Kuidas näha maapealseid (DVB-T) digisaateid? Nädal nr 39-42

Kasutaja avatar
Carat_EST
Digivanake
Postitusi: 1302
Liitunud: 00:07, 06 Juul 2008
Asukoht: Ida-Harjumaa
    unknown unknown
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Kuidas näha maapealseid (DVB-T) digisaateid? Nädal nr 39-42

PostitusPostitas Carat_EST » 14:46, 08 Nov 2008

Kopeerin siia Peeter Vilborni artikliseeria ajalehest Nädal nr 39-42 2008
Loodan, et sellest on algajatel abi.

http://www.hot.ee/sateks/nadal392008.htm
Kuidas näha maapealseid (DVB-T) digisaateid?

Eesti on otsustanud vastavalt elektroonilise side seadusele üle minna digitaalsele televisioonile alates 2010. aasta 1. juulist, analoog telesaatjate täielik väljalülitamine toimub hiljemalt 2012. aasta veebruaris. Juuli lõpu seisuga oli digileviga kaetud 98% Eestimaast. Kokku on täna digieetris tasuta vastuvõetavad 7 Eesti telekanalit (ETV, ETV 2, Kanal 2, TV3, TV6, Kanal 11 ja Kalev Sport). Lisaks on ZUUMtv vahendusel võimalik vaadata 22 tasulist telekanalit, mille hulgas on ka eestikeelsed kanalid Neljas ning MTV Eesti. Seega on paras aeg mõelda üleminekust digisaadete vastuvõtule (kui seda juba tehtud pole).

Vaatleme siinjuures tavaantenniga nähtavate ehk maapealsete digisaadete (DVB-T) vastuvõttu juba olemasoleva (analoog)teleriga. Mida selleks on vaja?

Antenn

Eramajas on esmalt vaja kontrollida antenne. Kui on kasutusel VHF/UHF laiaribaline antenn (näit. 32-elemendiline MIDI), millega vaadati detsimeeterlainetel edastatavaid TV-kanaleid, on probleem lahendatud, sest kõik Eesti digisaatjad töötavad UHF sagedusalas (kanalitel E21-E69). Kõik võimsamad põhisaatjad (Kloostrimetsa, Valgjärve, Koeru, Pärnu, Orissaare, Haapsalu, Kohtla-Nõmme) töötavad horisontaalse polarisatsiooniga ehk senine vastuvõtuantenn kindlustab ka digisaadete nähtavuse. Kui digisignaali võetakse aga mõnest väikesevõimsuselisest lisasaatjast (Tallinnas Kristiine, Tartus Soinaste, Saaremaal Sikassaare, Sõrve või Pehka, samuti Viljandi ja Narva), mis kasutab vertikaalset polarisatsiooni, tuleb vastuvõtuantenni pöörata tavalisest asendist 90 kraadi ehk asetada mastile vertikaalselt. Sellega tagatakse tugevam signaal vastuvõtjale. Kui saadav signaal on liiga nõrk, mida näitab digiboksi nivooindikaator, tuleb antenni suunda täpsustada ja/või kasutada suurema võimendusteguriga Yagi antenni. Vahel on mõni peegeldunud signaal parema kvaliteediga kui otsesignaal. Kahte või enamasse vastuvõtjasse jagatakse antennisignaal jaguritega ja vajadusel kasutatakse võimendit. Antenni ühendamiseks sobib 75 oomine koaksiaalkaabel (RG6U, AL113 vms), vana veneaegne kasutatud kaabel tuleks võimalusel vahetada.

