maandage oma antennimast !

Siin räägitakse seda mis sülg suhu toob
Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 5909
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    unknown unknown
On tänanud: 41 korda
On tänatud: 21 korda

maandage oma antennimast !

PostitusPostitas peeter3000 » 10:08, 13 Aug 2008

Eile hilisõhtul süttis ilmselt TV-antenni tabanud pikselöögist Raplamaal elumaja.

Eile kell 21.26 teatati tulekahjust Rapla vallas Palamulla külas, kus põles ühekorruselise puumaja pööning, teatas Lääne-Eesti päästekeskus.
Päästjate kohale jõudes oli majaomanik tulekahju ämbriga vett loopides kustutanud, pööningule sisenenud päästjad kontrollisid põlengukoha üle ja kustutasid lõplikult.
Majja oli paigaldatud suitsuandur, mis koheselt ka põlengust märku andis. Tulekahju sai arvatavalt alguse läbi TV-antenni majja löönud välgust.

DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

Kasutaja avatar
aandra
Õpetaja
Postitusi: 2004
Liitunud: 17:06, 12 Aug 2003
Asukoht: Tallinn/Dagö:Tärkma
    unknown unknown
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 16 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas aandra » 10:54, 13 Aug 2008

Maandamata antennimast on ideaalne seade pikselöögi püüdmiseks! Samuti tuleb ka kõik plekkkatused maandada! Korralikud katusefirmad ka teevad sedasi.

Kasutaja avatar
peeter3000
Digivanake
Postitusi: 5909
Liitunud: 02:00, 15 Nov 2006
Asukoht: Tallinn
    unknown unknown
On tänanud: 41 korda
On tänatud: 21 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas peeter3000 » 10:59, 13 Aug 2008

niipalju kui mina tean:
1.vaskkaabel 16mm2
2.võimalikult otse maapinda
3.maja sees soovitatakse panna toru sisse.
jne.

EDIT! parandasin 1.6>16 (nõue Soomes alates 2008.enne oli 6mm2)
Viimati muutis peeter3000, 11:23, 13 Aug 2008, muudetud 2 korda kokku.
DVB-T/T2:Eesti-SoomeDigi/ DVB-C:Starman HD/DVB-S: Mabo 125x140cm/TBS5922

mønster
DigiTVfänn
Postitusi: 560
Liitunud: 10:15, 14 Jaan 2008
    unknown unknown

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas mønster » 11:13, 13 Aug 2008

peeter3000 kirjutas:niipalju kui mina tean:
1.vaskkaabel min 1.6mm2
2.võimalikult otse maapinda
jne.

kas 1,4mm läbimõõduga vasktraadist tõesti piisab? olles näinud, kui jämedad vaskrajad telefonijaamades välgu toimel läbi on põlenud, tundub see natsa kahtlane. piksevarras (maandatud antenn) hakkab välku "ligi tõmbama" - kui maanduse aladimensioneerite, võib see hea asemel halba endaga kaasa tuua..

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.


Kasutaja avatar
satifenn
Entusiast
Postitusi: 232
Liitunud: 03:00, 15 Apr 2006
    unknown unknown

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas satifenn » 17:31, 13 Aug 2008

maandamisel paraku omad kindlad nõudmised.villase lõngaga pole küll mõtet antennimasti maandada.mingist 1,4 mm traadiga ärge mängige.
VÄHEMALT 16 ruutu peab vask jäme olema millega antennimasti maandada.

Kasutaja avatar
aandra
Õpetaja
Postitusi: 2004
Liitunud: 17:06, 12 Aug 2003
Asukoht: Tallinn/Dagö:Tärkma
    unknown unknown
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 16 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas aandra » 17:42, 13 Aug 2008

~Sama jäme peab olema ka plekkkatuse maandusjuhe!

