Uute sageduslubade konkursi võitja on selgunud

[buhh]

Mitte ainult hind vaid ka kvaliteet. 128 kbit/s MP3 streemi pakuti.

See on mingi "naised saunas rääkisid" jutt. MP3? Digilevi võrgus? Ära peale enam võta!

[kreisi]

Mitte ainult hind vaid ka kvaliteet. 128 kbit/s MP3 streemi pakuti.

See on mingi "naised saunas rääkisid" jutt. MP3? Digilevi võrgus? Ära peale enam võta!

buhh, saa ise enne kaineks!
see 128 mp3 on levira pakutud edastusviis Eesti Raadio programmide edastuseks, millest ER keeldus.

[kokku123]

ja kui oleks 256 Kbps MP2 pakkunud oleks vastu võetud? Juhul kui see nii oli siis võib küll naeru lasta

[kreisi]

ja kui oleks 256 Kbps MP2 pakkunud oleks vastu võetud? Juhul kui see nii oli siis võib küll naeru lasta

tubli! oledki üks saunanaine

[buhh]

Mitte ainult hind vaid ka kvaliteet. 128 kbit/s MP3 streemi pakuti.

See on mingi "naised saunas rääkisid" jutt. MP3? Digilevi võrgus? Ära peale enam võta!

buhh, saa ise enne kaineks!
see 128 mp3 on levira pakutud edastusviis Eesti Raadio programmide edastuseks, millest ER keeldus.

Palun väljenduge edaspidi täpselt, siis ei teki sellist "palli põrgatamist". Pakkumisest ma lähemalt ei tea, aga transpordiks võib ju see mp3 kujul liikuda, aga eetris ei saa heli kuidagi mp3 olla. Vahepeal siis dekodeeritakse ja enkodeeritakse. Kokku on see ikkagi kuidagi kahtlane jutt, mp3 ei ole alla 256-e ju tõsiseltvõetav formaat, isegi mitte transpordiks.

[roska]

Minuteada kasutatakse DTTs ikkagi veel MPEG-1 Layer 2 koodekit, mitte MP3 ehk Layer 3-e.

Energizer, ära aja jura, uued muxid ja Zuum pole millelgagi omavahel seotud. See, et uute muxide sagedusload kuuluvad Starmanile ei tähenda, et seal kohe Zuumi hakatakse edastama.

[Energizer]

Mis mõte nendel testidel siis on?

Või on äkki siis mõni kommertskanal lahkumas FTA-st???
OK ärge maha lööge, laiemalt võttes saan aru, et ka Levira peab "oma palka" millegiga õigustama. Peavad ennast liigutama ja näitama et teevad ka midagi maksumaksjate ja klientide raha eest.

[Scott]

Kas uute võrkude QPSK on testiaegne modulatsiooniskeem või jääbki nii?

[buhh]

smile11

Mis mõte nendel testidel siis on?

Või on äkki siis mõni kommertskanal lahkumas FTA-st???
OK ärge maha lööge, laiemalt võttes saan aru, et ka Levira peab "oma palka" millegiga õigustama. Peavad ennast liigutama ja näitama et teevad ka midagi maksumaksjate ja klientide raha eest.

Ai, ai kodutöö tegemata! Loe läbi kolme uue võrgu konkursi tingimused.

[buhh]

Kas uute võrkude QPSK on testiaegne modulatsiooniskeem või jääbki nii?

Ega selle modulatsiooniskeemiga eriti palju pilti edastada pole võimalik.

[roska]

Energizer, mis jura Sa jälle ajad. Mis maksumaksa raha see Levira kulutab? Klientide raha on Leviral ausalt välja teenitud ja pole Sinu asi kritiseerida, kuidas seda kasutatakse. Levira on üks parimaid dividendi maksjaid Eesti riigile, niiet tee endale faktid enne selgeks, selle eest tuleks Sulle küll vastu pead anda. P.S. Ma ei ole Levira töötaja, kuid sellist jura lihtsalt ei kannata.

Testimisi tehakse selleks, et saada teada, mis ja kuidas töötab, lisaks on Starmanil->Leviral kohustus ehitada välja saatjatevõrk vastavalt litsentsitingimustele, samas ei kohusta ükski litsents seal reaalselt mingit teenust osutama. J.O.K.K.

[tutakas]

Levira küsimus on selles, kuidas jätkuvalt suurt kasumit teenida, sest suurem osa kasumist on tulnud seni monopoolsest seisundist.

Veel üle-eelmine aasta maksti dividende 29 miljonit krooni - ca 15 miljonit krooni riigile pluss ca 10 miljonit tulumaksu. Kõva pluss riigil sees sellega.