Korter- või ridamajas, kus on ühisantennisüsteem, tuleks lisaks UHF antenni(de) sobivusele kontrollida, kas võimendi sobib vastuvõtukohas töötavate digikanalitega. Näit. Tallinnas on vabade kanalite mux1 reeglina nähtav tänu kunagisele kanalil E45 töötanud Eesti TV1-le. Mujal tuleb vajadusel majavõimendi vahetada, et tagada vajalike digipakettide edastamist majavõrgus. Kui olemasolev antennisüsteem ei sobi uute digitaal-TV kanalite vastuvõtmiseks, st näiteks olemasoleva antennisüsteemiga pole detsimeeterkanaleid võimalik vastu võtta, tuleb terve antennisüsteem välja vahetada kogu UHF-sagedusala vastuvõtva antennisüsteemiga.

http://www.hot.ee/sateks/nadal402008.htm
Eelmises osas vaatlesime digisaadete vastuvõtul esinevaid antennimajanduse probleeme.

Vastuvõtja – digiboks

Senine analoogsaadete vaatamiseks kasutatud teler ei võimalda digisaadete vastuvõttu. Selleks tuleb muretseda digivastuvõtja ehk digiboks, mis ühendatakse antenni ja teleri vahele. Digiboksi muretsemisel on oluline silmas pidada järgnevaid asjaolusid. Esmalt tuleb veenduda, et tegemist on maapealsete digisaadete DVB-T formaadis vastuvõtjaga. Selleks ei ole sobivad kaabelvõrgu (DVB-C) ega satelliitkanalite (DVB-S) vastuvõtjad. Teiseks peab veenduma, et digiboks sobiks Eestis kasutatava uudse MPEG-4 AVC süsteemis saadete vastuvõtuks. Enamikes maades (ka Soomes) kasutatakse vanemat MPEG-2 süsteemi, millised boksid meil ei tööta. Vastupidi MPEG-4 AVC boks võimaldab ka Soome MPEG-2 saadete vastuvõttu, kus see tehniliselt võimalik on. Järgmiseks tuleb otsustada kas on plaanis vaadata vaid vabu, tasuta levivaid telekanaleid või on plaanis ka tasuliste kanalite ZUUMtv paketi vaatamine. Esimesel juhul sobib vastuvõtjaks suvaline MPEG-4 digiboks, teisel juhul tuleb jälgida, et seadmel oleks sisseehitatud Conaxi kaardilugeja ZUUMtv kaardi jaoks. Sobib ka vaba CI pesaga digiboks, kuhu on võimalik paigaldada Conax kodeeringut toetav moodul koos ZUUMtv vaatajakaardiga.

Reeglina on enamik MPEG-4 süsteemi digibokse ka kõrgeraldusega HD saadete vastuvõtuks sobivad. Tulevikule mõeldes tuleks eelistada digiboksi, mis on suuteline ka kõrgeraldusega formaadis saateid näitama. Juba praegu edastab Levira Kloostrimetsa ja Valgjärve saatjate kaudu katseliselt kõrgeraldusega programme. Vanematel teleritel on vaid SCART pistik ja puudub HDMI sisend, on perspektiivikas valida digitaalse väljundiga (HDMI pesaga) digiboks, mis uuema teleri ekraanil tagab maksimaalse kvaliteedi. Kui on soovi telesaateid ka salvestada, tuleks valida digisalvestust võimaldav PVR tüüpi mudel.

Milliseid digibokse siis Eesti vaatajaile pakutakse? Kui MPEG-2 süsteemi seadmeid on turul suures valikus, siis meile sobivaid seadmeid on seni üsna piiratud arvul. Sobivad seadmed peavad olema varustatud Digilevi märgiga s.t. MPEG-4 AVC süsteemi toetavad. Esimeseks ja enim levinud mudeliks on Starmani poolt pakutav ZUUMboks ehk mudelinimetusega Kaon KTF-S660HDCO. Boks on heade näitajatega, nii SD kui HD saadete jaoks koos Conaxi kaardilugejaga. Videoväljundeid on kuus, alates lihtsamast RCA analoogvideost kuni HDMI täisdigini. Heliväljundid on RCA analoogstereo ja optiline digitaalne SPDIF. Sellise boksi hind jääb alla 2000 krooni, oli võimalik ka rentida 39 krooni eest kuus. Uuemad ZUUMboksid on küll pisut odavamad (1495 krooni, rentides 59 krooni kuus), kuid tehniliste omaduste poolest tagasihoidlikumad, ainult SD kanalite jaoks. Saadaval on lihtsamast klassist vabade kanalite digiboks GeneralSatellite TE8310 ja täiuslikum Conaxi kaardilugejaga. HD saadete jaoks sobiv Jacobson T6 hindadega vastavalt kuni 1500 ja kuni 2000 krooni. Loomulikult on võimalik hankida sobiv boks Euroopast, kus täiuslikumad HD mudelid koos PVR funktsiooniga maksavad kuni 400 eurot.