Kasutaja avatar
tiletand
Edasijõudnu
Postitusi: 72
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
    unknown unknown

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas tiletand » 22:10, 13 Aug 2008

see eelnev jutt ei ole päris muidujutt
Seadmete kaitseks tuleks lisaks masti maandamisele teha ka potentsiaaliühtlustus, s.t ühendada piksekaitse ja/või antenni maandusjuht-allaviik elektrisüsteemi maandusega (elektrikute standardis peapotentsiaaliühtlustuslatiga). See vähendab pinget (potentsiaalide erinevust) antenni "maa" ja elektritoite "maa" vahel juhul, kui ühte neist süsteemidest indutseeritakse äikese ajal mingid voolud.
Oma viimasest vene telekast sain lahti tõenäoliselt just seepärast, et selleaegsed "antennispetsialistid" olid ühisantenni ühendanud ainult piksekaitsemaandusega, kusjuures võimendite maandamise ja toiteliini lühisekaitse vajadusest ei olnud nad vist üldse midagi kuulnud. Ja siis ükskord pärast äikest olid õhtal kõik meie trepikoja korterites asunud telekad, muud elektririistad jäid hinge

Kasutaja avatar
a1
DigiTVfänn
Postitusi: 646
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
Asukoht: JƤrvamaa
    unknown unknown

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas a1 » 22:21, 13 Aug 2008

aandra kirjutas:Maandamata antennimast on ideaalne seade pikselöögi püüdmiseks!

Sellest ei tohiks mingil juhul järeldada, et maandatud antennimast püüab vähem - pigem vastupidi. Küsimus on lihtsalt selles, et äike otsib teel vastu maad väikseima takistusega ahela ja maandamata masti puhul moodustub ahel: mast-antennikaabel-seademe antennisisend-seadme toiteplokk-elektivõrgu "0" (või kaitsemaa). Kui ahelas on mõni lüli liiga peenike, siis see põleb ereda leegiga ära. Otsetabamus on muidugi väga karm asi. Enamus jamasid on tingitud pigem induktsioonist.

Kasutaja avatar
aandra
Õpetaja
Postitusi: 2004
Liitunud: 17:06, 12 Aug 2003
Asukoht: Tallinn/Dagö:Tärkma
    unknown unknown
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 16 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas aandra » 08:44, 14 Aug 2008

Maandatud antennimast toimib piksevardana ja kui see maandus on korralikult tehtud, siis tõenäosus maja põlemaminekus on kordades väiksem. Seda tahtsin öelda ja kirjutada. Aga eks tähenärijad nagu ma ka ise olen, närivad nii, et tähepuru lendab! Jõudu ja head isu!

Foorumil
Kasutaja avatar
vanemleitnant
Entusiast
Postitusi: 423
Liitunud: 02:00, 15 Dets 2006
Asukoht: Muuga - teletornist 3km itta
    unknown unknown
On tänatud: 3 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas vanemleitnant » 13:53, 14 Aug 2008

See antennimasti maandamise värk on tegelikult keerulisem, kui esmapilgul tundub.
1. Masti maandamine ei tee temast veel piksevarrast. Samuti nagu katusepleki maandamime (1 või 2 punktis) ei ole piksekaitse. Allaviikude arv ja vahekaugused on standardis kirjas.
2. Maandamata ei tohiks nagu jätta, aga mis mõte on maa potentsiaali üles kõrgele riputada, olgu parem ilma, siis "ei tõmba välku ligi"
3. Kuskilt (soome normid) on tulnud see 16mm² jutt, aga piksekaitse standardis on vähim allaviigu läbimõõt 8mm, st. ristlõiget 50mm²
4. Hoone sees pole mingit piksekaitse allaviiku lubatud teha. Ja selge ka: otsetabamus paneb maja kindlalt põlema.
5. Ainus korrektne lahendus on standardikohane piksekaitsesüsteem, millega on ühendatud ka antennimast ja sat-antennid ning elektrisüsteemi maandused-potentsiaaliühtlustused koos liigpingepiirikutega.
6. Minul endal on elektri sisestus-maandus nõuetekohane koos B/C liigpingepiirikutega indutseeritud pingete vastu, aga plekk-katus ja antenn maandamata (tegelikult muidugi maandatud antennikaabli varjestuse kaudu), kuna piksekaitset majal pole.
7. Võtke heaks või pange pahaks.
TriaxUnix-100, maapind 11m, antenn 7m maapinnast, võimendi AV63-TAHE/AMT suund Espoo
DVB-T: Zuumbox HD
DVB-T2: GoldenMedia Mania3 HD
DVB-T+T2: Philips 55" UHD Android-TV

Kasutaja avatar
Carat_EST
Digivanake
Postitusi: 1299
Liitunud: 00:07, 06 Juul 2008
Asukoht: Ida-Harjumaa
    unknown unknown
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas Carat_EST » 15:03, 15 Aug 2008

Siin lõimes on palju tõde aga väga palju asju on segamini mistõttu võib aru saada valesti.

a) Aetakse segi kolm asja: maandus, piksekaitse ja potensiaaliühtlustus!
b) osa õpetusi ei ole mingil juhul soovitavad (ühendada piksevarras ja plekkatus kokku, tuua piksekaitsetross läbi maja [missiis et toru sees] alla jne) need võivad praktikas küll kaitsta kõige hullema eest kuid tekitavad kindlasti majanduslikku kahju
c)...