Kuid eelmine aasta maksis Levira dividende 439 500 eurot, pool sellest läheb riigile ehk 219 750 eurot. Lisaks makstakse dividendidelt kolmandik tulumaksu - 146 500 eurot lisaks riigile ehk kokku ca 366 250 eurot või 5,7 miljonit krooni.
Kui ETV ja ETV2 maksavad kumbki ca 3 miljonit krooni aastas digilevi eest, siis riik on omadega enam-vähem nullis või pisukeses kahjumis Levira dividendidega.

Selge see, et kasumit vähendas digivõrkude väljaehitamine, see tuli ju Levira vahenditest. Aga mis edasi?
Võrgud on suure raha eest välja ehitatud, aga FTA-s maksab teenuse eest ainult viis kanalit (Tallinna TV ainult seni, kuni võidukalt kinni pannakse). Äriplaan ilmselt ei arvestanud nii väikese arvuga ja erilist kasumit sealt ei tule. Äkki isegi kahjum?

Zuumile pakutakse teenust. Sealt tuleb mõistlik kasum, aga mitte 50% kasumimarginaal nagu mõni aasta. Kui hind liiga kõrgeks tõsta, hakkab Starman jälle oma "paneme ise saatjad mobiilimastidesse püsti" teemat ajama.

Pakutakse väljastusteenust Põhjamaade ja kohalikele kanalitele. Aga ka sealt ei saa ülikasumit - kui hind on liiga kõrge, kolitakse väljastus tagasi Põhjamaadesse või näiteks Riiga, kus on ka saatekeskused, kes heameelega kõiki neid kanaleid välja pritsiksid, mida Levira praegu.

Nüüd on siis Leviral võimalus teenida raha uute muxidega, seal midagi kasumlikku aretada.

Aga Levira on esimest korda olukorras, kus tal pole enam monopoli ja ülikasumit üheski ärisegmendis. Kõik kliendid võivad teatada, et tellivad teenuse mõnest teisest riigist või teevad ise odavamalt. Isegi monopoolne vabalevi mux pole päris monopol enam, sest kui hinda tõsta, siis Kanal 2 ja TV3 lihtsalt kolivad sealt minema, nad ei tunne enam mingit sundust seal olla nagu vanasti analoogsaatjate ajal.

Seega Levira vajab hädasti uut kasumlikku teenust - näis, kas ka leiab.

[bljumkin]

Levira küsimus on selles, kuidas jätkuvalt suurt kasumit teenida, sest suurem osa kasumist on tulnud seni monopoolsest seisundist.

Tead mõnda firmat ,kes ei tahaks (üli)kasumit teenida ,

[buhh]

Levira küsimus on selles, kuidas jätkuvalt suurt kasumit teenida, sest suurem osa kasumist on tulnud seni monopoolsest seisundist.

Veel üle-eelmine aasta maksti dividende 29 miljonit krooni - ca 15 miljonit krooni riigile pluss ca 10 miljonit tulumaksu. Kõva pluss riigil sees sellega.

Kuid eelmine aasta maksis Levira dividende 439 500 eurot, pool sellest läheb riigile ehk 219 750 eurot. Lisaks makstakse dividendidelt kolmandik tulumaksu - 146 500 eurot lisaks riigile ehk kokku ca 366 250 eurot või 5,7 miljonit krooni.
Kui ETV ja ETV2 maksavad kumbki ca 3 miljonit krooni aastas digilevi eest, siis riik on omadega enam-vähem nullis või pisukeses kahjumis Levira dividendidega.

Selge see, et kasumit vähendas digivõrkude väljaehitamine, see tuli ju Levira vahenditest. Aga mis edasi?
Võrgud on suure raha eest välja ehitatud, aga FTA-s maksab teenuse eest ainult viis kanalit (Tallinna TV ainult seni, kuni võidukalt kinni pannakse). Äriplaan ilmselt ei arvestanud nii väikese arvuga ja erilist kasumit sealt ei tule. Äkki isegi kahjum?

Zuumile pakutakse teenust. Sealt tuleb mõistlik kasum, aga mitte 50% kasumimarginaal nagu mõni aasta. Kui hind liiga kõrgeks tõsta, hakkab Starman jälle oma "paneme ise saatjad mobiilimastidesse püsti" teemat ajama.

Pakutakse väljastusteenust Põhjamaade ja kohalikele kanalitele. Aga ka sealt ei saa ülikasumit - kui hind on liiga kõrge, kolitakse väljastus tagasi Põhjamaadesse või näiteks Riiga, kus on ka saatekeskused, kes heameelega kõiki neid kanaleid välja pritsiksid, mida Levira praegu.

