Digi-tv.ee

Netis surfates on silma jäänud, et lisaks kõikvõimalikule huumorile, on osadel pann toas ja vahib läbi akna sputniku poole. Tekkis küsimus, et kas sedasi on ka tegelukult võimalik midagi kinni püüda?

On küll,

kui toa aken on õiges suunas ja toa elanik on piisavalt fanaatilise suhtumisega...
Minu kadunud isal oli mitu aastat selline "setup" olemas ja kuidagimoodi ta vastu pidas.
Jama selles et tavaline aknaklaas tuleb kõrvaldada ning midagi kile sarnast asemele panna.
Mis muidugi toa soojapidavusele just hästi ei mõju.

Ma ei tea kuidas need tänapäevased kasvuhooneplastmassid kõlbaks. Siis oli aga selline aeg et ainult tavalist kasvuhoonekilet oli võimalik akna ette panna.
Korter oli 8.korrusel ja aken kenasti lõuna suunas, Astra 19,2E tuli "täie lauluga"
Antenn oli miskine umbes 90 cm offset.

Kadunud ema minu kuuldes erilist pereskandaali ei korraldanud, aga miskise aja möödudes läks papsil see tuhin siiski üle.
Ju ta sai siis ära vaadatud mida oli vaja näha.

Selles majas ei olnud kuidagimoodi võimalik enda antenni katusele paigaldada ning rõdusid sellel majal ka ei olnud.

Tänapäeval meie maal vist tekitab suurt signaalikadu X-kordne gaasi täis pakettaken. Vanakooli paljas klaas vist töötaks paremini sellise süsteemi puhul.

Olen linnakorteris ühe suve sellist asja harrastanud, oli veel analoogiajastu. Meetrine antenn treppredeli küljes ja asimuudi muutmine käis redeli libistamisega põrandal. Kuigi veneaegsed klaasid, siis sumbumine oli nii suur, et aken oli alati lahti, kui satipilti sai vaadatud. Tänaste võimsamate satelliitidega oleks ehk parem šanss, kuid sel juhul on mõttekam akna taha raami külge (mitte kellelgi pole midagi kobiseda selle peale) installeerida 35 kuni 65 cm parabool. Ikkagi parem signaal võrreldes läbi klaasi.

Thori satt on küll tugev, aga osad sagedused on topelt nii horisontaal- kui vertikaalpolarisatsiooniga ja need kindlasti läbi klaasi korrektselt kohale ei jõua.

Mul ei olnud küll pann toas, vaid kinnisel klaasitud rõdul. 90cm pann Lasnakal kortermaja kinnisel rõdul ja võttis 19,2E pealt täie lauluga läbi 8mm karastatud kirka rõduklaasi. Vana Pana GW20 signaalitugevus vist isegi ei muutunud, kui ma klaasid eest ära lükkasin. Ainult vahetevahel, kui mingit lörtsi klaasi peale sadas, siis tõmbas ruudutama. Veel viskas pildi eest ära siis, kui poole panni ees klaas oli ja poole ees mitte.

Vana kooli klaasist tuli 19.2E kenasti läbi, pakettaknast on veidi kahtlane.

Sai ka kunagi lihtsalt pulli pärast pandud pööningu akna taha (2,1x1,2m), sest algselt läksid aknaraamid kehvaks (eestiaegne maja), polnud aega uusi ka teha ning nii saigi kiire kileraam ette. Kaks aastat oli päris lõbus, kuniks jaanuaritorm2005 otsustas selle kileraami lähedal oleva kuuse latva installeerida .
Kütmata pööningul polnud kilega muret, timmida oli hea, ka pöörata sai, 28E kuni 10E kannatas teha, lääne poole hakkas sinaal seina taha juba jääma, prantslased praktiliselt ei tulnud. Peegel oli sama Triax110 mis praegugi, ka jalg oli sama, redeleid polnud vaja kinni panna.

Seal oligi vaja just õige klaas panna ette. Kile on muidugi veel parem.
Kas mitte just karastatud kristallklaas see hea oli, ei mäleta.
Aga need uued pakett aknaklaasid ei kõlba.

Sai nüüd seda asja lõpuks proovitud. See üldse mu elu esimene sati katsetus ning ca tunni ajaga oli pilt ees. Selle aja sees ka antenni kokku komplekteerimine ja fotoka statiivile külge ajamine. Võiks öelda, et pole paha. Aknaks vana tõugu puitraamiga klaasaken, mitte pakett. SAT-finder oli igati abiks piiksutamas. 19.2E pealt sai 400+ tasuta kanalit kätte. Veidike nihutamist ja 13.0E pealt tuli ka trobikond Itaalia ja Araabia kanaleid kätte. Tuuneriks Samsungi teler, parabooliks 70cm Viasati pann.

