Digi-tv.ee

Eile oli niisugune lugu et vaatasime lastega triloogia "Back To The Future" ära ning viimase osa ajal tabasin ma end mõtlemast ühele huvitavale asjaolule.
Nimelt, see triloogia on mul kunagi enda poolt "lindistatud" TV3 analooglevist, aastatel 2003-2004. Tollane pildikvaliteet ületab tänase digilevi nii Levira kui Elioni oma selliselt et sundis sellele mõtlema. Esiteks, pildi heleduse dünaamikaulatus, teiseks värvigamma sujuvus, milles ei olnud märkigi plokkmürast... Teravus mõistagi on SD tasemel.
Ja see kõik vaatamata sellele et tegemist on ju analoogist capture'ga! Seadmeteks tollal olid Toshiba HiFi VCR millest pilt läks Philips SAA7111 enkoodrisse ning lõppformaadiks oli tollal 8Bit Divx 5.0.3. Taasesitajaks oli HK DVD47 mis on 10Bit/54MHz ja ühendus teleriga oli ka komposiit, ehk siis tollane mainstream (tagasihoidlikumat kombinatsiooni lihsalt pole enam välja panna).
Mulle tundub et meile on digilevi kvaliteetsuse juttudega ikka tugevalt mütsi silmile tõmmatud. Arvestades et aega on möödunud üle kümne aasta ja paremaks pole eetris midagi läinud - ainult kehvemaks, siis on sellest "kinoõhtust" vastakad muljed. Head sellest et lastele film meeldis ja halvad sellest et nägin meie tehnikaajastu tänapäeva allakäigu ulatust...

Satik, seda vist on siingi arutatud, et SD pildi parim väljund on SD resolutsioonis koop. OK analoog Switch off tõi meile digimüra, mida omakorda võimendab ka ruuduline pilt, kui me vaatame SD materjali Full HD teleriga. Sest telekad tegelevad pildi upscalemisega. Lisaks kõigele muule käib ka pildi konverteerimine üle analoogsisendite digitaalseks, on ka tänapäeva led telerites kasutusel ka scart ja RCA-komposiitliidesed, nende kaudu tehakse analoogist omakorda s...tast saia... Endal on nt SD dream LG-ga ühenduses üle scarti, pilt on nigu on, aga ma ei kasuta dreami enam sat vastuvõtjana vaid meediapleierina.
Kusjuures sat vastuvõtu puhul on vastupidi, kui lõppväljundiks on koop, digitaalne pilt konverditakse analoogiks,siis on näha ka digimüra.
Ongi lahenduseks põhimõtteliselt see, kui tahame head analoogpilti, peab kõik otsast lõpuni analoogis,kui tahame head digitaalpilti, peab kõik olema digitaalne. Kusjuures suur viga on ikkagi see, et me vaatame full hd paneelidega sd pilti,sellest ei lähe pilt paremaks.
Tulemus on sama kui panna mersule zaparožetsi mootor- väliselt kõik ok superluks mugav, aga sõita ebamugav.

On arutatud küll. Aga ma ei ole sellega päri, korralik tehnika näitab SD pilti kindlalt paremini kui suvaline koop. Garanteeritult. Ainult need mis on mõeldud suuremale resole, saavad samahästi näidata.
Probla on selles et koop näitab reeglina ülerealaotusega, see on aga nähtav joonte värelemisena - asi mida näitab ära ainult koop. Ja mulle see ei meeldi, pealegi pole värelev joon algse pildi osa, seega on see moonutus. Koobiga arvutimonitorid käsitlevad ja näitavad ning laotavad veidi teisiti, seega seal see pole niisugune probleem.

satik kirjutas:On arutatud küll. Aga ma ei ole sellega päri, korralik tehnika näitab SD pilti kindlalt paremini kui suvaline koop. Garanteeritult. Ainult need mis on mõeldud suuremale resole, saavad samahästi näidata.
Probla on selles et koop näitab reeglina ülerealaotusega, see on aga nähtav joonte värelemisena - asi mida näitab ära ainult koop. Ja mulle see ei meeldi, pealegi pole värelev joon algse pildi osa, seega on see moonutus. Koobiga arvutimonitorid käsitlevad ja näitavad ning laotavad veidi teisiti, seega seal see pole niisugune probleem.

