FTA (vaba leviga) Eesti DVB-T

[roska]

Ma nüüd ei saanud täpselt aru, mis kommentaari mult oodatakse

[peeter3000]

0000 (ja Henkka) tahaksid vastu seista sellele ,et topitakse ühte muxi liiga palju kanaleid ning loomulikult pildi kvaliteet kannatab.
Samas on selge, et Starmani käes on rahakott ja tellib ka muusika..

täpselt üks koht on vaba

Huvitav, kuidas see üks siis vabaks jäi?

Siin olekski aeg luubiga uurida neid bitrate suuruseid ja kohe väga kõva sea kisa teha, kui bitrate veel halvemaks peaks minema!!! Kas see üks vaba koht on seal kogu aeg olnud, või on see vaba koht praegu meelega tekitatud, teiste kanalite kvaliteeti s i t e m a k s tehes? Seda ma tean, et asju saab praegu veel mõnuga kokku pressida. Niiöelda kõik müügiks.

[Energizer]

Maaelanikud ei soostu TV 3 vaatamise eest raha maksma. http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/maaelanikud-ei-soostu-tv-3-vaatamise-eest-raha-maksma?id=71201693. Üle 20 aasta on möödunud aga paljud maaelanikud, usun ,et mitte ainult maaelanikud, pole veel aru saanud, et me elame nüüd kapitalistliku riigikorralduse tingimustes. Parralleelina ma näeksin, et mingid elanikud ei soostuks ajalehtede, ajakirjade eest maksma. See oleks ju absurd.
Mina maaelanikuna ei oleks absoluutselt nõus kui riik hakkaks maksumaksja raha eest kinni maksma kommertskanaleid.

dreamants, siin on küsimus hinna-kvaliteedi suhtes. Oled nõus peale maksma reklaami vaatamise eest??? Palun, võta, liitu operaatoriga ja kaudselt maksadki reklaami vaatamise eest ka.
Ajalehti-ajakirju ei pea tellima, aga kui tahad uudistega kursis olla, siis põhimõtteliselt piisab ka lihtsalt ERR-ist ja kogu moos.
See, et ERR-ile kompenseeritakse reklaami mittenäitamine, tundub tagantjärgi olevat jah jokk-skeem, aga samas ERR peab ju kusagilt raha saama, neil pole oma trükkalit, kes eurikuid juurde trükiks. Mujal maailmas küsitakse otse rahva käest telekamaksu, noh, võtame siis tehniliselt nii, et riigieelarvest maksame me kõik "telekamaksu" ERRile, selle eest on nad üle riigi tasuta kättesaadav. Hundid söönuks ja lambad ka terved. Mis vahet seal on, kas maksame kõik kord kuus või aastas, või teeb riik meie eest korraga rahaülekande ära??? Palju hullem oleks, kui riik nt doteeriks või toetaks eratelekanaleid, sel juhul peaks sinu väide küll 100% paika, rahvas ei peaks omast taskust eraldi kommertstelevisiooni kinni plekkima, kes tahab turul tegutseda, peab ise leidma selleks nii vahendid kui ka auditooriumi. Võtame nt bussiliikluse- avalik teenus,kuna on oluline osa riigi infrastruktuurist, riik doteerib bussiliiklust seal, kus kasumlikkus madal, sest kohalikud elanikud ei ole süüdi selles, et infra nõrk on. Keegi ei keela ühelgi kommertstegijal eraldi liiniluba hankida, kohalike omavalitsuste piires tehakse hankekonkurss ja üleriigilistele liinidele on turg vaba. Tahad teenida, palun, täida tingimused ja paku teenust. Üks vahe on hädavajalik teenus, teine vahe on kommertsteenus. ERR on hädavajalik, TV3 ja K2 ei ole hädavajalikud.

[Martini]

ERR on hädavajalik,

hmh, mispoolest? Ma pole veel ühtegi elulist funktsiooni täheldanud, mille läbiviimiseks ERRi vaja oleks.

[0000]

Meelelahtus- kõige suurem hädavajadus.

[Scott]

ERR on hädavajalik,

hmh, mispoolest? Ma pole veel ühtegi elulist funktsiooni täheldanud, mille läbiviimiseks ERRi vaja oleks.