Aga väga hästi on aru saada, kuidas klaas ikka signaali ära tapab. Korra katsetasin ja nii kui akna lahti lükkasin, hakkas SAT-finder ikka täiega räuskama. Järgmine loomkatse, mis ette võtan, on multifeed

Selektiivsed klaasid on saatanast, samuti need rõdu variandid, mis on kokku lükatavad...

Multifeed? Töötab küll ja vähemalt 4,8E + 0,8W toimib täiesti põhjamaades ja isiklikult arvan, et sinna on kindlasti võimalik lisada veel 13E aga kuldne nelik (+19,2E) ja selektiivse klaasiga on siiski 60-70cm parabooliga küsitav, mis ei tähenda seda, et see oleks võimatu. Vähemalt mul puudub info sellise koosluse toimimiseks sellise parabooliga ja eeldades, et selektiivne klaas x2 või x3. Kuna signaal nõrgeneb ikka tunduvalt, siis mängib asukoht juba väga suurt tähtsust.

Nonii, multifeed ka proovitud. 19.2 ja 13 sai käima küll sedasi, et aken kinni. Tõsi osad 13 omad kadusid akna sulgedes ära (19.2 on "fookuses"). Kuna hetkel õiget kinnitust pole, siis oli teine LNB ka hetkel niisama traadiga ausõna peal aknalaua peal puust lauajupi alla "kinnitatuna", mille hoogsam majas kõndimine ka võbelema pani . Proovisin ka 4.8E püüda, veidi LNB nihutamist ja ka seal pilt ees. Tõsi, vaadata sealt midagi polnud peale paari Rootsi ja Norra usukanali ning veidi Ukraina kraami. Kuna tuuneriks vaid teler, siis loomulikult käib pusimine ainult FTA kanalitega. Kõige raskem osa ongi just tühja kanalilistiga uut satti püüda. Suurimaks probleemiks on see, et teleril kaob transponderi valiku menüü eest ära, kui vist ca 30 sekki keegi pulti ei näpi. Seega kaaslane peab ikkagi abiks olema sellisel puhul. Hiljem, kui mingi kanalgi on sisse loetud, on asi lihtsam, saab satfinderi abil ka üksinda piiksu paremaks tuunida. Korraliku multi-LNB kinnituse puhul oleks ka asi lihtsam, saab paremini timmida nurki. Aga siiani on kõik olnud fun ja frustratsiooni pole sellise kirvega voolimisega mitte hakkama saamine tekitanud ning peab minema lisa LNB-sid ostma, hetkel neid 2tk vaid. Häirivaks on pigem pildiformaatide vale info paljudel kanalitel, kus 16:9 pilt 4:3 infot sisaldab ning mistõttu teler neid pikergusena ka hoiab. Araabia keel saab ka varsti juba selgeks

Eraldi tuuner, mis koduvõrgus passib, on on häälestamiseks mugavaim. Ise kasutasin sedasi oma vana dreami koostöös Enigma Signal meter'ga.
Telekat üksi satfinderina kasutada on ebamugav, pigem siis juba piiksutaja.

Olen piiksutaja ka ostnud, aga suurt rakendust pole leidnud sellele.

On keegi kursis, kas jaab midagi alles satisignaalist kui panna pann pooningule eterniitkatuse alla? Suured plaadid ja vaga hore laudis.

sergei.o kirjutas:On keegi kursis, kas jaab midagi alles satisignaalist kui panna pann pooningule eterniitkatuse alla?

Mitte midagi ei jää s.t. ei tule,pann peab ikka väljaspool maja olema ja soovitavalt vaba vaade ees.

mustkass kirjutas:

sergei.o kirjutas:On keegi kursis, kas jaab midagi alles satisignaalist kui panna pann pooningule eterniitkatuse alla?

Mitte midagi ei jää s.t. ei tule,pann peab ikka väljaspool maja olema ja soovitavalt vaba vaade ees.

... just nii, juhul kui katus ei ole 10...13GHz kiiri läbilaskev. Sinu kirjeldatud katus ei ole niisugune.
Näiteks offset LNB-de ees on erilisest plastmassist õhuke kate, mis laseb hästi läbi eelpool nimetatud kiiri, kuid ei lase vett mittesoodsas asendis LNB-sse.

Laiaslaastus on nii, et mida väiksem on laine sagedus, seda paremini ta läbib mittemetallist materjale ja mida kõrgem on sagedus, seda halvemini läbib materjale ja läbimisvõime läheneb valguse (mitte)läbimisvõimele.

Näiteks maapealse DVB-T signaal juba mingi kaoga läbib silikaatseina, klaasi, eterniiti, puitseina, kusjuures on oluline kui paks on materjal ja mis nurga all kiired läbivad materjali jne., aga kiired ei läbi metallseina.
Seega DVB-T antenn võib olla eterniitkatuse all, kuid satTV antenn ei või olla (olla võib, kuid signaali ei saa kätte).