Mul on ainult üks küsimus, milline on see korralik telekas, mis suudaks asendada koopi SD materjali näitamisel?
Kas piisavalt suured alates 55" või määrab selle ära teleri hind alates ca 1500€??? On määravaks kasutatav kuvatehnoloogia st kas plasma või LED LCD???

See küsimustelaviin näitab et sa ei tabanud minu postituse tehnilist mõtet. Nimelt, toodud kvalitatiivsed erisused ei sõltu kuvatehnoloogiast, hinnalipikust ega ekraani diameetrist. Küll aga värviruumist ja paneeli tüüriva elektroonika suutlikusest, mis olid vastavalt paneelil 10Bit ja elektroonikal 14Bit. Kahju küll, täna neid numbreid enam osta vist ei saa teab mis lihtsalt.
Heleduse dünaamika ja tollase ülekande n.ö. bitisügavus olid need tegurid mis ilmselt osutusid paremateks. Eks mõtle kaasa: telest väljastati analoogsignaal mis kindlasti 12-14bitisest muundurist pärit, see saabus siis Toshiba analoogvastuvõtjasse mis ei muuda pildi parameetreid ning SAA kiip digitaliseeris saadud signaali 10bitisena, mis seejärel toimetusfaasis konverditi 8bitisesse lõppformaati.
Täna saabub meile pilt kohe maksimaalselt 8bitisena kuid määratult väiksema bitratega. Kui minu capture töötas värviruumi vahemikus 0-255, siis tänane pilt tuleb vahemikus 10-235. St. et saadetud signaali must on ekraani mustaga võrreldes tumehall, niisamuti ka heleduse tippnivoo on madalam - kõik selleks et tänased väljastuse enkoodrid vähem võimlema peaks. Lisame sellele värvuste sujuvuse üleminekutel ja saamegi 10 aasta vanusest kodusalvestusest mõnusama pildi kui tänasest profide levitatavast superkvaliteetsest eetripildist.

Energizer kirjutas:Kas piisavalt suured alates 55" või määrab selle ära teleri hind alates ca 1500€ ?

Sellise hinnaga ei saa üldse mitte midagi. 55 tolline LG OLED tehnoloogia teler - 2800€
http://www.euronics.ee/tooted/s/1745/tv ... kinod/oled

Energizer kirjutas:On määravaks kasutatav kuvatehnoloogia, s.t. kas plasma või LED LCD ?

Jah, plasma tehnoloogia, ka kinekas, kuidagi siluvad neid konarusi, aga LCD toob just esile.
Ja lõpeta juba ära oma nn. LED tehnoloogia, sellist pole olemas, on ainult LED taustavalgustus LCD tehnoloogiale,
mis antud juhul ei puutu üldse asjasse.

tigekala kirjutas:

Energizer kirjutas:On määravaks kasutatav kuvatehnoloogia, s.t. kas plasma või LED LCD ?

Jah, plasma tehnoloogia, ka kinekas, kuidagi siluvad neid konarusi, aga LCD toob just esile.