http://www.hot.ee/sateks/nadal412008.htm
Eelmises osas vaatlesime digibokse ja võimalusi nende lisamiseks senisele tava(analoog)telerile. Nüüd vaatleme digisignaalide vastuvõttu maapealsest võrgust uue digiteleri abil, millel on sisseehitatud digiboks.

Digiteler

Eestis on kõik poed ja postimüügi kataloogid täis DVB-T logoga digitelereid, millised pidavat digisaateid vastu võtma otse antennist (DVB-T). Selleks peab teleril olema sisseehitatud DVB-T standardile vastav tuuner. Tegelikult toetab suur osa neist ainult MPEG-2 süsteemi, seega sobides vaid põhjarannikul Soome digisaadete vastuvõtuks heade vastuvõtutingimuste korral. Sellise teleriga kuuleb vaid Eesti digisaadete heli ja näeb EPG saatekava ilma pildita. Teatavasti kasutatakse Eestis MPEG-4/AVC süsteemi, mille toetus teleril on obligatoorne ja seda peaks kindlustama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt üllitatud ning Levira poolt aktsepteeritud Digilevi märk. Sellistel teleritel on HD Ready või Full HD tagatud. Tähtsaks tingimuseks on Conaxi kaardilugeja või CI mooduli pesa olemasolu. Nende puudumisel näeb vaid esimese muxi kaudu levitatavaid vabu kanaleid. Kui teleril on CI mooduli pesa saab kasutada firma Neotioni NP4 Conax moodulit, mis muundab Eesti digi-TV MPEG-4/AVC signaali igale digitelerile arusaadavaks MPEG2 signaaliks võimaldades nii pildi vaatamist vabadel kanalitel. NP4 Conax moodul on varustatud Conaxi kaardilugejaga, mis lubab Starmani ZUUMtv kaardiga näha ka kodeeritud kanaleid. Paraku on praktikas asi komplitseeritum. Nimelt ei ole kõigi telerite tarkvara ühilduv Neotioni NP4 mooduliga, mistõttu paljud telerid lihtsalt ei tunnista seda moodulit.. Kindlalt töötab Sony Bravia seeria, mõned Samsungi, Sharpi, Philipsi, Technisati ja võimalik, et mõned muud mudelid. Praktikas on kindlam meetod mooduli proovimine oma teleriga. Mõned firmad on alustanud MPEG-4/AVC süsteemi vastuvõttu võimaldavate telerite tootmist. Esirinnas on Sony, kelle X ja W seeriad näitavad Eesti DTTV saateid (nii SD kui HD formaadis). Ka Sharpi AQUOS seeria mõned mudelid toetavad uut süsteemi. Paraku on need mudelid ilma Conaxi kaardilugejata. Olemas on mooduli pesa, kuhu maksukanalite vaatamiseks saab lisada Conaxi mooduli koos vaatajakaardiga. Arvestades MPEG-4 süsteemi laialdast levikut, on lootust, et mõne aja pärast on MPEG4 toega telereid saada laiemas valikus ka meie kaubanduses. Lisaks tehnilistele omadustele tuleks valikul tähelepanu pöörata visuaalsele pildi kvaliteedile, disainile, kinnitusvõimalustele, heli kvaliteedile ja miks mitte ka eestikeelse menüü olemasolule ja energiasäästlikkusele. Tuleb arvestada, et ekraanil nähtava pildi kvaliteet sõltub ennekõike telesignaali algsest kvaliteedist ja alles siis ülekandesüsteemist või –meetodist.