ERR on elutähtsa teenuse (-ringhäälinguvõrgu toimimine; -kaabellevivõrgu toimimine) koosseisus näiteks selle ülesandega: 10) tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. http://info.err.ee/

täpselt üks koht on vaba

Huvitav, kuidas see üks siis vabaks jäi?

Ehk on Starmani ZUUMi teemast meeles, et peale koodrite vahetamist uute vastu on endise 12 teenuse asemel võimalik nüüd 15 teenust per mux ilma kvaliteedis kaotamata.


...


http://majandus24.postimees.ee/3152231/ ... ist-ei-usu

Soovitus läbi lugeda ja teenusepakkujate reklaami teadmiseks võtta, aga liitumisega mitte kiirustada.

[Opo]

Eile olid sativati mehed oma lauakesega kohaliku poe ukse ees ja tahtsid kangesti, et me peale 1.juulit TV3 ikka edasi vaataksime.

[Siidiuss]

Eks seda oli arvata, et digiajastus on hea võimalus vabalevist jalga lasta,. Kui kellegil on zuum tv üle siis oleksin huvitatud. Pakkumised PS.

[xxmen]

http://epl.delfi.ee/news/forte/millal-k ... d=71235391

Millal küll ometi lõpeb Eestis uduse telepildi aeg?

ERR-i juht Margus Allikmaa lubab, et veel enne uut aastat tulevad eetrisse HD-kvaliteediga ETV ja ETV2. Ilma selleta oleks see artikkel Eesti telekanalite kvaliteedist üsna nukker lugemine.

Eelmisel nädalal tuli avalikuks erakanali TV3 plaan lahkuda vabalevist ning uudise valguses kirjutasid ja rääkisid paljud televaatajad ka teleteenuse kvaliteedist. Kui maailm liigub sinnapoole, et eestikeelse telepildi vaatamise eest tuleb ühel või teisel kujul maksta, siis millise kvaliteediga on tasu eest vastu saadav teenus? Peale saadete sisu tähendab see telepildi tehnilist kvaliteeti ehk seda, kui head pilti me näeme.

Tõsiasi on, et Eesti telekanaleid näeb nii selge või uduse pildiga, nagu võis moodsaks pidada pool sajandit tagasi. Teised meie igapäevaelu tehnoloogiad – alates sõiduautost ja telefonist ning lõpetades arvutitega – on arenenud tunduvalt rohkem kui Eesti telepildi kvaliteet.

Lõviosa uusi telereid pakub nüüd HD ehk kõrglahutusega pildikvaliteeti.

Televiisorist tulev pilt on justkui mosaiik, sest koosneb punktikestest ehk pikslitest. Mida rohkem ja tihedamalt punktikesi on, seda vähem näeme punkte ja seda teravamalt tajume üldpilti. Kui panna aknale antenn, vedada sealt juhe telerisse, näeb praegu õhu kaudu leviva digitelevisiooniga viit kanalit: kahte rahvusringhäälingu kanalit, Kanal 2, TV3 ja Tallinna TV-d. Kõigi nende kanalite pilt tuleb nn vabalevi kaudu ja kvaliteediga, mille kohta öeldakse SD (standard definiton). Üldjuhul on sellises tavalise kvaliteediga telepildis 576 rida ja 720 tulpa piksleid.

Kuigi Eesti läks viis aastat tagasi üle digilevile, pole see 576 reaga standardkvaliteedis telepilt visuaalselt vanast analoogtelevisioonist parem. See põhineb Euroopa riikides PAL-süsteemil, mis võeti kasutusele juba 1960-ndatel ja on seega üle poole sajandi vana. Et keeruliste lühenditega lugu veel keerulisemaks ajada, oli eelmisel sajandil Eestis kasutusel veel ka SECAM-süsteem, mis vahetati 1999. aastal lõplikult PAL-i vastu.
Ainult veerand võimalikust

