Digi-tv.ee

vanemleitnant kirjutas:

valgekotkas kirjutas:plaan ehitada maandus välja mitte vastavalt normidele aga nii, et sellest ka midagi kasu oleks

Siin on küll midagi lootusetult segi läinud. Selleks, et maandusest (ja piksekaitsest) midagi kasu oleks tuleb see just nimelt vastavalt normidele (EVS-EN 62305 1-4 : 2011) välja ehitada.

seda ma silmas pidasingi, et nii nagu peab aga mitte nii, et "vastavalt kohale tulnud asjapulkade normidele" tambitakse "mõned vardad" sisse ja meggerit igaks juhuks välja ei võetagi ja kuna protokolli kah ei tehta siis peremees on maru rahul, et odavalt saadud ja süda rahul

valgekotkas kirjutas:seda ma silmas pidasingi, et nii nagu peab aga mitte nii, et "vastavalt kohale tulnud asjapulkade normidele" tambitakse "mõned vardad" sisse ja meggerit igaks juhuks välja ei võetagi ja kuna protokolli kah ei tehta siis peremees on maru rahul, et odavalt saadud ja süda rahul

Kahjuks on jah enamus eramajade piksekaitsed hoopis piksepüüdjad, ehituse ajal andsid vbl nõutud takistuse ka välja aga paari aastaga muutuvad võhiklikult ehitatud maandused tõsiseks ohuks kodusele majapidamisele.

urmas kirjutas:

valgekotkas kirjutas:

Kahjuks on jah enamus eramajade piksekaitsed hoopis piksepüüdjad, ehituse ajal andsid vbl nõutud takistuse ka välja aga paari aastaga muutuvad võhiklikult ehitatud maandused tõsiseks ohuks kodusele majapidamisele.

õige jutt.sellepärast ei panegi

Tänud kõigile vastajatele.
Võttes aluseks oma rahakoti paksuse, õigemini selle kõhnuse , siis maanduse ehitamise lükkan edasi.Praegu punnitades ilmselt teeksin eramule pigem kahju kui kasu. Lugesin siiski ühest kohast, et püüdurvardaid ei peagi tegelikult kasutama, tähtsam on piksevarras ja korralikult teostatud "maandustee" ehk varraste ühendamine ja otsene maandus...

Teiseks, nagu juba Valgekotkas mainis, otsetabamuse korral nagunii miski ei kaitse, siis saan aru, et maandus on pigem äikese "elektrivälja" mõjude vähendamiseks või minimeerimiseks(nimetan seda võhiklikult nii) . Võimalus et äike mööda EE võrku sisse lajatab on väga väike, sest uued alajaamad on korralikult maandatud (ise nägin alajaama, ka seestpoolt kust mulle elekter tuleb), siiski kõikideel. seadmete saba on siiski väljas ja mingit elektri tarbimist mu eramus ei ole, kui on äike.

Kui panna antenn eraldi toru külge siis vast käib korralik maandus üle jõu, samas, äikese jaoks pole mingi 2-3 meetrit mingi vahemaa,kui tabab sellise vahemaa peal siis nagunii avaldab mõju ka kodusele elektripaigaldisele- lõppjäreldus oleks- vahet vist nagu polegi. Mu õel on majal elektripaigaldisel maandus, aga kui äike tel. liinist sisse lajatas läks arvutustehnika, ellu jäi imekombel vaid LCD telekas... kuigi LCD oli Amino boxiga ühenduses (Box sai ka laksu).

Ja veel üks tähelepanek- miks soovitatakse peaaegu eranditult lihtsalt teleka TV antennist lahtiühendamist, kui see tegelikult ei kaitse, kui tuleb lähedalasuvast äikesest antennikaablist seda surakat nii ehk naa???
Ma loomulikult saan aru, et parem karta ja kahetseda...

Energizer kirjutas: Lugesin siiski ühest kohast, et püüdurvardaid ei peagi tegelikult kasutama, tähtsam on piksevarras ja korralikult teostatud "maandustee" ehk varraste ühendamine ja otsene maandus...

Vanemleitnant kommenteerib täpsemalt, aga on meelde jäänud, et aktiivset välgupüüdurit ei tohigi uue standardi järgi ehitada või piksevarda projekteerimisel selle andmetest lähtuda. Ainult passiivne.

Energizer kirjutas:Ja veel üks tähelepanek- miks soovitatakse peaaegu eranditult lihtsalt teleka TV antennist lahtiühendamist, kui see tegelikult ei kaitse, kui tuleb lähedalasuvast äikesest antennikaablist seda surakat nii ehk naa?

Kui on maandamata antennimast, siis piisab elektriväljade erinevusest (ei pea äikest väga lähedal olemagi), et tuuneri sisendtransistorid ja muud ühendused (olenevalt, millega boks veel ühendatud oli) staatikaga õhtule saata. Tavainimese jaoks tähendab see tuuneri remonti saatmist.
Toon sarnase näite: võtad päevavalguslambi toru, paned ühte otsa metallvarda ja teise otsa pikema traadijupi T-tähe kujuliselt, torkad selle varrastpidi kõrgepingeliini all maasse ja lamp hakkab sähvima või põlema. Äikese ajal on see suur ja tugev "kõrgepingeliin" taevas antenni kohal. Juhtme lahtiühendamisega kaitsed boksi-telekat selle eest.

Tosin aastat tagasi oli päikesepaisteline ilm, maja kohal käis ainult üks äikesekärgatus, sellest piisas, et mul arvuti maha tappa. Kindlustuse ekspert ütles, et alati ei pea äike sisse löömagi, et arvuti võib äikese ajal ka niisama kahjustusi saada. Kas siin on mingi tõepõhi all?