Siinmainitud 16mm² (sel juhul räägime vasest - Cu) on minimaalne maandusjuhtme ristlõige. Ülesandeks on elektrikilpide jne maandamine nii inimohutuse, tuleohutuse kui ka häirekindluse seisukohalt. Piksekaitse süsteem siia alla ei kuulu!

Potentsiaaliühtlustus (metallist konstruktsioonide vahel) on taas inimohutusega seotud (et ükski ligipääsetav metallkorpus ei saaks olla samaaegselt puuteulatuses oleva teise ligipääsetava metallkorpusega erineva potentsiaali all). Siin räägitakse ristlõigetest 2,5-6mm² (enamlevinud on 4mm²).

Piksekaitse koosneb püüdurist (piksevarras või temana käituv antennimast), katusel olevatest ühendustest, allaviikudest ja maandurist.

Mingist piksekaitsetrossist või juhtmest või latist ristlõikega alla 50mm² (vardad läbimõõduga 8-10 mm) me rääkida ei saa.
Pikselahenduses tekkiv vool on kõrgsageduslik ning seetõttu on soovitav kasutada homogeenseid materjale (täismetallvardad, -latid, -lindid, paksuseinalised torud, võimalikult suure kiuläbimõõduga trossid ning kaablid).
Näiteks peenkiuline 50mm² kolla-roheline maanduskaabel võib pikselööki vastu pidada vaid üks kord sest pärast tuleb poolenisti ülessulanud kaabel lihtsalt välja vahetada.

Rajatiste piksekaitsesüsteemide projekteerimiseks (kavandamiseks) on olemas mitmeid erinevaid üheaegselt Euroopas kehtivaid (Prantsuse, Inglise, Saksa jt) standardeid. Ühe ja sama rajatise juures TULEB KASUTADA VAID ÜHTE valitud STANDARDIT!

Erategijad võiksid alati täie rangusega arvesse võtta piksekaitsesüsteemide tootjate (OBO Bettermann, Dehn+Söhne, jt) juhiseid ja soovitusi.
Mina soovitan teostada antenniühendus ja katusel olev piksejuht 8mm ümarmaandusjuhist (kas tsingitud terassulam või spetsiaalne duralumiiniumsulam) ja allaviik (kindlast väljaspoolt hoonet) samadest materjalidest 10mm ümarmaandusjuhist.

Hoone seest ei tasu piksemaanduri allaviiku läbi viia juhul kui muidugi ei kasutata selle jaoks spetsiaalselt toodetavaid ülikalleid mitmekihilisi koaksiaalseid kaableid.
Asi ei ole üksnes juhtme kuumenemises pikselöögist vaid ka ülitugevas elektromagnetväljas mis teda pikselöögi ajal ümbritseb.

Plekkkatus otseseks piksekaitsesüsteemiks ei kõlba sest (mis iganes tüüpi see plekk või metallkatuse konstruktsioon poleks) plaadid pole omavahel piisava elektrilise kontaktiga kokku joodetud või keevitatud. Otsese pikselöögi korral tekkivad elektromagnetilised jõud lennutavad plekid lihtsalt minema ja tuleb ette võtta katuse kapitaalremont. Sama reegel kehtib ka metallplekiga kaetud seinte kohta. Plekkkatusele paigaldatud piksekaitsesüsteem (sh ka antennimast) peab olema katusematerjalist isoleeritud. Plekkkatus maandatakse eraldi allaviigu abil ja ühendatakse maanduriga maapinnal. Samas tasub potentsiaaliühtlustuse abil katusega ühendada kõik vihmaveerennid/-torud, redelid, korstnamütsid jms.

Kogu piksekaitsesüsteem peab olema piisavalt isoleeritud (kaugel) süttivatest ja kergestisulavatest ehituskonstruktsioonidest.

