OK,
üritaks siis vastuseid tuletada.
NB! Kui keegi näeb et ma miskist jama ajan, palun kohe kiiresti teada anda...
1. küsimus : kui kiiresti ja milliseks muutub ampermeetri näit, kui lüliti kontaktid sulgeda?
Vastus: eeldame et induktiivsuse takistus on 0 oomi. Väga pika aja pärast (kui kõik siirdeprotsessid on lõppenud) on sellises järjestikahelas ( pingeallikas 10V , takisti 1000 oomi ) vool 10V jagatud 1000 oomi - 10 milliamprit. seega ampermeeter näitab 10 mA.
Rohkem segadust tekitav on - kui kiiresti muutub ampermeetri näit?
Vastus: RL skeemi ajakonstant on L/R , seega siin 10H jagatud 1000 oomiga: 0,01 s ehk 10 ms
Siirdeprotsess on sisuliselt lõppenud viie ajakonstandi pikkuse möödudes, seega ampermeetri näit peaks stabiliseeruma 10 mA lugemi peale umbes 50 ms möödudes.
Ning siirdeprotsessi alguses on ampermeetri näit muidugi 0 ...
2.küsimus on palju wingem...
- kui kõrgeks tõuseb pinge induktiivsusel lüliti avamisel, kui lüliti takistus avatud olekus on 1 MOhm (üks megaoom, väga sitt lüliti...) ja oletame et sädet ei teki ?
Siin tuleb meeles pidada 1. kommutatsiooniseadust:
1. Elektriahela mistahes induktiivses harus elektrivool (ja ka magnetvoog) ei saa muutuda hüppeliselt, st vool induktiivsuses vahetult enne kommutatsiooni peab võrduma vooluga vahetult pärast kommutatsiooni:
See on I kommutatsiooniseadus.
Meil oli enne lüliti lahutamist vool 10 mA.
Ning koos takistiga 1 kilo-oom ja lüliti avatud olekus takistusega 1 mega-oom võib kasutades Ohmi seadust U= I * R saada tulemuse 0,01A * 1000000 ohm = 10 000 V ...
Saab vastu näppe küll selle induktiivsusel tekkiva pingega (ning me eeldasime et sädet ei teki)
Asi ju selles et induktiivsus on energiat salvestav seade , nagu ka kondensaator.