Nagu lubatud. Järgmine üllitis. Enne väljapanekut võiks seda ilmselt mitmest kohast mudida ja täiendada.
Natuke seletust aadressile
http://www.lyngsat.com
Kui see leht nüüd lahti võtta siis on seal keskel logo all kraadid, milledel vastavalt on siis regioonid. Samuti saab valida sageduse, pakettide ja SATTracker (jälgija) abil omale huvipakkuva asja parameetreid. Võtame näiteks sageduste rea ja valime sealt Atlantic. Avanevas tabelis on mingid kraadid ja ja nimed. Kraadid näitavad SATi asukohta maakera suhtes. Alustama peab vist koordinaatteljestikust, mis tehti selleks, et elu oleks lihtsam. Aja jooksul on toosama koordinaatide olemasolu oma eksistentsi hädavajalikuks teinud ja nüüd peab SATihuviline nii või naa sellest mingi aimduse saama. Üldiselt on see asi ka põhikooli kursuses
ära toodud ja pole vist mõtet sel teemal pikemalt jahuda. Kes soovib küsimusi esitada siis vaadake enne
http://et.wikipedia.org/wiki/Geograafil ... ordinaadid ja proovige mõelda, see peaks välistama väga lollide küsimuste tekkimise.
Olgu, esimene sissekanne (seal kuhu me lyngsati tabeliga jõudsime) on 1.0 kraadi W, ehk siis üks kraad nullmeridiaanist lääne poole. Selle kõrval on toodud nende satelliitide nimed, mis seal positsioonil paiknevad. Reaalselt tillerdavad nad kuskil ekvaatori kohal. Kõrvalepõikena peab vist rääkima, miks nad on just seal ja mitte mujal. Nagu vanal ajal avastati, et maakera pöörleb siis sedasi on ka praegu (elevantide ja kolme vaala ja muude jamadega võite hiljem anda ka seletuse, kuidas kuradi moodi need SATid seal taevas on, ma kuulan kohe huviga). Kuna seesama maakera ka pöörleb ja omab muuhulgas ka gravitatsiooni siis tõmbuvad
igasugu asjad maakera poole. Kui nüüd mõni asi tõsta maapinnast kõrgele siis ta kukub loomulikult alla tagasi. Kui ta piisavalt kõrgele tõsta siis ta kukub järgmisse kohta, mitte sinna, kuskohast ta maakeralt minema peletati, kuna maamuna end seal all pöörab.
Karjade kaupa tegelasi on selgeks teinud millise jõuga peab mingi objekt liikuma, et ta suudaks end maakerast jäädavalt eemaldada.
Kui nüüd leida kompromiss maakera külgetõmbejõu, liikumise kiiruse ja ka objekti kõrguse suhtes maapinnast siis tekib olukord, kus objekt tiirleb ümber maakera aga ei kuku sellele tagasi. Ekvaator on selle jaoks väga hea koht. Ja nii ongi olukord, kus SATi saatja liigub ümber maakera. Kuna maakera aga ise ka pöörleb siis maapinna suhtes on see satelliit justkui ühe koha peal. Vot see viimane asi ongi üks kuradima oluline värk. (Need vaalade ja muude jurade pooldajad võiksid nüüd pikalt ja laialt arutleda teemal, kui maakera ei pöörle aga säilitab gravitatsiooni, et mis pagana vägi neid satelliite seal üleval küll hoiab). No oletame, et see
eelnev mula on nüüd teada, kas tast ka olulist kasu on, seda mõelge ise. Kui teid asi edasi huvitab siis
http://science.nasa.gov/Realtime/jtrack ... ack3D.html
Nii, nüüd tekib nagunii küsimus, et miks on ühel positsioonil mitu asja. Tegelikult on iga satelliidi puhul talle eraldatud kindel koht, mingi kast külgedega umbes 72 km. Seal ta siis loperdab, mõni vähem, mõni rohkem. See on piisavalt pisike distants, et vastuvõtja ei pea oma asendit oluliselt või siis üleüldse korrigeerima signaali vastuvõtuks. Need SATid mis on ühel positsioonil, nende poolt kiiratavad sagedused on jagatud sedasi, et nad ei kattuks. Muul juhul on asja nimi lihtsalt porno.