Maandurile on omaette nõuded, Inglise standard näiteks määrab et piksevarda tipust mõõdetuna kogu süsteemi takistus (sh ka maanduri takistus) ei tohi olla üle 12 oomi.
"Rusikareegliks" on et maanduri takistus peaks jääma halvimal juhul alla 4 oomi.
Kui sama maandurit kasutatakse ka varjestamiseks ning raadiohäirete vähendamisek peab saavutatud maandustakistus olema alla ühe oomi (neid nõudeid täidab üldjuhul vaid nn vundamendimaandus ja/või puurkaevu manteltoru).
Igal juhul on antennimasti korral tarvis saavutada olukord et elektrivoolu teekond maapinnani oleks piksekaitseüsteemi kaudu lühem (st ka väiksema takistusega) kui antennikaabli kaudu.

Erinevatest metallidest maandussüsteemi komponentide ühendamiseks tuleb kasutada spetsiaalselid ühendusliitmikke mis ei tekita elektrokeemilist korrosiooni (isegi need on soovitav veel täiendavalt katta neutraalse vaseliinikihiga).

Hoone elektriline (sh raadiotehniline) maandus on soovitav viia maandurahela külge teises punktis kui piksekaitsesüsteem (st omavahel võivad nad olla ühendatud maa see oleva maandurahela - võrk, vardad vms kaudu).

Kui olete antennimasti vastavalt reeglitele maandanud (loonud piksekaitsesüsteemi) siis tasub kindlasti mõelda ka antennikaabli küljes olevate seadmete (võimendid, filtrid jms) ning ka seostuva tarbija (teler, raadio, STB) kaitsmisele, kuna pikselöögi korral kiirgub osa energiast ka kaablisse. Selle tarvis on olemas spetsiaalsed koaksiaalkaablite piksekaitsed millest üks tasuks panna enne võimendit ja teine enne lõpptarbijaid (ka vahepealses pikas kaablis võivad indutseeruda impulsid). Kahjuks on 75 oomistele kaablitele neid vähem saada kui 50 oomiste jaoks, samuti on hinnalt soodsaimad vaid nn N-pistikutega tooted.
Täpsustus: Nende kaablikaitseseadmete, aga ka võimendite, filtrite ja jagurite küljest tuleb 4 mm² (soovitan 6-10 mm²) maandusjuhe tuua võimalikult lühimat teed pidi maanduspunkti (kas siis samasse kohta kuhu tuli piksekaitse väljaspool maja või siis elektrikilbi peamaanduslati külge).

Pikk jutt sai .... aga loodan et sellest on kasu.

P.S. Kirjutasin selle kuna kõik seniilmunu, sh ka
http://www.tja.ee/public/ERAMAJA_ANTENNISEADMED.doc ;
http://www.sant.fi/pdf/pientalon_antenniopas.pdf ;
Pientalon_antenniopas_2008.pdf http://www.digitv.fi/binary.asp?path=1;2997;8218;7637;7955 ;
Vastaaotto_kuntoon_kesamokilla.pdf http://www.digitv.fi/binary.asp?path=1;2997;8218;9338 ;
http://www.sant.fi/pdf/yhteisantenniopas.pdf ;
http://www.psao.fi/attachments/gallery/Digiboksiopas.pdf;
http://www.levira.ee/juhend_DVBT.pdf
ja muud mainivad antenni maandust vaid pealiskaudselt ja esitavat valesid ristlõikepindalaid
(elektriohutusmaandus vs piksekaitse).
Viimati muutis Carat_EST, 13:33, 28 Aug 2008, muudetud 4 korda kokku.

Kasutaja avatar
valgekotkas
Admin
Postitusi: 3369
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
Asukoht: põhjalätilähedal
    unknown unknown
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 16 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas valgekotkas » 20:10, 15 Aug 2008

asjalik jutt vaja silma alla panna - tegin kleepsuks 8)
"Microsoft sells you Windows ... Linux gives you the whole house."

Kasutaja avatar
xxmen
DigiTVfänn
Postitusi: 689
Liitunud: 02:00, 22 Dets 2005
    unknown unknown
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas xxmen » 20:45, 15 Aug 2008

Carat_EST kirjutas:Pikk jutt sai .... aga loodan et sellest on kasu.

