FTA (vaba leviga) Eesti DVB-T

[xxmen]

Puududa pidama vaid HD edastusvõimalus Levirale...

Ilmselt on puudu see rahakopik, mis Levira HD-pildi edastamise eest küsib?

[arkoko]

Ma saan aru, et puudu on stuudiost HD väljastuse võimalus kui selline. Näiteks Elionile tuleb ETV signaal otse optikaga sisse, Levirat pole vahendajaks vaja.

[humanoid]

Kui SD pildi bitrate on juba masendav, siis neli korda mahukam HD on ju täiesti valgusaasta kaugusel. Siin oleks vaja poliitilist otsust nt. et saada näitamisõigust 2025 aastal peab edastus olema HD´s. Muidu ei saa litsentsi. Ja kui nad ähvardavad mitte enam eetrisse tulla, palun väga, ÄRGE TULGE ,sest auruveduri aeg on juba ammu mõõdas kui Jaapanis rongid juba hõljuvad rõõbastel ,siis meie viskame ikka sütt et oma aurikuga edasi saada ja võimalikult vähe sütt....

[xxmen]

Ma saan aru, et puudu on stuudiost HD väljastuse võimalus kui selline. Näiteks Elionile tuleb ETV signaal otse optikaga sisse, Levirat pole vahendajaks vaja.

No aga mis takistab seda signaali optikat pidi Levirani transportida? Optika ei jõua Levirasse?

[arkoko]

See oli vastus su postitusele, et asi ilmselt pole Levirale "rahakopika" maksmises

[Henkka]

Ahh, meie võime siin omakeskis "piniseda" nii kaua kui tahame, miskit ei muutu niikuinii.
Ja otsustajad ning rahade jagajad on ilmselt otsustanud et ETV HD tuleb 201.. aastal, kui tuleb... pigem ilmselt 202... , kui üldse tuleb

[Linnavurle]

Ma saan aru, et puudu on stuudiost HD väljastuse võimalus kui selline. Näiteks Elionile tuleb ETV signaal otse optikaga sisse, Levirat pole vahendajaks vaja.

No aga mis takistab seda signaali optikat pidi Levirani transportida? Optika ei jõua Levirasse?

Väljastused vaja upgradeda HD võimelisteks. Vist oli vaja väheke Tehnilisele Keskusele uuemat tehnikat. Minu teada on riigihanked välja kuulutatud.
Kuulu järgi hakatakse sügisel HD-d väljastama.

[xxmen]

Kuulu järgi hakatakse sügisel HD-d väljastama.

See on küll hea uudis.
Ega detailsemalt ei saa avaldada, tuleb HD-pilt DVB-T või T2? Ja millises MUX-is?

[Zuumbox]

Spekuleerin, et T2 ja mitte Mux1

[Henkka]

Kuulu järgi hakatakse sügisel HD-d väljastama.

See on küll hea uudis.
Ega detailsemalt ei saa avaldada, tuleb HD-pilt DVB-T või T2? Ja millises MUX-is?

Kui ehtsa HD väljastuse võimalus saab olema, siis otsustavad juba edastajad, kuidas toimida.
Kaablifirmade puhul pole üldse küsimust, antenniTV puhul otsustab Levira, mida teeb.
Ning julgen kihla vedada et HD eetripilt tuleb DVB-T2 MUXi. Oleks raiskamine DVB-T niigi piiratud mahtu selle peale kulutada... T2 ongi HD pildi jaoks mõeldud tehnoloogia.

[Scott]

Niipalju kui kuulda (ja ka foorumites kirjas) on olnud, saavad kaablikliendid selle aasta sügisest mõlemad kanalid HD-s. Eetrisse lähevad HD-versioonid juhul, kui keegi edastuse kinni maksab ja see võib tähendada ka tingimusjuurdepääsu. Nagu uues arengukavas öeldakse, eelarvekuludega enne 2019. aastat õhulevi pole nagu plaanis

[tigekala]

Заебись ehk Aamen ! Või, kuidas seal oligi - "We have decided !"

[kokku123]

Niipalju kui kuulda (ja ka foorumites kirjas) on olnud, saavad kaablikliendid selle aasta sügisest mõlemad kanalid HD-s.

Noh, elionis tähendab see HD pigem korralikku SD kvaliteeti.

[Sombi]

Pekki see HD, võiks vähemalt SD tulla normaalselt. Mu jacobson on ikka väga hädas pildi näitamisega. Digilevi märk ei tähenda midagi. Läti kanalitega probleeme ei ole. Ainult Eesti omadega. Sellest on siin varemgi juttu olnud.

[xxmen]

http://epl.delfi.ee/news/eesti/hoiatuse ... d=71183301
Head teed siis sitavatale

Artikli sisu täismahus:

Erakanali lahkumine tähendab ühelt poolt, et saja tuhande telerivaataja valikuvõimalused vähenevad. Teisalt survestaks see ERR-i, sest vabalevi ülekandetasu maksjaid on korraga vähem.
Viimastel aastatel kõlanud erakanalite ähvardused vabalevist lahkuda on kui lugu karjapoisist, kes igavusest „Hunt! Hunt!” karjus. Nüüd on karjatustel tõepoolest tõsi taga, sest tänavu suvest TV3 oma pilti vabalevis enam ei näita.

TV3 juht Priit Leito põhjendab otsust sellega, et vabalevi on kallis ega paku võimalust piisavalt tulu teenida. Ta hindab, et seitsme aastaga on reklaamiturg umbes kolmandiku võrra kokku kuivanud ning mõju olevat avaldanud ka digitelevisiooni tulek. „Viimasel neljal aastal pole Eesti telejaamad nina vee peale saanud ehk oleme kõik juba aastaid kahjumis – ühelt poolt on tihe konkurents videoreklaami eest turuosaliste vahel ning teiselt poolt vajadus suurendada programmikulusid kohaliku teletoodangu näitamiseks,” märkis Leito. Teisiti öeldes: kalleid saateid ei taheta enam tasuta näidata, eriti kuna vabalevi eeldab ka ülekandetasu maksmist.
Leito rõhutab, et 90% Eesti elanikke vaatab telekanaleid operaatorite kaudu. Kuid vabalevi tarbijate arv on eri hinnangutel siiski 100 000–200 000 inimest, ja seda ei saa väikeseks arvuks nimetada. TV3 lahkumine vabalevist aga tähendaks, et valik, mida telerist vaadata, jääks senisest ahtamaks.
Suurendab valikuid

„Erakanalite sisu kvaliteedist võib arvata igasugu asju, aga see ikkagi suurendab meediatarbijate valikuid,” märkis kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Indrek Ibrus. Ta osutas, et aastate eest tegi riik digitelevisiooni tulekuga seoses erakanalitele järeleandmisi, näiteks loobus litsentsitasust tingimusel, et kanalid jäävad vabalevisse. „Need kokkulepped on ju protokollitud. Telekanalid lubasid, et kui riik saavutab selle, et neile tekib õigus kaabeloperaatoritelt ülekandetasu küsida, siis jäävad nad vabalevisse edasi. Riik selle neile ka võimaldas. Kui nad nüüd sellest hoolimata ikkagi vabalevist lahkuvad, siis ei ole nende käitumine aus,” ütles Ibrus. „Neile on pidevalt tehtud leevendusi ja nad on pidevalt ähvardavad, et lahkuvad vabalevist.”

Mündi teine külg on aga see, et TV3 lahkumine tähendab vajadust jagada vabalevi ülekandetasud mitte senise viie (TV3, Kanal 2, ETV, ETV2 ja Tallinna TV), vaid nelja kanali vahel. See tähendab, et vabalevisse jäänud kanalitele ülekandetasu tõuseb.
„See seab lisakoormuse näiteks Kanal 2-le, aga tekitab Kanal 2-le ka lisavõimaluse. Siis on Kanal 2 ainuke telekanal, millel on õigus müüa reklaami üle Eesti. Aga loomulikult tekitab see ka täiendava eelarvesurve ERR-ile, mis paneb ka riigieelarvele lisakoormuse. Nii et see on ikkagi negatiivne uudis,” tõdes Ibrus.

ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa, kes kommentaari andmise ajal polnud kursis, et TV3 vabalevist lahkub, ütles, et tema konkurentkanalite vabalevist lahkumist rahalises plaanis ei pelga. „Leping on täna Leviraga fikseeritud. Meie hinnapoliitika on natuke pikkajalisemalt fikseeritud kui üheks aastaks,” sõnas ta.
Ta avaldas lootust, et mõne erakanali vabalevist lahkumine ei muutugi nendelt raha küsimise võimaluseks. „Kui keegi läheb vabalevist ära, siis nad lähevad ju kuhugi tasulisse paketti ja selle võrra on Leviral õigus küsida rohkem raha hoopistükkis nende pakettide levitajatelt. Võib-olla ei maksa nende kanalite leviku eest erakanalid, aga maksab see, kes seda tasulist paketti vahendab,” lausus Allikmaa.
Levira teatas eile Eesti Päevalehe päringule vastuseks, et ei pea sobilikuks kommenteerida klientidega sõlmitud koostöölepinguid.

Priit Leito rõhutas otsuse ühe olulisema põhjendusena seda, et vabalevist lahkumine on üleilmne trend ja paratamatus.

„See on tõesti paljudes riikides teemaks, aga reaalsus on see, et faktiliselt u 10–20% elanikkonnast tarbib vabalevi,” märkis Ibrus. „See on telekanalitele äriline otsus: kas nad arvestavad selle osaga oma kliendibaasist või nad ei hooli. Riigi perspektiivist on aga selge see, et ERR peab teenindama kogu riiki ega saa vabalevist loobuda.”
Nalja ei tehta

Allikmaa hinnangul ei tee erakanalite omanikud sellist otsust kindlasti nalja või jonni pärast ning see peab olema majanduslikult hästi läbimõeldud.

„Reklaamiraha jääb aina vähemaks ja kanal peab kuidagi ellu jääma. Ilmselt on see kuidagi nii on kalkuleeritud, et raha mõtet võtta kaablipaketi pakkujatelt,” ütles Allikmaa. Selles, et reklaamiraha jääb suurematele kodumaistele erakanalitele vähemaks, on Allikmaa sõnul „süüdi” analoogedastuselt digiedastusele üleminek, mis kasvatas turgu oluliselt.
Allikmaa sõnul võiks ERR selliste arengusuundade pärast rahul olla, sest konkurente jääb vabalevis ju vähemaks, kuid lisas, et nii kitsa pilguga ta asju siiski ei vaata. „Täna on vabalevis erinevatel hinnangutel üle saja tuhande televaataja. See oleks kaotus televaatajale ja seetõttu ma seda nii heaks ideeks ei kiida, mis sest, et meile tuleb mõni vaataja juurde,” ütles ta. Ehkki odavama televisioonipaketi hind on umbes seitse eurot, mis eraldi vaadates pole kuigi suur väljaminek, tuleb sellega liitumiseks siiski teatavaid pingutusi teha. „See kindlasti ei ole paljudele vähevalulik protsess, ennekõike vanemale elanikkonnale,” sõnas Ibrus.

Kanal 2 juht Urmas Oru TV3 otsust kommenteerida ei saanud, sest viibis koosolekul ning hiljem telefonile enam ei vastanud.
Erakanalid on juba aastaid kahjumis
Priit Leito, TV3 juhatuse esimees
Tänapäeval ei ole erakanalitel majanduslik mõistlik vabalevis olla – see on väga kallis, pole võimalust tulu teenida ja selle tehnoloogia tulevik on ebaselge.

Valdav osa Eesti elanikkonnast, ligi 90% ei kasuta vabalevi, vaid ostavad telekanaleid operaatoritelt: Elionilt, Starmanilt, STV-lt, Viasatilt või mõnelt teiselt. Neid inimesi eelseisev muutus ei puuduta. Küll aga loobub TV3 1. juulist õhu kaudu signaali edastamisest ja telekanalite vaatamiseks vabalevi kasutavad inimesed peavad soovi korral pöörduma operaatorite poole, kes kamba peale kokku suudavad kogu Eesti teenusevajaduse ära katta.

Eraõigusliku vabalevi lõpp on paratamatu ja üleilmne. Interneti kaudu leviv televisioon, n-ö nõudmisel vahendatud teenused (on-demand television ehk võimalus osta konkreetset saadet või ülekannet selle reaalajas või hiljem), uued sisutootjad, kellel pole pärandina vana infrastruktuuri või sellega seotud kohustusi, ja uued operaatorid-teenusevahendajad, kes suudavad veelgi efektiivsemalt sisutootjate sisu ümberpakendamise ja edasimüügiga saada suurt tulu, on teinud selle muutuse paratamatuks. Vabalevi peatsest lõpust või muutumisest räägivad meediakonverentsidel ühtmoodi nii BBC kui ka Austraalia avalik-õigusliku meedia juhid.

Kuid miks me Eestis ja just nüüd vabalevist lahkume? Meedia tehnoloogilises arengupöörises käib lahing ellujäämise nimel ning neil, kel pole võimalik loota riigieelarve dotatsioonile ja paindlikule suhtumisele reklaaminäitamise reeglite tõlgendamisel, peavad olema valmis kiiresti muutuma. Veel seitse aastat tagasi oli kommertstelevisiooni tegemine lihtne. Hollywoodist pärit seriaal tagas korraliku reitingu ka prime-time’i ehk õhtusel, suurima vaadatavusega ajal ning telereklaami turg oli 30% suurem kui praegu. Digipööre tõi olulise muutuse. Praegu võitleb reklaamiraha eest Eestis üle 20 telejaama ning Youtube ja teised keskkonnad on aktiivsed kasvaval interneti videoreklaami turul.

Selles olukorras on suurel kodumaisel telejaamal üks ja selge tee edasi – investeerida rohkem kodumaisesse teletoodangusse. Just kohalik seriaal, stuudiosõu või laulusaade tagab suure vaatajaskonna ja selle positsiooni, mille TV3 ja Kanal 2 on kindlalt säilitanud ka internetiajastul. Kui vaadata praegust TV3 kava, on parima vaadatavusega ajal ainult kohalik teletoodang. Eetris on neli populaarset teleseriaali, kaks suurt stuudiomängu, superstaarid, tarbija- ja jutusaated, pikkadest uudistesaadetest rääkimata. Sügisel on soov veel rohkem panustada. Lisanduvad uued sarjad ja näiteks Eesti koondise korvpallilahingud kaua oodatud EM-turniiril.
Eesti meediamaastiku muutusel on oma hind. Viimasel neljal aastal pole Eesti telejaamad nina vee peale saanud ehk oleme kõik juba aastaid kahjumis – ühelt poolt tihe konkurents videoreklaami eest turuosaliste vahel ja teiselt poolt vajadus suurendada programmikulusid kohaliku teletoodangu näitamiseks. Varasem, ainult reklaamituludel põhinev ärimudel ei tööta. Juba praegu suudame ligi 15% teenida muudest allikatest, olgu selleks programmiedastuse tasud operaatoritelt või TV3Play tulud internetist. Neid tulusid tuleb suurendada, samal ajal hoides kokku kulusid, mis pole otseselt seotud programmi tootmisega. Sama on tegelikult olukord kogu meedias, ka internetis, kus üha rohkem otsitakse reklaamist eemalduvaid lahendusi, sest reklaamiturg fragmenteerub veelgi ja konkurents tiheneb iga päevaga. Ka ajalehed teevad läbi sellesama väga valulikku, ent hädavajaliku muutuse.

Kuigi enamik eestimaalasi on täna ühe või teise operaatori klient ja neid inimesi see samm ei puuduta, tuleb otsus raske südamega. Tunnet leevendab teadmine, et nii Starman, Viasat, Elion kui ka teised teenusepakkujad on turul sedavõrd soodsate lahendustega, mis võimaldavad ka vähekindlustatud inimestel tulevikus oma lemmiksaateid vaadata. TV3 lubab seista selle eest, et pakume vaatajale senisest rohkem kodumaist teletoodangut ja laia valikuga programmi. Samuti käivitame aegsasti abitelefoni, kust saab konkreetset nõu, kuidas käituda ja mida teha, et soovitud programme ka edaspidi vaadata.