Digi TV pilt hangub

[pioneer]

Niipalju kui aru olen saanud siis neil box-del ei näita seda signaali tugevust õigesti, omal kah box näitab 90% ja 100% aga arvuti sama antenni järel näitab vaevalt 40%

Ja see hangumine on rohkem selle viga, et antenni signaal on nõrk.

Muidugi võib aidata antenni täpsem suunamine. Kui antenn on kuskil 15° jaama pealt ära siis ei pruugi isegi kanaleid leida, eks see muidugi oleneb antennist ja asukohast kah.

[elit]

Mitu korda on räägitud, et telerite, tüünerite, box`ide, kaartide jne. signaali taseme/kvaliteedi näidikud/indikaatorid ei ole kalibreeritud ühtsetel alustel olevate nõuete järgi.
Seetõttu samades tingimustes need võivad kuvada väga erinevaid näite ja neid näite on raske võrrelda/uskuda.

[satik]

See on muidugi arusaadav et seadmed on signaali parameetreid näidates kõik isesugused tänu puudulikule standardiseerimisele, kuid elit, töökorras sama tüüpi seadmed näitavad vägagi sarnaselt. Seepärast me õnneks ka nimetame seadme mille näidust jutt on. See peaks ju segaseid arusaamisi vähendama - kui mitte vältima? Teisisõnu - muudab suvalise numbri millegagi võrreldavaks.

Pioneer. Sina pakud et signaal on nõrk. Kas ta ikka on nõrk kui kõik kättesaadavad seadmed pakuvad ainult 100/100? Ma arvan et ka sinu arvuti hakkaks minu antenni küljes olles samamoodi näitama. Suunamise võin mina ka päevakorrast maha võtta, vähemalt sinu pakutud piiridesse (+/-15kraadi) mahub suuna täpsus rahulikult ära.
Sa võiksid ka nimetada mis arvuti(kaart/pulk?) sellist numbrit näitab. Ega boxi nimetamine ka halba tee, sellistest andmetest tekibki n.ö. kollektiivne andmebaas.

[pioneer]

Pioneer. Sina pakud et signaal on nõrk. Kas ta ikka on nõrk kui kõik kättesaadavad seadmed pakuvad ainult 100/100? Ma arvan et ka sinu arvuti hakkaks minu antenni küljes olles samamoodi näitama. Suunamise võin mina ka päevakorrast maha võtta, vähemalt sinu pakutud piiridesse (+/-15kraadi) mahub suuna täpsus rahulikult ära.
Sa võiksid ka nimetada mis arvuti(kaart/pulk?) sellist numbrit näitab. Ega boxi nimetamine ka halba tee, sellistest andmetest tekibki n.ö. kollektiivne andmebaas.

Ja millest siis see hangumine tekib (kas boxid vigased.)

Pakkusin jah omapoolse võimaliku põhjuse ja arvan, et see ka õige. (Näiteks kui tõmbad antenni juhtme tagant ära siis ju jääbki seisev pilt ja kui tõmbad korraks ära siis need signaali näidikud ei jõua reageeridagi sellele.)

Loomulikult hakkavad näidikud samamoodi ja paremini näitama kui mastil lähemal ollakse. Mina jään täpselt nii Koeru kui ka Valgejärve leviala lõppu ja olen mõlemilt poolt proovinud, arvutis näitas Valgejärvelt mõne protsendi rohkem ja box näitas täpselt samamoodi mõlemalt.
Aga noh eks aeg näitab tulevikus plaanis veel antenni võimendi lisada siis saab teada.

[Carat_EST]

Digisignaal ei tule kunagi täpselt otse masti suunast

See nüüd küll päris õige väide pole.

vaid parim suund tuleb leida proovimise teel,

ja see on õige väide.
Leitud parim suund võib olla antenni suund aga ta võib ka mõni peegelduse suund olla.
Saatjamastist kaugemal on tõenäoliselt ainus võimalus otse masti suunalt kvaliteetne signaal kätte saada, sest peegeldunud signaalide teekond on veelgi pikem ja nad jäävad nn otsekiirest oluliselt nõrgemaks.