Selles mõttes on tähelepanek põhjendatud, nii koop kui plasma sarnanevad selletõttu et nende pixel "liigutab", lcd puhul aga seisab paigal. Kuna pildi raammõõtmed on fikseeritud, siis liikuv pixel selles teeb konkreetselt oma ümbrust "udusemaks", interpoleerib. See mõte on tv koobile lausa kohustuslik, plasma aga mingil määral juba puikleb, st. et plasma on võimeline ka progressiivset pilti näitama - kuigi ka siis jääb pixli värelus alles (FHD paneeli puhul on see piisavalt väike). Koop sedasi ei saa elektroonika tõttu ning ka kineskoobi mask ei pruugi olla piisavalt tihe (mask on vastavalt ekraanimõõdule perforeeritud metallpaat koobi klaasi taga, mis aitab üldse jooni moodustada).
Lcd vigade esile toomine on küsitav, kuna tegelikult lcd ei saa neid esile tuua, vaid saab näidata neid nagu nad on tegelikult, see on määratud paneelitehnoloogiaga, elektroonika on korralikus plasmas ja lcd's piisavalt üle edastatava signaali (ma räägin siin mõlema puhul alates 10bitistest paneelidest). Odavad 6bitised LCD ekraanid aga on tõesti sunnitud värvi- ja heleduse üleminekuid astmeliseks tegema, kuid see moonutus on selgelt eristuv signaali enda plokkmürast.

Offtopicu lõpetuseks ja teemasse tagasi - eile kuulsin kõlakat et ERR võib hakata ETV, ETV2 ja ETV+ HD versioonidega mängima juba selle aasta augustis. Teadmata on aga see kas need niisugustena üldse eetrisse jõuavad, võibolla hakkavd need levima vaid kaabelvõrkudes (?).

satik kirjutas:Offtopicu lõpetuseks ja teemasse tagasi - eile kuulsin kõlakat et ERR võib hakata ETV, ETV2 ja ETV+ HD versioonidega mängima juba selle aasta augustis. Teadmata on aga see kas need niisugustena üldse eetrisse jõuavad, võibolla hakkavd need levima vaid kaabelvõrkudes (?).

On varasemalt öeldud, et vabalevisse need HD variandid ei tule.

Sel juhul, vabandust väga - kes krt sellest T2 siis kasu lõikab???

satik kirjutas:Odavad 6bitised LCD ekraanid aga on tõesti sunnitud värvi- ja heleduse üleminekuid astmeliseks tegema, kuid see moonutus on selgelt eristuv signaali enda plokkmürast.

Nüüd ütle veel - kui "kallid" on odavad ja siis on energiline kõikidele oma küsimustele vastused saanud

Eh jah, see polegi ju kerge küsimus sugugi - alates 2010 on selles osas tehtud taandareng ning isegi mõne tootja lipulaevad võivad olla 8Bitise paneeliga. On päris põhjalikku kodutööd vaja teha et selekteerida välja praegusest valikust reaalseid 10Bitiseid ja isegi 8Bitiseid. Ma suht puusalt pakun et äkki miski 300 juudirubla on suht kindel märk 6bitisest ekraanist... Siis ka ilmselt 32-37".

Energizer kirjutas:

satik kirjutas:

Mul on ainult üks küsimus, milline on see korralik telekas, mis suudaks asendada koopi SD materjali näitamisel?
Kas piisavalt suured alates 55" või määrab selle ära teleri hind alates ca 1500€??? On määravaks kasutatav kuvatehnoloogia st kas plasma või LED LCD???

Plasmavennad raiuvad kindlalt plasma,mina väidan et 8-9 seeria Philips näitab sul ka SD pilti korralikult,hind on määrav ja sellega kaasneb muidugi juba ka klass.Mida suurem on ekraan seda kallima telku peab muretsema et seal korraliku pilti välja võluda.Plasma must on küll andmete järgi parem üldiselt aga see eest on valge lahja seega kogu pilt pole nii ergas kui LCD/LED telekal,ajasin plasmavennad nüüd jälle marru,kohe tigekala mulle põrutab

mustkass kirjutas:kohe tigekala mulle põrutab

Ära loodagi...

satik kirjutas:Sel juhul, vabandust väga - kes krt sellest T2 siis kasu lõikab???

