asva78 kirjutas:Oskarrand kirjutas:... sagedusi FM-is ei ole enam, aga ei, uued sagedused ikka tulevad.
Kindel on see, et FM oleks veel 10 aastat Eestis olemas.
Ei kao see FM mitte kuhugi ja leitakse ka vabu FM sagedusi üle Eesti. TTJA järgmisel aastal plaanib juba uut FM sageduste konkurssi.
FM sagedusressursi ammendumisest on rääkinud ka TTJA ise ning sellele on viidatud sh. FM_ajutised_2023.11.06.pdf failis. Nagu viimasest näha, lisanduvad pigem üksikud, väikesema võimsusega, antennikõrgusega, levialaga sagedused. Mõnes kohas võib olla võimalik lisada veel väikesevõimsuselisi sagedusi, aga üldiselt saavad täiendavad sagedused lisanduda ainult täiendavate häirete hinnaga naabersagedustele raadiospektris (ja nt. seda keerulisem on saada piirialadel ka rahv. kooskõlastusi). Mis puudutab 2024. a. sageduslubade konkursi, siis on jäänud mulje, et konkursile lähevad suurem osa olemasolevaid sagedusi, mitte et lisanduks suurem hulk uusi sagedusi. Tegelikult tuleks hakata kriitiliselt hoopis FM-sagedusi/programme vähendama (ja esmalt just nišsi-jaamasid suunama DAB-i/internetti).
Vastuvõtu häiretega seotud probleemid võivad süveneda, kui suhteliselt lähedal asuvate saatjate kesksageduse vaheks jääb ainult 0.1 MHz (sh. paljude ülalmainitud lisanduvate sageduste puhul). Eks seal ole muidugi veidikene mängimisvõimalusi, aga üldiselt peaks kesksageduste vahe olema vähemalt 0.2 MHz, et vältida spektriäärte otsest ülekatvust või veel parem vähemalt 0.3 MHz, et spektriäärte vahele jääks ka mõningane kaitsevahemik, kuna väga väikese vahe puhul ei pruugi raadiovastuvõtjad (ja eriti odavamad, analooghäälestusega) olla häirevabaks vastuvõtuks piisavalt selektiivsed. Soodsate ilmastikutingimuste (ehk levi) korral suureneb tõenäosus häirete tekkimiseks just veidi kaugemal, perifeersetel aladel, mis jäävad saatjate katteala piiridele või nendest välja (st. kus signaalitugevus on niigi nõrgem). Näitena, autoraadio vahetab RDS abil ja sõltuvalt antud hetke signaalitugevusest ise sagedusi, aga tavaraadiotega tuleb perifeersematel aladel tihti raadiot ümber häälestada teise vastuvõtusuuna sagedustele (sõltuvalt levitingimustest, mõned vastuvõtusuunad muutuvad aegajalt tugevamaks ja tavapäraselt tugevad suunad nõrgemaks). Lisaks, häiritud võib saada kaugvastuvõtt (kus välisantenni ja võimendi abil tulevad kaugemad jaamad „veidi lähemale“), mis on aga perifeersematel aladel vajalik talutava kvaliteediga stereovastuvõtu saavutamiseks. Saatepoolel muutuvad väga väikese kesksageduste vahega saatjate liimisel samale saateantennile vastavad liitmisfiltrid keerulisemaks (kallimaks). Jne.
Digi-TV üleminekuperioodist meenub, et Eesti meediaettevõtted ei pruugi olla pikast topelt-edastusperioodist (ehk topelt-edastuskuludest) majanduslikus mõttes huvitatud. Kuigi
https://digilevi.ee/digiraadio/ lehel räägitakse vähemalt 10. a. pikkusest FM-standardi kasutuseast Eestis, siis ma isiklikult ei usu, et eraraadiod nii kaua „vastu peavad“. Infoedastuse tagamiseks mõned FM-jaamad jäävad kindlasti pikemalt (nt. mõned ERR jaamad, kellel on täna käes parim FM-sagedusressurss), aga kui eraraadiod FM-eetrist ära kaovad, väheneb ka FM-raadio üldine atraktiivsus.