Eestis saadavatest paneelteleritest, mis peaks vastama ka nõudliku vaataja soovidele, on näiteks Sony KDL-40W4000, Panasonic TH-42PZ81E, Philips 42PFL5603H, Samsung LE40A676, 42LG5500 ja mõned teised hinnaga alla 20 000 krooni. Kõik need on FullHD (1920 x 1080) toega, sisseehitatud analoog- ja DVB-T HD tuuneritega, HDMI sisendi(te)ga ja toetavad nii MPEG-2 kui ka MPEG-4/AVC süsteemi. Paraku puuduvad meie kaubanduses odavama klassi MPEG-4 telerid. Loomulikult on võimalik tellida sobiv teler ka Euroopast, kus reeglina on hinnatase madalam.

http://www.hot.ee/sateks/nadal422008.htm
Eelmistes osades vaatlesime maapealsete digisaadete vaatamiseks sobivaid digibokse ja digitelereid. Nüüd vaatleme digisignaalide vastuvõttu maapealsest võrgust arvuti abil. Selleks tuleb arvutihuvilisel lisada arvutisse sobiv TV-kaart. Tuleb arvestada, et TV-kaardi seadistamine Eesti DVB-T vastuvõtuks nõuab veidi arvutialaseid teadmisi ja kogemusi.

DVB-T arvutikaardid

DVB-T standardi jaoks sobivaid arvutikaarte toodetakse kolmes erinevas versioonis: PCI, USB ja PCMCIA.

Enamlevinud on lauaarvutisse PCI siinile paigaldatavad kaardid. Technotrend, Technisat, Hauppauge, Satelco jt. tootjad pakuvad laias valikus selliseid TV-kaarte. Hinnad Euroopas algavad 50 eurost. Lihtsamad kaardid võimaldavad vabade kanalite vaatamist. Paraku on kõik senised arvutikaardid varustatud vaid MPEG-2 süsteemis kanalite vastuvõtuks. Seega on need otseselt sobivad vaid Soome DVB-T kanalite vaatamiseks. Kui arvutis pole just AVC/H264 riistvaralise toega graafikakaarti, peab kasutama tarkvaralist dekodeerimist. Eesti maapealsete MPEG-4/AVC digikanalite vastuvõtt on võimalik kasutades küllalt kiiret (vähemalt 1,6-2 GHz protsessoriga) arvutit koos sobivate programmidega ja tarkvaraliste dekoodritega. Levinumad vabavaralised programmid nagu ProgDVB, AltDVB, DVBDream, SkyView, DigitalWatch jt. on vabalt netist tõmmatavad. Maksulistest on parim tarkvara DVBViewer. Enamik TV kaarte töötab BDA draiveritega, mis tuleks esmalt arvutisse installida. Järgnevalt installida mõni eeltoodud progammidest. Viimasena tuleks netist leida MPEG-4/AVC toetavad koodekid. Mõnel TV-kaardil on sobivad koodekid juba installi CDl olemas. Netist võib leida näiteks Cyberlink PowerDVD, CoreAVC, Elecard AVC, FFDShow MPEG-4 jt. sobivaid koodekeid. Kui kõik on edukalt seadistatud on Eesti seitse vabakanalit arvutiekraanil nähtavad. Soovi korral saab arvutist saadud pildi saata ka teleri ekraanile.

Teiseks võimaluseks on kasutada USB porti sobivat DVB-T tuunerit ehk nn DVB-T USB pulka. Need on mälupulga suurused seadmed, kuhu ühendatakse tubane- või välisantenn ja pulgad sobivad nii laua- kui sülearvutisse lisamiseks. Saadaval on firmade Hauppauge, Pinnacle, KWorld, Asus, Avermedia, Freecom, jt USB DVB-T tuunereid, mis toetavad otseselt MPEG-2 süsteemi. Sageli on need varustatud ka kaugjuhtimispuldi ja varrasantenniga lähedalasuva võimsa saatja vastuvõtuks. Kõik installatsiooniks vajalikud protseduurid (draiverid, programmid ja MPEG-4 koodekid) on vajalikud nagu ülaltoodud PCI kaartide puhul. Selliste pulkade hinnad Euroopas algavad 30 eurost.