[satik]

Boxide vigasus on üks võimalus, kuid ilmselt vähetõenäoline. Loogiline oleks et sel juhul avalduks viga stabiilselt ühtemoodi kõigi kanalitega - kuid nii see vist ikka ei ole.
Pakun et näiteks ülilevi tingimused või enkoodri apsakad. Viimase poole vihjab näiteks see et esmalt tekib helis auk, siis videos. Ok vastavad mälubufrid on erineva suurusega ja helile on see kindlasti väiksem kui videole. Kui aga hiljem midagi teha salvestunud .ts failiga siis miskipärast raporteeritakse põhiliselt just vigu helistriimis, samas kui video puhul kurdetakse et "framerate not set" ning võetakse aluseks mp2 heliraja info (25fps). Kui sinna siis tekib auk on nii heli kui video jõnksuga. Soft mida kasutan on TsMuxer, sama tulemuse saan nii windowsi kui mäki keskkonnas. Enkoodri poole vihjab ka see et jõnksu ajal ei muutu ju S ja Q mitte raasugi - ülilevi aga peaks neid hoolega kõigutama?
See või olla täielik eksiarvamus kuid ega enne teada ei saa kui seda pole välja pakkunud.

pioneeri järelduse kohaselt katkeb signaal hetkeks, nii lühikese aja jooksul et üksi näidik ei jõua reageerida. Kuna vähemalt mina antennijuhtmega F1 tiimitööd ei harjuta siis peab juba eetrist saabuv signaal selliselt katkema. Kas ülilevi saaks selliselt häiret tekitada? Nõrk signaal oleks ju nõrk ilmselt kogu aeg, seda on ju siis kerge tuvastada.
Niisiis mina arvan et n.ö. kandesagedus ei katkegi, "katkeb" ikka mingi datavoogu kodeeritud komponent.

Huvitav miks Norras on AAC helikodeeringuks valitud, samas kui meie süsteem kasutab igivana mp2 kodeeringut? Tandberg näikse olema ju Norra ettevõte - kui mp2 nii hea ja töökindel on siis miks nad seda ei kasuta? Või miks meie AAC kodeeringut ei kasuta? Kas meile pakutud boxid üldse oskavad AAC 'ga midagi ette võtta?

[Carat_EST]

Huvitav miks Norras on AAC helikodeeringuks valitud, samas kui meie süsteem kasutab igivana mp2 kodeeringut? Tandberg näikse olema ju Norra ettevõte - kui mp2 nii hea ja töökindel on siis miks nad seda ei kasuta? Või miks meie AAC kodeeringut ei kasuta? Kas meile pakutud boxid üldse oskavad AAC 'ga midagi ette võtta?

Enamik boxe oskab kahjuks AAC kodeeringut ainult S/PDIF kaudu mitmekanalilisele süsteemile söödavaks teha. Ehk siis tavastereo väljundid (SCART, RCA, mõnel seadmel isegi HDMI helisüsteem) jäävad AAC korral enamikul tummaks.

[satik]

See selgitab asja küll lahti.
Mõni teadjam võiks öelda siis mis vastuvõtjaid norrakad kasutavad - nende lahendus peab ikka võimaldama ka analoogväljundit kasutada, ma ei usuks et kõigil eranditult on resiiverid mis oskavad AAC dekodeerida.
Kuna AVC ja AAC on mõeldud koos kasutamiseks siis arvan et vigast kodeerimist tuleks seal palju vähem ette kui mp2 AVC külge pookides.

[Carat_EST]

Mõni teadjam võiks öelda siis mis vastuvõtjaid norrakad kasutavad - nende lahendus peab ikka võimaldama ka analoogväljundit kasutada, ma ei usuks et kõigil eranditult on resiiverid mis oskavad AAC dekodeerida.

Norras kasutatavate vastuvõtjate ülevaade (NB! kõik mitte FTA riistad on Conax CAS7 Chipset Pairing).
http://rikstv.no/Hva-trenger-du/Digital-mottaker/Godkjente-mottakere2/
Google tõlge:
http://translate.google.com/translate?js=y&prev=_t&hl=en&ie=UTF-8&u=http%3A%2F%2Frikstv.no%2FHva-trenger-du%2FDigital-mottaker%2FGodkjente-mottakere2%2F&sl=no&tl=et&history_state0=&swap=1

[pioneer]

Oot. Nüüd ei saagi aru kas selline väike pildi hangumine on siis kõigil. Et osa inimesi see lihtsalt ei häiri ja on rahul sellega. Kui nii siis ei tasu antenni võimendi peale raha raisatagi. Mul jäi kah antenni täpsema suunamisega hangumist vähemaks ja nüüd enam nii ei häirigi. Ja pealegi veel võimalus analoogi vaadata.

[satik]

Uurisin vahepeal nõudeid DVB-T ja T2 seadmestikule. Näiteks UHF Band IV ja V peaks olema miinimum sisendsignaali tase -83,6 dbm 8k 16QAM 3/4 Code Rate korral. Muideks T2 samade näitajatega saab hakkama -86,7 dbm juures. Et siis sellest tasemest nõrgem signaal ei saa olla enam kvaliteetne. Ka liiga tugev signaal on normeeritud:maksimaalselt -35dbm, analoogtv puhul oli see vist -20dbm?
Millega aga meie terrestial üldse kodeeritakse? Tandberg? ...Või äkki hoops Elecard software based solution? Nagu laiale maailmale kuulutati Levira poolt - http://www.levira.ee/1031eng.html siis näiteks euroviisude HD oli kodeeritud kasutades Elecardi abi.