Tänapäeva tõsiasi on aga see, et kui Eesti kanaleid näeb 576 × 720 mõõtmetes SD pildina, siis isegi televaatajate kodus olev tehnika on juba palju kaugemale arenenud. Elektroonikapoodides müüdavatest sadadest telerimudelitest kõige odavamad näitavad juba sellist pilti, mis on parem kui SD. Lõviosa uusi telereid pakub nüüd HD (high definition) ehk kõrglahutusega pildikvaliteeti. Vanem HD pilt tähendas 1280 × 720 mõõtmeid, aga tänapäeval tavaline täis-HD pilt koosneb 1920 × 1080 pikslist. Sisuliselt on sellisesse telerisse jõudev SD-kvaliteediga Eesti telekanali pilt kõigest neljandik sellest, mida tavaline teler suudaks näidata. Kuna keegi ei taha vaadata telerit, mille ekraan on kolme neljandiku ulatuses must, venitatakse madala kvaliteediga telepilt üle terve ekraani, mis muudab tulemuse veel udusemaks.
ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa lubas, et aasta lõpuks saab üleminek ETV-s ja ETV2-s tehtud.

Kuid telerist näeb ka üllatusi. Näiteks need Elioni kaabeltelevisiooni kliendid, kes klõpsivad Tallinna TV (TTV) peale. Neli aastat tagasi tööd alustanud munitsipaaltelekanali kogu vajaminev tehnika on selline, mis näitab HD pilti. „See otsus oli väga õige ja ka õigeaegne,” kommenteeris kanali juht Toomas Lepp. „Suudeti ette näha, kuhu tehnika suuna võtab. Praegu on HD-kvaliteediga juba enamik telereid, nutitelefone jne. Salvestustehnika hindades enam vahet pole,” ütles Lepp. Põhimõtteliselt polegi võimalik hankida videokaameraid, mis töötavad ainult SD-kvaliteediga. Seepärast on alustavale telekanalile HD-kvaliteediga pildi tootmine loomulik samm.

Lepa sõnul toodab TTV oma programmist 100% HD-kvaliteediga. „Konverteeritakse (n-ö venitatakse kehvemast kvaliteedist paremaks – H. L.) ainult need filmid või programmid, mis originaalis on SD-kvaliteediga, näiteks vanad arhiivimaterjalid Tallinnfilmist, aga ka BBC ja muude välistootjate materjalid. Aga neid jääb iga päevaga järjest vähemaks,” sõnas Lepp.

Kuid antenniga TTV-d vaadates seda kõrgemat kvaliteeti siiski ei näe, sest vabalevis on Lepa sõnul HD pildi edastamiseks vaja tunduvalt suuremat voogedastuse mahtu kui SD puhul. „Seepärast on see ka kallis,” põhjendas ta. Nii näebki kõrglahutusega pilti üksnes Elioni võrgus. „TTV viib oma nn põhisignaali Levirani HD-kvaliteediga. Sealt maksame meie kaabeloperaatorite eest, et nad saaksid kätte kvaliteetse pildi. Elioniga on kokkulepe algusest peale, et nad edastavad Tallinna TV HD pilti. Teised kaabeloperaatorid – Starman, STV ja Telset Tallinnas – võivad igal hetkel saada HD pildi, kui nad seda vaid soovivad. Tehnilisi probleeme pole, signaal on juba kättesaadav kõigile,” selgitas Lepp.
Parem ja ilusam HD

„HD pilt on arusaadavalt parem ja ilusam, eriti uuema põlvkonna telerites,” kommenteeris Eesti Telekomi televisiooni ja multimeedia grupi hankejuht Toomas Luhats Elioni HD kanalite pakkumist. „Sageli küsitakse ühte või teist kanalit HD-kvaliteediga, ent praktika näitab, et hoolimata huvist on reaalseid HD kanalite tellijaid pigem vähe. Nõudlus on pigem tagasihoidlik, sest huvi on keskmine,” võttis Luhats olukorra kokku.
“Praktika näitab, et hoolimata huvist on reaalseid HD kanalite tellijaid pigem vähe,” nentis Eesti Telekomi televisiooni ja multimeedia grupi hankejuht Toomas Luhats. Foto: Andres Putting

Vähese vaatajate huvi tõttu pole ka Starman TTV-d kõrglahutusega pildina edastama hakanud. „TTV kanali vaadatavus on väike ja selle põhiline sihtgrupp ei näe HD-kvaliteedis märkimisväärset lisaväärtust, mistõttu pole Starman otsustanud sellesse investeerida. Ka meie kliendid pole siiani TTV HD vastu huvi tundnud,” ütles operaatori kommunikatsioonijuht Kristi Reiland. Tema sõnul tunnevad inimesed HD pildi vastu huvi just nende kanalite puhul, mida ka muidu kõige rohkem vaadatakse. Üksnes teravam pilt kanalit vaatama ei kutsu.