Kui päris aus olla, siis kogu sellest jamast ma aru ei saagi...
Küll tundub et Leviral oli alguses T2 jaoks hoopis mingisugune muu äriplaan, mis ilmselt praegu ei tööta.
Aga meile sellest ei räägita.

satik kirjutas:Sel juhul, vabandust väga - kes krt sellest T2 siis kasu lõikab???

Kes? Riik... Täidab "kohustusi" EU ees. EU ei saa öelda, et Eesti ei panusta maapealse digi arerndusse, oli ju ASO EU poolt seatud "kohustus". Nüüd on üks T2 multiplex ja ei saa öelda, et ei ole, on, faktiliselt...
Tegelikkuses, ma arvan, et T2 mux täidab praegu tulevikuplaani rolli, mis sest,et paljudes riikides on see ammu eilne päev. henkka äriplaanina see vist ei hakkagi tööle,kui isegi kohalikud pole sellest muxist huvitatud siis välismaised tasulised operaatorid ammugi mitte. majanduslikus mõttes on see pigem juba surnud projekt.seda tühja kohta täidavad mingil määral kaabeloperaatorite hd kanalipaketid,kedagi ei huvita see,et maali ja juulisaaksid maal oma seebikaid hd-s vaadata.
Levira ei teeni selle pealt suurt kasumit, kuna muxis levib vaid üks kanal, seega ma arvan, et puhtalt majanduslikel põhjustel oleks see mux isegi kinni keeratud,aga ilmselt testide mõttes hoitakse seda elus. Ma pakun, et riik maksab selle käigus hoidmise pealt nagu poolsurnud hobuse eest.Tehnilises mõttes poleks väljalülitamine mingi küsimus, see rohkem poliitiline otsus ja hoiak...4 aasta pärast paistab...
Mind ennast tegelikult kogu see värk ei häirigi, ma ei tea, kas mu LG-d on 6-8 bitti või mitte, ma nagunii vaatan telekatega DVB-S edastust. Kohalik DVB-T ei paku üldse huvi. LIhtsalt solidaarsusest väljendan kaastunnet ja mul on sügavalt kahju, et meil ei suudeta pakkuda DVB-T-d samal tasemel, kui mujal nt üle DVB-S-i. Kahju vaadata,kuidas maksumaksja raha lihtsalt tuulde loobitakse, aga see pole ilmselt ainus valus näide.
MInu jaoks on asi proosalisem selles mõttes, et kui kunagi peaksid minu vaadatavad DVB-S transpondritelt FTA kanalid ümber kolitama DVB-S2-le, siis ei pea ma ostma uut boksi, aga vaevalt, et see niipea juhtub, kuna nii mastaapselt DVB-S-i vist kinni ei panda, nii Venemaal,kui ka Itaalias on lugematu hulk inimesi, kes võtavad vastu ja vaatavad samu kanaleid üle DVB-S-i oma vanade DVB-S tuuneritega.Eks DVB-S edastus on kindlasti odavam ka, kui DVB-S2 edastus.
Teine aspekt on minu jaoks mugavus- ikkagi üks paneel ja põhimõtteliselt kolmiktuuner, 2 kaablit telekasse, üks pult ja kogu muusika. Muidu oleks olnud 2 eraldi boksi ja scartühendused- Tõenäosus, et mul Eesti DVB-T2 jaoks eraldi vastuvõtjat vaja läheb, on nullilähedane. Seega hetkel optimaalseim lahendus,nimetage seda või vaese mehe lahenduseks... mul .pole mõtet omada dvb-t2 boksi kui selle tegelikku potentsiaali ma ei saa ära kasutada. see oleks sama hea kui osta vinge i7 prosega arvuti ainult wordi tekstitöötluseks-enamik ressursse jääks kasutamata...jah oleks võinud aastakese oodata ja osta hiljem t2 tuuneriga telerid,aga mis tehtud see tehtud, pimedaks ma seetõttu pole veel jäänud ja ilmselt ei jää ka hiljemgi.