Hea jutt oli kõik see eelnev! :!:
Tore, et foorumis on ükski inimene lõpuks, kes sellist teemat valdab, ... ja ka seletada oskab.

Kasutaja avatar
Carat_EST
Digivanake
Postitusi: 1299
Liitunud: 00:07, 06 Juul 2008
Asukoht: Ida-Harjumaa
    unknown unknown
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas Carat_EST » 14:05, 28 Aug 2008

vanemleitnant kirjutas:2. Maandamata ei tohiks nagu jätta, aga mis mõte on maa potentsiaali üles kõrgele riputada, olgu parem ilma, siis "ei tõmba välku ligi"


Veel sellesse teemasse.
Maandamata antennimast (antennisüsteem) olgu ta katusel või maja seina küljes "ei tõmba välku ligi" vaid siis kui suudad ta teostada täielikult maandusest (Maast) isoleerituna.

Kuna tihti Eesti kohal esineva pilvedevahelise ja/või pilvesisese äikese elektrilahendused (välgud) tekitavad maapealsetes (isegi maapinna sisestes) süsteemides (side, toide, valvesüsteemid jne) selliseid pingeimpulsse mis circa kord viie aasta jooksul rikuvad isegi ära sideliinide KRONE-ühenduste 230V kaitsmed (rääkimata siis modemite jms 40-120 stabilitronkaitsmetest)...

NB! Siin ei räägi ma otselöögist ehk pilv-maa välgust mille vastu aitab ainult korralik piksevarras oma maanduritega.

...siis võiks nagu arvata, et julgesti võib maandamata jätta vaid sellise antennisüsteemi kuhu külge 230V faasijuhtme ühendamisel (toide läbi >=20A kaitsme, ilma rikkevoolukaitsmeta, aeg piiramatu) ei juhtu süsteemiga ja kõigi ühendatud tarbijatega (tuuner, teler, raadio, videomakk, võimendid, filtrid jms) mitte midagi ning selle 230V faasiotsa kaitse ka ei rakendu. :)

Kas hr Vanemleitnant julgeks oma süsteemiga selle katse ette võtta?

Jättes kõrvale inimese elektrilöögi ohu ning tuleohu võib öelda et enamik antennisüsteemide/vastuvõtusüsteemide komponentidest siiski nii ülelöögikindlad ja/või läbilöögikindlad pole ning sel juhul on nad alati suuremal või vähemal määral piksepüüduri osade rollis.

Kasutaja avatar
faas
Moderaator
Postitusi: 4138
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
Asukoht: Jõelähtme.Rebala
    unknown unknown
On tänanud: 8 korda
On tänatud: 10 korda

Re: maandage oma antennimast !

PostitusPostitas faas » 15:11, 28 Aug 2008

Ärge nüüd sõima hakkake aga ei ole kahjuks võimalik teostada katset kus välk lõõb sisse nõuete kohaselt maandatud ja kaitstud süsteemi ja samas kohas kaitsmata süsteemi ja võrrelda palju jääb seadmeid ellu rohkem sest enamus parameetreid jne.on tegelikult teoreetilised arvutused,et peaks kaitsma.Vaevalt kellegil on olemas praktiline kogemus(kodu kasutaja puhul)kuidas need lullad toimivad ja kas oli abi.Ise kasutan kah n.õ. pikse kaitsmega pikendusi ja telefoni liinil ees kaitse aga vaevalt sellest abi kui paha päev ja pauk käib(katus ja mast peaksid kah olema maandatud õieti?)maja ehitatud vastavalt kehtivale standardile.Kuid kahtlus,et kui sisse lajatab siis kõik tüma(õnneks kindlustus)ja ise katsun kah kõik välja tirida kui võimalus. :) Küsiks kah teab keegi palju "korralik" piksekaitse süsteem maksab st.antennid,voolu võrk ja telefoni liin ja kas Eestis keegi annab garantii,et pillid elus kui lajatab sisse :) vaevalt :) .Teine küsimus kas keegi teab juhust kui n.õ. kodukasutaja jäoks toodedut piksekaitsmed ja nendega kaasas olev kindlustus(kodulehel aktiveeritav)maksab kahjud kinni?Ja kui suur on tõenäosus,et lajatab just mulle sisse?Miljonist üks vist või veel vähem. :) Rahu.

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.



Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 8 külalist