ottot kirjutas: Kuna hommikul järjekordselt netiraadio jukerdas...
satik kirjutas: Raadio peab minema netti...
Rahvusringhäälingud, ehk riigimeedia, mis teenib ka strat-com eesmärke, ei saa tõenäoliselt läheneda nii, et edastavad programmi ainult internetti ja ei huvitu, et kuidas või milliste kuludega kuulajad programmi kätte saavad. Midagi sellist on mainitud ka nt. siin:
https://digi.geenius.ee/rubriik/teadus- ... gi-saabuda (viimane ptk. ja eriti selle 3. lõik). Tavaliselt on rahvusringhäälingu edastamise puhul ka mingid töökindluse nõuded (ja internetti edastusel ei oleks neil lõpptarbija suhtes mõtet), olulistel võrgusõlmedel on generaatortoite võimalus. Ei ole olnud kuulda, et mõni EU rahvusringhääling kaaluks ainult internetiedastust. Suure tõenäolisega on sama lugu mainekamate erameediakompaniidega, kelle mõned programmid pretendeerivad nt. operatiivsusele. Kindlasti on eraprogrammide seas neid, kes soovivad jääda edaspidi ainult internetti (sh. lükates programmi edastuse kulud rohkem lõpptarbijale), aga kindlasti on ka neid, kes on huvitatud levimisest erinevatel platvormidel ja edastustehnoloogiatel.
Suure tõenäosusega jäävadki kaugemas tulevikus paralleelselt tööle: a) internetiedastus (ja eriti nt. kõrgkvaliteediga stream-ide jaoks) ning b) raadiolainetel põhinev (digitaalne) ringhääling, mis üksteist täiendavad.
Nt. A) meetod, eriti nt. CD-kvaliteedile lähedases flac formaadis (a’la ~1Mbit/s), eeldab tänapäeval rohkem ikkagi mahupiiranguta kaabelühendust (raadiokandja maht jääb nii või teisiti piiratumaks). B) osas, rääkides xG-dest, siis xG võrguarhitektuuri puhul, mis ei ole broadcast edastusele optimeeritud, tuleb arvestada, et tugijaama ressurss on selle kasutajate vahel jagatud (ja sellist tüüpi ühendusi müüaksegi sellise klausliga). Midagi ei juhtu, kui samaaegseid kasutajaid on tugijaama piires vähe, samas operaatoripoolses võrgukonfiguratsioonis eksisteerivad põhimõtteliselt mingid samaaegsete kasutajate ja võrgu ülekoormuse korral liikluse piiramise sätted. Huvi poolest arvutage, milliseid andmemahte kuus on vaja nt. 1 Mbit/s (a’la Lossless flac radio stream-i) või nt. 128kbit/s (a’la Spotify Free Web) teenindamiseks, kui nt. statistika järgi kuulatakse Eestis raadiot keskmiselt u. 2.5h päevas ning võrrelgem tulemusi Eesti eratarbijatele pakutavate (mob-interneti) pakettide võimalustega. Kui räägitakse mahupiiranguta xG pakettidest, siis tõenäoliselt jäetakse ühtteist ka tähelepanuta – st. palju sõltub sellest, kui koormatud on võrk antud tugijaama piires, millised ressursid on sellel tugijaamal kasutada jms. ning eks operaatoritel on siinkohal erinevad müügistrateegiad. Starlinki ei saa vist oma hinnastrateegiate juures päris lõpptarbija raadiokuulamise ühendusena vaadata ja tõenäoliselt pole see nii ka mõeldud.
Mis puudutab mobiilimastide võrgutoidet, siis siinkandis on olnud ka juhtumeid, kus mitmed analoog-FM raadiosaatjaga mobiilimastid on kas loodusoludest tingitud või plaanilise katkestuse tõttu olnud pikemalt toiteta. On olnud ka juhtum, kus peale toite taastumist tuli tõenäoliselt saatjaga kohapeal midagi teha ja kui eetrikatkestus tekkis laupäeval, siis saatja oli eetris alles esmaspäeva ennelõunal (sama programmi regiooni võimsamad sagedused töötasid). Suuremate ringhäälingu saatejaamadega selliseid triviaalseid voolu- ja eetrikatkestusi tõenäoliselt nii lihtsalt ei juhtu. Üldiselt jäetakse suuremate voolukatkestuste korral üksikud, vähetähtsad mobiilimastid (-tugijaamad) akude tühjenedes võrgutoite taastumiseni maha. Paljude Eesti väiksemate ringhäälingu-tugisaatjate probleem on selles, et need asuvad täna liiga suvalistel mobiilimastidel, kus kohapealne infra ei ole kõrgendatud töökindluse nõueteks ette valmistatud (ja majanduslikut pole ka mõistlik neid investeeringuid iga masti juures teha).