutseerimisõigust isiklikul otstarbel kasutamiseks piirata. Nagu ülal nimetatud, on Eesti seda võimalust kasutanud ning seetõttu lasub Eestil ka kohustus garanteerida õiguste omajale nende vastava ainuõiguse piiramise eest õiglane kompensatsioon. Kompensatsioonimehhanism peaks direktiivi kohaselt võimaldama õiguste omajale sellise vaba kasutamisega tekkinud kahju hüvitamist.

Variant 1.
Üheks variandiks on Vabariigi Valitsuse 17.01.2006. a. määruse nr 14 §-s 3 sisalduva salvestusseadmete ja – kandjate kataloogi kaasajastamine lisades sinna teisi salvestamist võimaldavaid seadmeid ja kandjaid – digitaalsed plaadid (CD, DVD, HD-DVD, BD), digipleieri funktsiooniga mobiiltelefonid, salvestavad televisiooni vastuvõetuseadused, digitaalsed audio- või meediapleierid (MP3- ja MP4-mängija, iPod, digidiktofon), DVD- HD DVD- ja BD-salvestajad, salvestavad videotuunerid jne. Antud variant võimaldab jätta AutÕS §-d 26 ja 27 muutmata, sest kehtivad tasumäärad võivad jääda samaks ning kohalduda ka täiendatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloogile. On võimalik, et selline variant toob endaga kaasa teatava hinnatõusu asjassepuutuvate seadmete ja kandjate lõikes. Variandi 1 eelistamise korral soovime Teie ettepanekuid, millised salvestusseadmed ja –kandjad võiksid kuuluda nende vahendite kataloogi, mille pealt nn tühja kasseti tasu arvestatakse.

Variant 2.
Teine variant on hakata tasu koguma salvestusmahupõhiselt nagu seda tehakse enamuses EL liikmesriikides (Austria, Belgia, Tśehhi, Leedu jne). Näitena võib tuua Leedu, kes aastal 2012 uuendas oluliselt oma tühja kasseti tasu kogumise süsteemi ning kehtestas just mahupõhised lõivud (vt Leedu autoriõiguse seaduse asjaomane lisa aadressil: http://www3.lrs.lt/dokpaieska/forma_e.htm ). Salvestusmahupõhine lähenemine oleks oma loomult paindlik ning tehnoloogianeutraalsem kui variant 1, kuid ka siin jääb võimalus seadmete ja kandjate hinnatõusuks. See variant aga nõuaks muudatuste sisseviimist AutÕS tasandil, millega sätestataks uued mahupõhised tasumäärad. Variandi 2 eelistamise puhul soovime Teie ettepanekuid, millised salvestusseadmed ja –kandjad võiksid kuuluda nende vahendite kataloogi, mille pealt nn tühja kasseti tasu arvestatakse ning millised võiksid olla mahupõhised tasumäärad.

Ülaltoodust lähtuvalt soovibki Justiitsministeerium Teie kui vastava teemaga enim kokkupuutuvate sidusgruppide arvamusi, milline oleks Eestis kõige paremini toimiv ning jätkusuutlik lahendus nn tühja kasseti tasu kogumiseks. Kindlasti tuleb oma hinnangute andmisel arvestada kogu rahvusvahelise ja regionaalse (Euroopa Liit) õigusraamistikuga ning kaaluda teiste riikide vastavat praktikat. Oleksime väga tänulikud, kui Teie seisukohad jõuaksid Justiitsministeeriumisse 15. juuniks 2015. a. Seejärel saame välja töötada lahenduse, mis parimal moel arvestab kõigi osapoolte seisukohti, teiste riikide praktikat ning rahvusvahelist õiguslikku raamistikku.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Sama:
Eesti Esitajate Liit
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Interpreetide Liit
Eesti Kultuuri Koda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Kaupmeeste Liit
Teenusmajanduse Koda
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

[arkoko]

Selle teemaga mul meenus, et MiniDV videokaamerate ajasul just nende samade lisatasude vähendamiseks enamusel kaameratel oli DV-in funktsioon kinni keeratud. Seda reeglina firmware tasemel ning edasijõudnud kasutajad tihti leidsid selle baidi üles mis välisallikast salvestamise võimaluse avas

[satik]

Just nimelt - seepärast panebki mind muigama et ainult "analoogsalvestusmeedia" oli maksustatud, tegelikult korjati aga juba siis kõigelt millelt osati. Lihtsalt tavakodanik reeglina ei teadnud sellest midagi kuna vastav tasu kasseeriti juba maaletoomisel.

[mustkass]

krt see tühi meedia (DVD,CD toorik näiteks) maksa ju midagi poes,sente,plokk tikke on ka kallim,kuskohast nad seda tasu seal veel kasseerivad

[satik]

Kiisu - on märgatva vahe kas ostetakse 1 või 100 000 eksemplari... ja miks peaks üks plastikliistakas palju maksma...