“Starmani nn HD-kvaliteet ei ole ka nii kvaliteetne, et seda saaks HD-ks nimetada.”

Starmani võrgus on näiteks kanal ETV HD, mis jätab mulje, et tegu on rahvusringhäälingu kõrglahutusega kanaliga. Tegelikkus on pisut keerulisem. Nimelt kasutab Starman ära võimalust saada ETV-lt küll SD mõõtmetes, kuid väga „puhas” ehk kokkupakkimata ja moonutamata pildivoog. Seda väljendas suur andmemaht, 50 megabitti sekundis. „Kuna osa telereid ja mooduleid ei suutnud töödelda üle 6 Mbit/s vooge, otsustasime ETV kanali edastamiseks pilti HD-resolutsioonile üles skaleerida,” selgitas Reiland. Teisisõnu on see ikkagi madalam SD-kvaliteediga pilt, kuid Starman suudab selle „venitada” HD-kvaliteedini parema tulemusega, kui näiteks sama protsess toimuks vaataja teleris. „Ülesskaleerimine käib spetsiaalse professionaalse riistvara abil, mis kuus-seitse aastat tagasi suutis pilti töödelda oluliselt kvaliteetsemaks kui telerite enda sisemine ülesskaleerimise võimsus,” ütles Reiland. Aga kodudes olevad telerid on läinud üha paremaks ja seega on pildi kvaliteedi erinevus vähenenud.
HD-laadne toode

Konkurendid väga sooja sõnaga Starmani tegevust ei kiida. „Starmani nn HD-kvaliteet ei ole ka kahjuks tegelikult nii kvaliteetne, et seda saaks HD-ks nimetada. Pigem saab seda nimetada HD-laadseks tooteks. Elion pole tõesti seda teed läinud – meil on kvaliteetne nutiTV ja hea pilt ning kui meil mõni kanal HD-kvaliteediga pole, siis ütleme seda julgelt ka kliendile,” sõnas Toomas Luhats Elionist.

Muretsemine kehvema kvaliteedi paremaks „venitamise” pärast võiks olemata jääda, kui Eesti kanalid näitaksidki uduse pildi asemel HD televisiooni. Tehnikateadlikumate televaatajate ootused köeti üles juba üle viie aasta tagasi, kui ERR ostis toona ülimoodsa ülekandebussi Iris, mis oli valmis edastama ka HD pilti. Kuid HD-kvaliteediga ETV on vilksatanud Eesti telerites ainult erakordsetel juhtudel, näiteks laulupeoülekannetes.

Praeguses ERR-i arengukavas on kirjas, et tänavu algab ETV ja ETV2 programmide väljastamine HD-kvaliteediga. Kas see üleminek saab tõesti teoks? „Saab aasta lõpuks tehtud, võibolla isegi pisut varem ehk kõik läheb plaanide järgi,” lubab ERR-i
juhatuse esimees Margus Allikmaa.

HD-kvaliteediga ETV on vilksatanud Eesti teleritel ainult erakordsetel juhtudel.

„HD pildi väljastamiseks vajalik tehniline lahendus on ühe pika ja väga kalli protsessi viimane etapp. Enne seda on tulnud välja vahetada ligi 80 kaamerat, stuudiote videopuldid ja vidosignaale töötlevad ning transportivad ahelad, kontroll- ja jälgimisseadmed jne ehk praktiliselt on tulnud uuendada kogu telepildi tootmisahel,” selgitas Allikmaa. Ka 2009. aastal soetatud ülekandebuss Iris on tema sõnul selle ahela üks osa.

Kokku investeerib rahvusringhääling HD pilti näitavatesse väljastusseadmetesse ligi pool miljonit eurot. Aga see ei tähenda, et käesoleva aasta lõpuks tuleks kõrglahutusega rahvustelevisioon tuppa tavalise antenniga. „HD pilti vabalevisse ei suunata, kuna see nõuaks paralleelkanalite – ETV ja ETV2 vabalevis SD-kvaliteediga ja ETV ja ETV2 vabalevis HD-kvaliteediga – avamist. See oleks väga kulukas ja selleks meie eelarves raha ei ole. Siiski, kõik suuremad kaablioperaatorid oleksid ilmselt valmis edastama ka meie HD kanaleid, aga me ei taha neile surveta avaldada. See jääb nende ehk täpsemalt nende klientide otsustada,” rääkis Allikmaa.