Nüüd on siis Leviral võimalus teenida raha uute muxidega, seal midagi kasumlikku aretada.

Aga Levira on esimest korda olukorras, kus tal pole enam monopoli ja ülikasumit üheski ärisegmendis. Kõik kliendid võivad teatada, et tellivad teenuse mõnest teisest riigist või teevad ise odavamalt. Isegi monopoolne vabalevi mux pole päris monopol enam, sest kui hinda tõsta, siis Kanal 2 ja TV3 lihtsalt kolivad sealt minema, nad ei tunne enam mingit sundust seal olla nagu vanasti analoogsaatjate ajal.

Seega Levira vajab hädasti uut kasumlikku teenust - näis, kas ka leiab.

Näädza kus kukkus targutama ja ähvardusi pilduma. See siin on interneti foorum ja sobimatu koht äriküsimuste lahendamiseks.
Täpsustuseks ütlen, et Leviral on PALJU erinevaid tegevusalasid. Ja veel, et hind ei ole teenuse tellimisel ainuke kriteerium.

[roska]

Levira küsimus on selles, kuidas jätkuvalt suurt kasumit teenida, sest suurem osa kasumist on tulnud seni monopoolsest seisundist.

Veel üle-eelmine aasta maksti dividende 29 miljonit krooni - ca 15 miljonit krooni riigile pluss ca 10 miljonit tulumaksu. Kõva pluss riigil sees sellega.

Kuid eelmine aasta maksis Levira dividende 439 500 eurot, pool sellest läheb riigile ehk 219 750 eurot. Lisaks makstakse dividendidelt kolmandik tulumaksu - 146 500 eurot lisaks riigile ehk kokku ca 366 250 eurot või 5,7 miljonit krooni.
Kui ETV ja ETV2 maksavad kumbki ca 3 miljonit krooni aastas digilevi eest, siis riik on omadega enam-vähem nullis või pisukeses kahjumis Levira dividendidega.

Selge see, et kasumit vähendas digivõrkude väljaehitamine, see tuli ju Levira vahenditest. Aga mis edasi?
Võrgud on suure raha eest välja ehitatud, aga FTA-s maksab teenuse eest ainult viis kanalit (Tallinna TV ainult seni, kuni võidukalt kinni pannakse). Äriplaan ilmselt ei arvestanud nii väikese arvuga ja erilist kasumit sealt ei tule. Äkki isegi kahjum?

Zuumile pakutakse teenust. Sealt tuleb mõistlik kasum, aga mitte 50% kasumimarginaal nagu mõni aasta. Kui hind liiga kõrgeks tõsta, hakkab Starman jälle oma "paneme ise saatjad mobiilimastidesse püsti" teemat ajama.

Pakutakse väljastusteenust Põhjamaade ja kohalikele kanalitele. Aga ka sealt ei saa ülikasumit - kui hind on liiga kõrge, kolitakse väljastus tagasi Põhjamaadesse või näiteks Riiga, kus on ka saatekeskused, kes heameelega kõiki neid kanaleid välja pritsiksid, mida Levira praegu.

Nüüd on siis Leviral võimalus teenida raha uute muxidega, seal midagi kasumlikku aretada.

Aga Levira on esimest korda olukorras, kus tal pole enam monopoli ja ülikasumit üheski ärisegmendis. Kõik kliendid võivad teatada, et tellivad teenuse mõnest teisest riigist või teevad ise odavamalt. Isegi monopoolne vabalevi mux pole päris monopol enam, sest kui hinda tõsta, siis Kanal 2 ja TV3 lihtsalt kolivad sealt minema, nad ei tunne enam mingit sundust seal olla nagu vanasti analoogsaatjate ajal.

Seega Levira vajab hädasti uut kasumlikku teenust - näis, kas ka leiab.

Ma võiks pooled nendest argumentidest ümber lükata, aga ma ei hakka ärisaladustesse siin sekkuma. Ainult ühe märkusena võin öelda, et Riias pole mingeid "saatekeskuseid", tegelikult on see muidugi programmiväljastuskeskus, millest Sa rääkisid. Riias on ainult Viasat-i väljastus, mis edastab Baltikumi ja mõnda Venemaa kanalit (Viasat Sport East, TV1000 Russian Kino) ning on back-up nende Londoni väljastusele. Nad ei müü teenust kellelegi kolmandale, neil pole selleks ressurssi ja ka poliitiliselt ei sobi see nende äriga.