Pärast erakanalite vabalevist lahkumise ähvardusi pakuti TV3-le osalt valmis odavamat lahendust.
Erakanalite, eriti TV3 kindlas kõneviisis esitatud vabalevist lahkumise teade ärritas ja jooksutas paljusid Eesti inimesi. Nüüd on nii Kanal 2 kui ka TV3 teatanud vabalevisse jäämisest, kuid olukord ei ole päris sama, mis kevadel. Miks TV3 vabalevisse jäi, kes vaatajatega mängimisest võitis ja milleks üldse selline tsirkus? Eesti Päevaleht esitab avalikkuse arvel käinud ärivaidluse võtmeseigad.
1. Levira päästab, mida päästa annab
Kui Eesti läks 2010. aastal üle digilevile, pidi Levira ette valmistama vabalevivõrgu, mis kataks 99–100% Eestist, et ERR-i kanalid jõuaksid kõigi inimesteni. Võrgu nimi on Multipleks 1, millel on üle 30 saatja. Seal levivad ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja TallinnaTV.
Ent Levira on pilootprojektina arendanud ka uut võrku Multipleks 6. Sinna 13 saatjaga võrku TV3 suve lõpust kolibki. See võrk on ammu olemas, kuid ometi pole seda käiku antud. Samuti ei pakutud seda TV3-le kohe, kui kanal teatas vabalevist lahkumisest.
Levira juht Mart Einpalu ei lükanud ümber, et Multipleks 6 võetakse suve lõpus kasutusse just TV3 tõttu. „Võrk oli pilootvõrguna olemas juba varem, aga selleks et teda kommertskasutusse võtta, asuti tegutsema pärast vastavat kinnitust TV3-lt,” ütles ta. „Et TV3 on seal esimene klient, läks asjaolude tõttu nii.”
Äriläbirääkimistel kasutatakse igasugu võtteid, et ellu jääda, nendib Margus Allikmaa. Foto: Tiit Blaat
Üks otsustav asjaolu võis olla seotud Kanal 2-ga. Mäletatavasti oli TV3 lahkumine jutuks 7. aprillist. Pruukis Kanal 2-l 22. mail sedasama teatada, kui olukord 21 päevaga lahenes: mõlemad jäävad vabalevisse. Mõlema kanali kaotus olnuks Levirale rahaliselt ränk hoop.
Kaikaveo lahendus hoidis TV3 jaoks kokku hulga kulusid, Levira säilitas vähemalt osa tulu ja Kanal 2 on reklaamiandja jaoks edaspidi ainus kõigi inimesteni jõudev suur erakanal. Edasi sellest kahest aspektist lähemalt.
2. TV3 võidab levikuludes kolm korda
Kuna Multipleks 1 on väga hea kvaliteedi ja katvusega, on oma kanali seal levitamise tasu aastatega krõbedaks kerkinud. ERR maksab oma kummagi kanali eest ligi
450 000 eurot aastas. Kuna Levira peab kõiki kliente võrdselt kohtlema, maksavad ka teised kanalid umbes sama palju.
Kui TV3 ei levi kõige kallimas võrgus, jääb Leviral päris suur tulu saamata.
Erakanalitele on nii kõrge hind ammu pinnuks silmas ja nad on aastaid otsinud odavamat levivõimalust. Kanal 2 juht Urmas Oru kinnitas, et nemad endale vabalevist lahkumise ähvardusega paremaid tingimusi ei saanud. „Meie jaoks ei muutunud midagi, jätkame täpselt nii nagu enne 1. juulit,” sõnas ta.
TV3-le seevastu läheb Multipleks 6 kasutamine Eesti Päevalehe andmeil maksma natuke üle 100 000 euro, mis on märkimisväärne võit. Aga rahalisel võidul on oma
hind.
3. TV3 kaotab vaatajaid
Multipleks 6 on odavam põhjusega – Levira arvutuste järgi katab see kuni 94% Eestist, kuid osa asjatundjaid arvab, et tegelikult oluliselt vähem. Peresid, kus vaadatakse kanaleid ainult vabalevis, on viimaste uuringute järgi 86 000. Üldse on katuseantenniga telerit vaatavaid peresid kokku 144 000, peale nende 19 000 peret, kes saavad antenniga pildi oma teise või kolmandasse telerisse. Seega kaotab TV3 tõenäoliselt hulga potentsiaalseid vaatajaid.
Illustratsioon: Kaido Kelp
Väiksema katvuse tõttu ei tuleks näiteks ERR-il üldse kõne alla raha säästmiseks Multipleks 6-sse kolida. „Odavamale võrgule minekut saab arutada siis, kui me teame, et see töötab ja milline on tegelikult levi,” ütles ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa.
ERR ostab Leviralt kaht asja: katvust ja riba laiust. Mida laiem riba, seda rohkem infot saab korraga edastada ehk pildi kvaliteet on parem. „Meie riba laius on kolmekordne võrreldes sellega, mis on erakanalitel nagu Fox ja Sony,” tõi ta näiteks. Kui laia riba saab TV3 Multipleks 6-s, ei ole teada, kuid Einpalu kinnitusel on ka seal võimalik edastada HD kvaliteedis pilti. TV3 juhti Priit Leitot ei õnnestunud Eesti Päevalehel kommentaari küsimiseks tabada.
4. Kes katab Levira saamata tulu?
On kindel, et Leviral jääb märkimisväärne tulu saamata, sest TV3 ei levi enam kõige kallimas võrgus. See auk tuleb kuidagi tasa teha. Margus Allikmaa ei karda, et ERR-i jaoks võiks levitamise hind tõusta. „Meil on praegu sõlmitud leping 2018. aastani. Ma ei arva, et hind meile ka pärast seda tõuseks. Levira on oma profiili laiendanud, nad pakuvad ka muid teenuseid,” sõnas ta.
Mart Einpalu kinnitusel on ettevõte otsustanud, et TV3 võrguvahetus ei vii Levirat hinna tõstmise jutuga teiste kanalite uste taha. „See ei oleks tänast turuolukorda hinnates adekvaatne. Paraku ei saa sellist kinnitust anda võimalike edasiste negatiivsete arengute puhuks,” lisas ta siiski. „Selleks peamegi panustama uute võimalike vabalevikanalite kaasamisse.”
Mida laiem riba, seda rohkem infot saab korraga edastada ehk pildi kvaliteet on parem.
Niisiis oli televaatajatel võimalik osa saada kõrgel tasemel ärivaidlusest sisuliselt otse-eetris. „Äriläbirääkimistel kasutatakse igasugu võtteid, et ellu jääda. Sama võib öelda nii Levira kui ka TV3 kohta,” sobivad kokkuvõtteks Allikmaa sõnad.
Viasati heas usus reklaam
Nii TV3 kui ka Viasat kuuluvad kontsernile MTG (Modern Times Group). Niipea kui TV3 teatas aprillis vabalevist lahkumisest, hakkas Viasat inimesi oma kliendiks kutsuma.
Väidetavasti liitus Viasatiga mõne kuu jooksul tuhandeid inimesi ehk sama kontserni üks haru teenis teise otsuselt otsest tulu. Viasat seda väidet ei kinnitanud, sest MTG on börsifirma ega avalikusta kliendiandmeid. „Kõik reklaamikampaaniad said tehtud heas usus,” ütles ettevõtte ärijuht Aet Viira. „Eesmärk oli tuua välja Viasati teenuse eeliseid, samuti informeerida vabalevi kasutajaid, et Viasatiga saavad nad TV3 programme jälgida ka edaspidi.”