Einsteini ülesanne
Ühel ja samal tänaval on viis maja ja kõik majad on üksteisest erinevat värvi.
Iga maja omanik ( 5 erinevat omanikku) joovad erinevaid jooke, suitsetavad erinevat marki
sigarette ja neil on teistest majaomanikest erinevad lemmikloomad.
Mitte keegi ei oma sama lemmiklooma, ei joo sama jooki, ei suitseta samu sigarette ja ei ole
samast rahvusest kellegi teisega.
Küsimus on:Kellel on lemmikloomaks kalad?
Faktid:
• Britt elab punases majas
• Rootslasel on koer lemmikloomaks
• Taanlane joob teed
• Roheline maja asub valgest vasakul
• Rohelise maja omanik joob kohvi
• Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde
• Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli
• Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima
• Norrakas elab esimeses majas
• Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti ( on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass
• Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli
• Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut
• Sakslane suitsetab Prince`i
• Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine)
• Inimesel, kes suitsetab Blendi, on naabriks see, kes joob vett.
Selle mõistatuse kirjutas Einstein XX sajandil ja väitis, et ainult 1% kogu maailma inimestest
suudab selle lahendada ja ainult 0,1% inimestest teeb seda alla 45 minuti
Mõnusat pusimist
-
videomakk
tigekala kirjutas:Meil on ju lihtne!
Siis briti, norraka, taanlase ja sakslasega teeme fifty/fifty ja siis edasi kahe hulgast umbropsu... 50% tõenäosusega on vastus õige! Aega kulub 30 sekundit...
ja vastus on kolm õuna lähtudes Einsteini teooriale
kahjuks ei julge meie teadus Einsteinist lähtuda nt:
1+1=2 AGA see võrrand saab olla tõene ainult kui seda teha rooma nr
I+I=II sest 1+1=2X1 siis ehk mitte kaks vaid kaks yhte.
kuidas saab näiteks liita 1 õun + 1 pirn= 2? ei saa on 1õun ja 1 pirn;)
sellest lähtub , et ..... mitte midagi, kõik on suhteline
satimaniakide artikkel oli üsna põnev.
2. "Achilleus ja kilpkonn"
Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa , et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus - ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine . Kui Achilleus jõuab punkti , kus kilpkonn oli asunud stardihetkel , on viimane sealt juba jõudnud järgmisse punkti . Kui Achilleus sinna jõuab on kilpkonn liikunud edasi ja ni lõpmatuseni . Vahemaa Achilleus ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt , kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele.
Põhimõtteliselt ma saan aru, Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järele sinna punkti samaaegselt,kus kilpkonn x ajal on.
kui start antakse 00.00. kilpkonn stardib näiteks 10m eespool achilleust. 00.01 sekundil on kilpkonn näiteks 5mm edasi liikunud. achilleus stardib ja on 00.01 sekundil näiteks 1m kaugusel stardipaigast, aga kilpkonnast on ta ikkagi 9m taga. seega 00.01 sekundil on kilpkonnal achilleuse ees edumaa 9m ja 5 mm. aristotelese ajal ehk ei olnud olemas sellist mõistet nagu algus ja lõpp. oli igavik. ja seepärast mõõtis aristoteles achilleuse ja kilpkonna liikumist igavikus. kuna algus ja lõpp, ehk siis nullpunkt ja lõpp-punkt puudusid siis polnud ka võimalik mõõta achilleuse ja kilpkonna liikumist reaalajas. kuid liikumist mõõdeti läbivas hetkes. sellisele apooriale vastab tänapäeval tõele näiteks selline väide- sa ei saa ühel ajal olla kahes erinevas kohas aga sa saad teha kahte asja korraga ühes kohas.
2. "Achilleus ja kilpkonn"
Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa , et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus - ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine . Kui Achilleus jõuab punkti , kus kilpkonn oli asunud stardihetkel , on viimane sealt juba jõudnud järgmisse punkti . Kui Achilleus sinna jõuab on kilpkonn liikunud edasi ja ni lõpmatuseni . Vahemaa Achilleus ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt , kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele.
Põhimõtteliselt ma saan aru, Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järele sinna punkti samaaegselt,kus kilpkonn x ajal on.
kui start antakse 00.00. kilpkonn stardib näiteks 10m eespool achilleust. 00.01 sekundil on kilpkonn näiteks 5mm edasi liikunud. achilleus stardib ja on 00.01 sekundil näiteks 1m kaugusel stardipaigast, aga kilpkonnast on ta ikkagi 9m taga. seega 00.01 sekundil on kilpkonnal achilleuse ees edumaa 9m ja 5 mm. aristotelese ajal ehk ei olnud olemas sellist mõistet nagu algus ja lõpp. oli igavik. ja seepärast mõõtis aristoteles achilleuse ja kilpkonna liikumist igavikus. kuna algus ja lõpp, ehk siis nullpunkt ja lõpp-punkt puudusid siis polnud ka võimalik mõõta achilleuse ja kilpkonna liikumist reaalajas. kuid liikumist mõõdeti läbivas hetkes. sellisele apooriale vastab tänapäeval tõele näiteks selline väide- sa ei saa ühel ajal olla kahes erinevas kohas aga sa saad teha kahte asja korraga ühes kohas.
dumbuser kirjutas:Pange keegi see lahenduskäik kirja või siis mõni vihje. Mina ei oska seda niisama lihtsalt küll kokku viia. Kasvõi privasse. Saan vähemalt teada, millist asja ma ei oska.
Natukene loogilist mõtlemist! 6x5 maatriks ja asi lahendatud...
Loe inglise keeles: SIIT
iCE
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 45 külalist