Ok. Niipalju veel, et see numbrite rida seal satelliidi nime taga näitab viimati tehtud sissekannet. Nimelt on üle ilma karjade kaupa tegelasi, kel on vaba aega rohkem, kui keskmisel kodanikul juukseid ja need siis katsetavad ja ennäe imet, ka leiavad igasugu huvitavaid asju, mida tabelitesse kanda. See number ongi viimase täienduse kuupäev.
Ok. Edasi saab vajutada kas positsioonile, mis avab kogu sellel positsioonil oleva info, või siis konkreetsele satelliidi nimele vajutades tuleb välja ainult temaga seotud info.
Vajutame nüüd nimele Thor 2. Järgnev tabel näitab sagedust, transpondrit, polarisatsiooni, kanali/paketi nime, kontaktandmeid,
edastatava info tüüpi, kodeeringut, andmehulka, tuuneri häälestamiseks vajalikku infot, saatekiire tüüpi ja viimasena ka selle asja "avastajat".
Sagedus on antud megahertsides. Natuke peab siinkohal jällegi juurde jahuma. Kunagi ammu elas tegelane nimega Heinrch Hertz, tema
selle sageduse olemasolu ka laiematele massidele arusaadavaks suutis teha, tänutäheks seostati kogu see asi igaveseks tema nimega.
(Sestap ka palve, et püüdke suurmeest natukenegi austada ja tähist kirjutada Hz ja mitte hz nagu viimasel ajal kombeks). Nii, jätkame nüüd selle sagedusega. Kuna SATi tuuner tunnistab oma sisendis sagedusi 950 ... 2150 MHz (ilmselgelt on ka selliseid mudeleid mis neist piiridest väljuvad) siis tekib mingi jama, kuna numbrid on jõledasti erinevad. SATi panni küljes olev pea (LNB, LNC) on tegelikult sagedusmuundur, (Kuidas ta töötab seda võin kunagi hiljem seletada) mis võtab vastu sagedusi vahemikus 10,7 GHz kuni 12,75 GHz. Ta muudab need sagedusele, millist tuuner aktsepteerib. Kuna gigaherts on jälgilt kõrge sagedus siis tema
levimine on ka omaette teema. Puhtalt selle levimise pärast on vaja see asi mõistliku sageduseni allapoole tuua. On ka muid põhjusi. Järgmiseks huvitab nagunii, et milline sagedus see siis on mille võrra muutused toimuvad. Neid sagedusi on tegelikult 2. Üks on 9.75 GHz ja teine on 10,6 GHz. Erinevatel tehnilistel põhjustel on asjad hetkel sedasi. Oli aegu, kus neid sagedusi oli ainult 1 ja nende väärtused olid ka midagi muud. Vanemate tuuneritega mängides võib neid asju katsetada. Nende sageduste lülitamiseks on signaal mille nimi on 22 kHz. (See signaal läheb
tuuneri poolt LNB'sse) Ja nagu nimigi ütleb, täpselt selline see signaal ka on. Edasi on sageduse taga täht H või V. Jälle taustajutuks niipalju et see asi mis sealt taevast tuleb on elektromagnetsignaal. Nimestki näha, et ta koosneb kahest osast, elektriväli ja magnetväli. Need kaks välja on omavahel risti. Järjestikuste kanalite puhul on asi sedasi, et üle ühe kanali on need asjad muudetud. Üks kanal on püstise magnetväljaga järgmine püstise elektriväljaga. Uba on endiselt selles, et nende kanalite
omavahelist segamist, moduleerimist ja ülekostvust vähendada. Kogu seda H ja V asja nimetatakse polarisatsiooniks. Tuuner suudab seda infot LNB'le edasi anda toitepinge muutmisega, kas siis 13 volti või 19 volti. Vastavalt sellele pingele hakkab "pea" siis majandama kas horisontaal- või vertikaalpolarisatsiooniga. Märkuseks niipalju, et kui pea on õigesti häälestatud siis vale polarisatsiooni puhul ei peak pilti tekkima. Praktikas see muidugi päris nii ei ole, kuna osad signaalid on väga tugevad. Kui aga ükskõik kumma polarisatsiooni aktiveerimisel on pilt vilets, siis on kas pea valesti, pea katki, või tegemist ringpolarisatsiooni ja sellele mittevastava peaga. Ehk siis kui polarisatsiooni vahetades on pilt ühtemoodi jama edasi siis viitab see mingile veale. Edasi kaevates tuleb välja, et on olemas ka ringpolarisatsioon mis on siis vastavlt L ja R tähistega. Transponder on ka seal sageduse juures välja toodud. Ma pole ausõna kunagi uurinud, misasi see täpselt on. Aga ta peaks olema saateantenn, ehk siis satelliidi küljes olev pisike kiirgaja, mille kaudu signaal jälle maamuna poole tagasi kiirgub. Ta on seotud kindlate sagedustega, millised need seosed täpselt on seda ehk mõni targem seletab.