[satik]

[

Enamik boxe oskab kahjuks AAC kodeeringut ainult S/PDIF kaudu mitmekanalilisele süsteemile söödavaks teha. Ehk siis tavastereo väljundid (SCART, RCA, mõnel seadmel isegi HDMI helisüsteem) jäävad AAC korral enamikul tummaks.

See muidugi on ka omamoodi huvitav asi. Kui õieti mäletan siis SPDIF kui selline lubab läbi kanda kas PCM, AC-3 või DTS kodeeringus audiot. Mõned resiiverid mida uurisin ei tea midagi võimalusest võtta sisse "AAC over SPDIF/HDMI", samas rõõmsalt on nõus hakkama saama läbi Etherneti saabuva aac, mp3 või wma failiga. Denon AVR3808 siis selline.
Norrakatel on ikka mure küll et asjad tagurpidi kokku sobiksid, "for legacy hardware reasons". See tähendab et aac kodeeritakse lennult kas AC-3 kujule juhul kui aac on 5.1, kui aga 2.0 siis hoopis PCM kujule. Miks siis analoogväljund suletuks jääb? Norrakate aac peab olema selline: HE AAC [57] with ability to transcode to AC3 [36] or DTS [33].
6.1.2.3 Digital Audio Output (option)
The digital audio output (S/PDIF) as defined in section 8.5.3 shall always give either a valid PCM-
output according to IEC 60958 [44] or a non-PCM encoded audio bit-stream according to IEC 61937
[45] . The user shall be able to choose between the following storable output modes on the digital audio
output interface: 1. Forced PCM output according to IEC 60958 [44] (Part1 General, Part 3 Consumer).
2. Non-audio-data output according to IEC 61937 [45] when present -and if not present output PCM
according to IEC 60958 [44]. Non-audio-data-formats like AC-3, and DTS shall be possible to order
and enable/disable according to priority set by the user.

When the NorDig HD IRD has analogue output(s), it shall be capable of decoding and down-
mixing the following formats for the analogue outputs:
• HE AAC, if HE AAC is implemented in the IRD
• AC3, if AC3 is implemented in the IRD
• E-AC3, if E-AC3 is implemented in the IRD
• MPEG1 layer II (Musicam)

The NorDig HD IRD shall always have an audio signal present on the analogue outputs
(SCART and stereo out, see section 8.5) whenever any of the supported four formats is
received.
It shall be possible to control the audio level on the outputs primarily used for TV viewing (TV SCART
and HDMI) with the remote control unit and buttons on the front panel (if present).

Sellega on kõik korras (nagu norras )

[TarmoTanilsoo]

Oot. Nüüd ei saagi aru kas selline väike pildi hangumine on siis kõigil. Et osa inimesi see lihtsalt ei häiri ja on rahul sellega. Kui nii siis ei tasu antenni võimendi peale raha raisatagi. Mul jäi kah antenni täpsema suunamisega hangumist vähemaks ja nüüd enam nii ei häirigi. Ja pealegi veel võimalus analoogi vaadata.

Nii palju, kui mina olen vaadanud, ei ole mina küll (tugeva signaaliga) mingeid hangumisi täheldanud, ning ma olen digi-tv'd vaadanud ligi kaks aastat. Võib-olla veab mul Valgjärve telemastiga(mis minust on ca 10-15 km), võib-olla mul veab vastuvõtjaga, aga mina pean veel nägema päeva, et tugeva signaaliga pilt hanguma hakkaks. Siiani kui on mõni probleem olnud, siis on see tulenenud antenni ja teleri vahelisest objektist. Ja siis mullune detsembrilevi mux 1 kallal, aga sellegi mõjud olid minimiseeritavad.

[satik]

Tarmo, kas sa tead tegelikku suunda Valgejärve mastini ning kas oskad öelda milline on sinu olukorras see möödahäälestus kraadides tegeliku otsesuunaga võrreldes?

[TarmoTanilsoo]

Tarmo, kas sa tead tegelikku suunda Valgejärve mastini ning kas oskad öelda milline on sinu olukorras see möödahäälestus kraadides tegeliku otsesuunaga võrreldes?

ca. 107 kraadi peaks olema, aga piisavalt täpset mõõteriista pole, et võrrelda. Aga kusagile 110 kraadi kanti mul ta jääb, samas kui täpne see on, pole kindel, 1-2 kraadi minu kauguse juures ei tee veel signaali nivoos vahet. Ja kasutusel logoperioodiline VHF/UHF antenn.