Kolmandaks võimaluseks on kasutada PCMCIA slotti lisatavat DVB-T vastuvõtjat. See on tavalise CI mooduli mõõtmetega lisaseade, mis asetatuna (süle)arvuti PCMCIA pessa võimaldab vaadata ja salvestada maapealse digitaaltelevsiooni saateid MPEG-2 formaadis. Näiteks sobivad on Technisati ModiTel 1, AverMedia Hybrid PCMCIA, Prolinki PixelView PCMCIA jt TV-kaardid. Mõned on komplekteeritud varrasantenniga ja kaugjuhtimispuldiga. Selliste kaartide hinnad Euroopas algavad 50 eurost. Nagu eelmistelgi, on ka nende tuunerid otseselt ainult MPEG-2 süsteemi vastuvõtuks. Eeltoodud lisanditega on võimalik näha ka Eesti DVB-T kodeerimata saateid.

Sõltumata kasutatavast TV-kaardi tüübist on ZUUMtv Conaxiga kodeeritud kanalite jaoks vajalik Conax moodul ja/või kaardilugeja koos vajaliku tarkvaraga. PCI tüüpi kaartidele on olemas standardsed CI mooduli paigaldust võimaldavad lisakaardid, kuhu sobib ka ZUUMtv jaoks vajalik Conaxi moodul. USB ja PCMCIA kaartide kasutamisel on olukord pisut keerulisem. Siiski on võimalik kasutada lisakaardilugejat, näiteks USB pessa liidetavat ID kaardilugejat, mis netist leitavate programmide abil suhtleb ametliku ZUUMtv kaardiga, võimaldades kõigi Eesti digi-TV paketis olevate kanalite vaatamist ja salvestamist arvuti kõvakettale. Arvutikaartide puhul ei sõltu saadav pildi kvaliteet kasutatavast kaardist, vaid sõltub ainult kasutatavast arvutist ja tarkvarast.

Uusimaks suunaks digisaadete vastuvõtul on tavalise teleri SCART pessa lisatava DVB-T tuuneri kasutamine. Selline väike lisaseade saab välisest toiteallikast voolu ja ühendatuna antenni ja teleri SCART pistiku vahele võimaldab näha digisaateid. Paraku on kõik senised Scart TV seadmed võimelised töötlema ainult MPEG-2 signaale ja sedagi ainult vabakanalite puhul. Kui ilmuvad turule MPEG-4 toetavad ja Conaxi kaardilugejaga varustatud seadmed, on vanade telerite omanike mured murtud Eesti maapealsete digisaadete vastuvõtul.

Kasutaja avatar
Zuumbox
Digivanake
Postitusi: 1789
Liitunud: 11:54, 20 Jaan 2008
Asukoht: Saue
    unknown unknown
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 4 korda

Re: Kuidas näha maapealseid (DVB-T) digisaateid? Nädal nr 39-42

PostitusPostitas Zuumbox » 20:21, 16 Nov 2008

Ettepanek modedele: Selle teema võiks kleepsuks teha ja minupärast kasvõi lukku panna; muidu vajub see uute postituste varjus muudkui tahapoole ja koos sellega unustusehõlma (otsida ju keegi ei viitsi :roll: ) ning Carat_EST'i suur töö ja vaev läheb tühja. On ju meie kõigi kodurahu huvides, et see jutt võimalikult lihtsalt algajateni jõuaks :wink:


EDIT: kleepis ja voltis valgekotkas :mrgreen:
DVB-T: ZuumboxHD & Sony32W4000; DVB-T2: Golden Media Mania 3 HD; antenn 21...69 17dB, kõrgus 45+11 m; võimendi AD20-1,9/AMT; suund Espoo


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline