Digi-tv.ee

Siiani kasutasin selliseid asju: http://www.serigo.ee/product_info.php?p ... 969b635ff8 ja oomipoe analoogilisi vidinaid.

Probleem: läbi kõrbevad. Elan kõrgemal kohal künka otsas ja igasugused ilmastikunähtused pääsevad hästi mõjule. Talvel pole väga viga, kuigi ka ühe päikesetormi ajal veebruaris otsustas üks töölepingu üles öelda. Aga suvel on täielik nuhtlus - piisab äikesepilve möödaminekust ja asi on jälle kutu. Varasemal ajal oli poola pesurestiga sama teema, aga antenn oli madalamal, vahetus lihtne ja ta tühi ei maksnud ka suurt midagi. Praegu aga kulub aastas mõnikümmend euri ja kaheteistmeetrise masti mahavõtmisega on alati igavene tegu. Ilma võimendita ka ei saa eriti, koht on selline vastik, et zuumi tasulisi kanaleid ilma selleta ei näe ja soomet tahaks ka vaadata... Kohaliku oomipoe müüja ütles, et üsna levinud probleem, suvel pidi üsna minev kaup olema. Kas on mingi vähe lollikindlam variant olemas või annab olemasolevat asja häirekindlamaks muuta?

Ranteloni AD-20 + BT-1 toitesöötja

Natuke süvenesin teemasse...

Miks just Rantelon ja mitte Triax? http://www.serigo.eu/340633.html
Miks just AD20 ja mitte AD32 või AD50? Ülevõimendust karta ilmselt ei ole, lähim saatja Koeru ca 40 km ja Tallinn (70 km) Espooga enamvähem sama sirge peal. 18dB kippus kehvematel päevadel väheks jääma...

Asja ei saa võtta ühekülgselt, et panna üha suurema võimendusteguriga võim.
Kui oled lugenud foorumit, siis peaksid teadma, et DVB-T puhul tagavad kindla vastuvõtu antenni ja võimu koostöö, kusjuures antenn on määrava tähtsusega ja võimu tuleb kasutada alles siis, kui väga hea antenn ei suuda anda soovitud tulemust, sest temast sõltub see, et oleks üldse, mida (nõrga signaali puhul) võimendada.
Seega aluseks on väga hea antenn ja alles seejärel võim.
Väga normaalselt soovitati AD-20. Kui jääb nõrgaks, võiks mõelda AD-32 või analoogse peale, kuigi parem oleks kasutada kahte või nelja antenni (nagu peeter3000 teeb).
Ma ise vaatan Laagris soomesid 24/7 antenniga Triax-100 ja võimuga AD-20 Espoo suunalt, kusjuures sama antenni külgpüüdena näen ka eestisi Kloostrimetsalt. Algselt kasutasin kahte Triax-100 antenni, praegu ühte.

Sina aga üldse antenni ei maininud?!

Eemal oleva äikese vastu aitab antenn, millel on nö kaabli varjestus ja soon omavahel lühises alalisvoolule, sellisel puhul ei saa staatiline elekter võimendile paha teha. Ise panin 12 korteriga majale juba aastaid tagasi logoperioodilise antenni (sellel on alalisvoolu jaoks kaabel "lühises"), Triax mastivõimu ja siiani pole probleeme olnud, kuigi eelmise aasta seitsmendal juulil pani äike maksimaalselt 100m kaugusel sellise paugu, et külas oli palju elektroonikat kasutamiskõlbmatu. Isakene, sa võiksid tõesti mainida, millist antenni kasutad.

Sry, muidugi antenniks siis see või midagi väga sarnast, kunagi ta oomipoest võetud sai ja pabereid pole käepärast: http://www.oomipood.ee/product/ant-uhf3 ... -f-uhendus

Kuidas seda lühises varjestust teostatakse?

Veidi keeruline seletada. Kui sul testri moodi aparaat on käepärast, mõõda kaabli varjestuse ja soone vahelist takistust võimendi asukohas. Kui näitab katkestust, on üks võimalus vedada lisa juhe kaabli varjestuse küljest (kaabli ühendamise topsikust antenni küljes) antennielementide "kandetoru" külge. Selline ühendusviis vähendab oluliselt staatilise elektri tekkimise võimalust, kuigi varjestus ja soon pole ikka veel omavahel ühenduses. Ehk said mu mõttele pihta

Sombi kirjutas:Veidi keeruline seletada. Kui sul testri moodi aparaat on käepärast, mõõda kaabli varjestuse ja soone vahelist takistust võimendi asukohas. Kui näitab katkestust, on üks võimalus vedada lisa juhe kaabli varjestuse küljest (kaabli ühendamise topsikust antenni küljes) antennielementide "kandetoru" külge. Selline ühendusviis vähendab oluliselt staatilise elektri tekkimise võimalust, kuigi varjestus ja soon pole ikka veel omavahel ühenduses. Ehk said mu mõttele pihta

Häid algavaid pühi Sulle, aga kus koolis nii targaks õpetatakse?

peeter3000 kirjutas:

Sombi kirjutas:Veidi keeruline seletada. Kui sul testri moodi aparaat on käepärast, mõõda kaabli varjestuse ja soone vahelist takistust võimendi asukohas. Kui näitab katkestust, on üks võimalus vedada lisa juhe kaabli varjestuse küljest (kaabli ühendamise topsikust antenni küljes) antennielementide "kandetoru" külge. Selline ühendusviis vähendab oluliselt staatilise elektri tekkimise võimalust, kuigi varjestus ja soon pole ikka veel omavahel ühenduses. Ehk said mu mõttele pihta

Häid algavaid pühi Sulle, aga kus koolis nii targaks õpetatakse?

@peeter3000 -
see on eestlase toimiv loogika...
mida porodele ja svenssonitele pole võimalik iialgi seletada...
Aga pärit on see meil vene ajast
kui tuli pidevalt teha mitte millestki midagi

Sombi kirjutas:on üks võimalus vedada lisa juhe kaabli varjestuse küljest (kaabli ühendamise topsikust antenni küljes) antennielementide "kandetoru" külge. Selline ühendusviis vähendab oluliselt staatilise elektri tekkimise võimalust, kuigi varjestus ja soon pole ikka veel omavahel ühenduses ... see on eestlase toimiv loogika...

Mina ei saa ka sellest loogikast aru ... ehk seletate täpsemalt. Siis pigem maandada antennimast s.t. potentsiaaliühtlustust peamaanduslatiga?