Erakanalite HD ilmub veebi

Kanal 2 juht Urmas Oru tuletas meelde, et erakanalite põhimure on seotud majandusliku poolega ehk nende kulud sellise kanali tootmiseks oleksid väga suured. „Kindlasti maksaks HD-kvaliteediga kanali levitamine rohkem. Teine pool kuludest on see, et kui tõeline HD kanal välja kuulutada, tuleks enamik toodangut hankida selle kvaliteediga,” rääkis Oru. See tähendaks peale omatoodangu ka näiteks korduses olevaid saateid, mille algmaterjal tuleks siis tellida HD-kvaliteediga või vähemalt suuremaks konverteeritud SD-kvaliteediga. Oru andis mõista, et liiga lootusrikas oleks oodata, et mõni erakanal kuulutab end ühel hetkel HD kanaliks. „Aga isevooluteel see ometi sinnapoole läheb, et kvaliteet tõuseb,” ütles Oru, kelle sõnul on esimene koht HD-kvaliteediga eestikeelsete saadete nägemiseks kanali veebileht. TV3 juht Priit Leito polnud kommentaariks kättesaadav, kuid ka see erakanal on hakanud HD-kvaliteediga saatesarju näitama oma veebikeskkonnas TV3 Play.

[Radionov]

Tere hommikust ....! Esimene koht HD sisu näitamiseks veeb .... Veebi te võikski kolida ja sinna siis jääda kallid erakanalid ...

[rootsikunn]

[Dijital]

Minu jaoks oli seal üks kole lause see, et ETV ja ETV2 HD pilti vabalevisse ei tule

[Energizer]

Mnjah Dijital, põhimõtteliselt turgatas mulle pähe mõte,et tegelikult võiks ERR olla FTA-na kättesaadav üle DVB-S(2).Tehniliselt ei tohiks suuri probleeme olla. Kui DVB-T2-le üleminek külmutati 4-ks aastaks, siis ma ei saa, aru, kas ERR ei saaks näiteks Viasatiga kokku leppida, et nood ETV-d krüpti alt vabastaksid. Eriti kift oleks, kui ka Eesti raadiojaamad DVB-S-le koliksid.Ma kaldun arvama, et tegelikult vist Levira monopoolne seisund takistab asjade arengut. Pühast lehmast ei taha keegi loobuda, tegelikult isegi riik mitte, sest Levira kuulub ju poolenisti ka riigile, mis tähendab praegu lihtsalt seda, et riik ise tegelikult takistab asjade arengut, hd edastus on kallis, hinnaalandust ei tehta ja ongi jokk.
Mujal maailmas on kõik edastuskanalid käigus, Ei sega DVB-T2 edastus DVB-S2 edastust. OK jah, rahvalt võetakse telekamaksu,aga tehnilises kui ka sisulises mõttes on selle eest ka kvaliteet paremini tagatud.
Asjad arenevad. Programm, mis peab olema krüpteeritud ka avalik-õiguslikus kanalis, on krüptitud ja keegi ei kobise. Eestis saaks sedasama tegelikult rakendada, kui tahet oleks, aga nähtavasti pole ei poliitilist tahet ega ka mitte rahva poolt moraalset tuge ega heakskiitu (valmisolekut)...

[xxmen]

See oli vastus su postitusele, et asi ilmselt pole Levirale "rahakopika" maksmises

Noh, seda viimati viidatud Päevalehe artiklit tudeerides selgub, et on ikka vist küll.

[roska]

Energizer, miks sa arvad, et Viasat seda tahab teha ilma rahata, võrreldes Levira hinnaga on Viasati satelliidikulu ikka oluliselt suurem. Samuti on kasutajapoolne osa satelliidile oluliselt kallim, kui asja vastuvõtmine katuseantenniga. Viasati kasutajate hulk võrreldes vabaleviga on ikka oluliselt väiksem.