Järgmises lahtris on kanali/paketi logo. Sellega on nüüd jällegi siuke asi, et vanasti kui veel head analoogaega sai nautida siis oli igal kanalil/transpondril oma kindel asi, mida ta saatis. Digi puhul võib aga ühelt transpondril tulla mitu pilti. ( Reeglina ka tuleb, muidu oleks digi mõte üsna olematu) Logo peal klõpsides jõuab igasugu kohtadesse välja, tehke proovi, kui viitsite.
Edasi on kanali/paketi nimetus. Peal klõpsimine viib telekavani või siis programmi tootjani.
Järgmiseks on A täht kasti sees, millel klõpsimine toob järjekordselt hunniku infot programmi tootja kohta. N täht kasti sees viitab võimalusele üleüldse ilma SAT'ita hakkama saada, kuna sama asi on kogemata kombel ka mööda suurt ja laia internetiavarust kättesaadav. Kasti sees olev U täht näitab ära selle, kuskohast või mismoodi see värk üleüldse taevasse jõuab. Kasti sees olev T lubab vaadata selle kanali teleteksti. Ja kasti sees olev P näitab ära millised kanalid seal paketis on (Meenutan siinkohal, et digi puhul tuleb ühelt transpondrilt mitu mitu asja ja kogu see moos kokku ongi pakett. Et asi segasem oleks siis pakett omakorda võib nii pirakas olla, et ühest transpondrist jääb väheks)
Järgmiseks on kodeering, mida võib vist kogu maailma satifännide kirutuimaks asjaks lugeda. Tähis DVB on Digital Video Bradcasting ja see ei ole kodeering. See on edastatava signaali tüüp, samuti nagu seda on PAL või SECAM, viimased on siiski värvisüsteemide tähised ja lyngsati tabelis tähendavad nad seda, et antud signaal on analoogkujul.
Edasi on SR mis on Symbol Rate ja tähendab datavoo ehk andmehulga suurust ajaühikus. Selle taga on FEC mis on Forward Error Correction ja näitab veaparanduse suurust suhtena kogu andmevoogu. Kui need asjad tuuneris valesti panna siis on tulemus täitsa null. Edasi on SID, mille kohta minul teadmised puuduvad. Kuidagi on ta seotud paketis olevate programmidega. Eks targemad teavad täpselt seletada. Veel on seal VPID, mis on siis Video Packet Identification Data. Selle numbri põhjal peaks tuuner oskama sellest andmevoost üles leida konkreetse vaadatava asja videoga seotud info. Järgmiseks on lühendid NID ja TID, mille kohta on mul umbes sama palju teadmisi nagu SID kohta, järjekordselt, targemate tegelaste teema. Veel on audio või APID, mis on audioinfo leidmiseks datavoost. Kui selle audionumbri taga on täht siis see näitab mis keeles antud audio on.
Nagu lühidal vaatlemisel selgub võib kahest pildi- ja kahest audiokanalist teha umbes 8 "täiesti erinevat" asja, miksides kokku erinevat häält ja pilti.
Lõpuks on seal veel selline asi nagu kiir. Selle peal klõpsides peaks (igakord ei tule) tekkima pilt sellest, millisesse maamuna kohta antud asi on suunatud.
Ja kõige lõpus on selle tegelase nimi, kelle andmete põhjal sisestus on tehtud.
Kui nüüd lehekülje alumine osa ette manada siis seal on ka seletus mida üks või teine värv antud tabelis sümboliseerib.
Jõudu kaevamisel.
Ja ärge unustage, et mina olen samasugune amatöör nagu teiegi, seega võib minu mulinas ka vigu esineda, samuti pole välistatud, et ma mõnest asjast suisa valesti olen aru saanud. Aga kuna mult on selle tabeli kohta alati küsitud igasugu asju siis ma panin siia kirja need, mille kohta ma OMA ARUST oskan selgitust anda.