On küll tõepõhi all.
Välgulöök tekitab põhimõtteliselt EMP, mis omakorda suudab erinevates ahelates tekitada seadet rikkuva voolu. Mida pikemad juhtmed seadmel taga on, seda tugevama laksu võib saada.
Seepärast ongi soovitav eelkõige pikad kaablid (võrk, toide, antennid) masina küljest lahti ühendada äikese ajaks.

Energizer kirjutas:otsetabamuse korral nagunii miski ei kaitse, siis saan aru, et maandus on pigem äikese "elektrivälja" mõjude vähendamiseks

Tegelikult projekteeritakse ja ehitatakse piksekaitsesüsteem justnimelt otsetabamuse kaitseks. 100% garantiid see muidugi ei anna, aga standardi järgselt ehitades saab näiteks 98% tõenäosuse tabamus maasse juhtida. On küll näiteid, kui välk lööb ikka varda kõrvale hoonesse.
Samuti ei maksa unustada, et piksekaitsesüsteem kaitseb ainult hoonet suuremate purustuste ja süttimise eest. Elektroonikaseadmete kaitseks tuleb lisaks paigaldada liigpingepiirikud kõigile sisenevatele liinidele.
See (kordus)maandus, mis tehakse hoone elektri sisendile ei sobi tavaliselt piksekaitsele, kuigi vastupidi sobib.
Metallist antennimasti võiks küll maandada potentsiaalide ühtlustamiseks, kuid piksekaitsena see ei kvalifitseeru.

Scott kirjutas:aktiivset välgupüüdurit ei tohigi uue standardi järgi ehitada või piksevarda projekteerimisel selle andmetest lähtuda

Standardis puudub selline mõiste, nagu aktiivne piksekaitse. Neid "aktiiv-vardaid" võib vabalt kasutada, ainult neid tuleb panna standardi järgi, mitte üks varras 2000m² kohta.

vanemleitnandile suured tänud selgituste eest.

Aga mis siis saab kui kasutaksin antennipostina plasttoru???
Tabamuse korral muidugi sulab üles, aga võttes aluseks et plast ei juhi elektrit, äkki on ohutum, st ei püüa välku??? Siis jäi silma et antenni ei tohi paigaldada teistest objektidest kõrgemale- eks levitingimused seavad omad nõudmised, madalalt lihtsalt vast ei saa alati signaali, eriti, kui hooned või muud takistused ümberringi või lihtsalt levi kehva...


Vanasti elasin 8 korteriga puumajas ja enne kui kaabeltv meieni jõudis, oli meil kasutuses poola kalarest, igaüks vaatas tol ajal ise kuidas pildi ette sai. See oli pandud mingi 4 meetrise toru otsa katusele, mast katuseplekil kinni ja veel traadiga pinguldatud, et tuulega ei kõiguks väga. Kuidas maandusega selles majas oli, jään vastuse võlgu, aga tõenäoliselt polnud midagi- ja elama jäime kuigi äikest nähtud nagu alati igal aastal...

Olen kah mõlgutanud ideid äikesekitse suunal (maakodus siis). Paraku on endal elust näited võtta mitu, kus välk ei allu loogikale. Täiesti ette arvamatu. Pluss veel olen näinud, kuidas lahtiühendatud pistikupesast hüppas lahendus kahvli otsa ning valjuhääldi, mis seisis laua peal ühendamata otstega, tegi krõps ja memraan liikus. Kui ikka lähedale sisse lööb kooraliku litaka, sisi hakkab anomaaliaid ilmuma . Ühes maja nurga lähedal on kõrge kuusk ja teises on vana antenni mast, mille otsas antenne pole. Ongi , nagu maa viidud kõrgemale. Paraku vist pole enam korralikku ühendust maapõuega, sest asi väga roostes. Õige oleks vast tõmmata mingi jäme traat tipustmaa sisse.

h6bekuul kirjutas:Olen kah mõlgutanud ideid äikesekitse suunal ... Õige oleks vast tõmmata mingi jäme traat tipustmaa sisse.

Kui jäme on "mingi jäme traat" ja kui mitu oomi on "tipustmaa sisse" ?

vanemleitnant kirjutas:

h6bekuul kirjutas:Olen kah mõlgutanud ideid äikesekaitse suunal ... Õige oleks vast tõmmata mingi jäme traat tipustmaa sisse.

Kui jäme on "mingi jäme traat" ja kui mitu oomi on "tipustmaa sisse" ?

Teagi neid millimeetreid, aga see traat tõmmati nõuka ajal viiekordsetele paneelkarpidele ümber (maanduseks). Testriga pole kallal küll käinud.

Seda ma pidasingi silmas, et mingi posti otsast jämedam traat maasse ei ole veel piksekaitse. Ega testriga ei saa maandustakistust ka mõõta. See peaks olema alla 10Ω ja kõiksugu nõuded veel, päris mahukas on see standard.

Kas on võimalik, et tüünerid mis ei ole vooluvõrgus kuid on antennikaablitega ühendatud saavad otsa äkese tõttu?
Surnud on lisaks ka Diseq ja 2 pead.

Loomulikult. Äikese läheduses on igasugune elektroonikaga ühendatud metall(juhe) saatanast. Piisab läheduses toimunud välgulöögist põhjustatud pingeimpulsist juhtmes ja pooljuhmidel ongi toss väljas. Rääkimata juba otselöögist juhtmesse - siis on pauk ja palju pilpaid...