http://www.aripaev.ee/article/2014/5/11 ... ega-paigasVäiketuulik tasub ära pideva tuulega paigas.
Eestis ei ole väiketuulikud eramute juures veel väga levinud, kuid huvi kasvab. Samas ei saa väiketuulikute puhul rääkida ka sellest, et neid peaks igale poole panema.
Tuulikule sobib selline asukoht, kus on pidevalt palju tuult. Need paigad on rannikul ja saartel ning kõrgematel kohtadel. Kui tuule kiirus kasvab kaks korda, siis tuulikust tulev toodang ei suurene mitte kaks, vaid kaheksa korda. Ehk mida parem tuul, seda rohkem võimaldab tuulik säästa elektrivõrgust ostetavat elektrit.
Väiketuulikute kõrgus on tavaliselt 10-20 meetrit, aga mida kõrgem, seda parem. Tuuleenergia klaster tellis hiljuti Eesti Maaülikoolilt juhtumiuuringu, kus ühte Pandivere ja ühte Saaremaa alla 20 meetri kõrgusel töötavat tuulikut võrreldi, kui neil oleks kõrgem mast ja arvestati seejuures ka kõrgema masti suuremat maksumust. Analüüs kinnitas, et mida kõrgem mast, seda suurem toodang. Masti optimaalne kõrgus analüüsitud asukohtades oleks olnud Pandiveres 22 meetrit ning Saaremaal 30 meetrit.
Asukohas oluline arvestada võrguühendust ning lähedasi objekte. Tuule kineetilise energia võimsus kasvab tuule kiiruse kuubiga. Ühtset reeglit vajalikule minimaalsele aasta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see sõltub konkreetsest rakendusest. Autonoomse süsteemi tuuliku paigaldamiseks võib aktsepteerida ka väiksemat tuuleressurssi, sest alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti ka suuremate keskkonnamõjudega. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuulekiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s.
Nt mõnel väikesaarel või ääremaal võib tuulik lisaks päikesepaneelile olla ainuke majanduslikult võimalik variant, kuidas elektrit saada. Sellisel juhul tekib kasu inimesele juba esimese kilovatt-tunni tootmisega.
-------------
http://www.aripaev.ee/article/2014/5/11 ... aike-toolePane päike tööle.
Päikesepaneelid muudavad harjumusi. Päikesepaneelid on ühekordne investeering ega mõjuta paigaldatuna keskkonda. Kui on tavakasutuseks projekteeritud majad, mille energiatarbimine ei ole väga suur, siis piisab 11 kW tootmisseadmest ühele kodumajapidamisele. Tingimusel, et küte ja soojustus on läbimõeldud. Selliste päikesepaneelidega toodab Pinni sõnul aastas natuke alla 10 000 kWh elektrienergiat.
"Päikesega on aga see õnnetus, et see on elektritootmiseks tsüklist väljas," ütleb Pinn. "Me vajame soojust ja energiat, kui on talv ja soojust ei ole. Novembrist jaanuarini on energiat enim vaja, aga need on päikeseenergia mõistes surnud kuud." Kolme pimeda talvekuuga toodavad päikesepaneelid vaid 3-5% aastasest energiahulgast.
Peale selle on päike ka päevases mõistes tsüklist väljas. Sel ajal kui päike on kõrgel ja toodab elektrit, on inimesed kodust ära, tööl või asju ajamas. Hommikul paneelid ei tooda veel, õhtuks on aga päike läänes või loojunud.
Pinni sõnul kerkib üsna sageli küsimus, kas kasutada suurema tootluse jaoks päikesepaneelide pööramissüsteemi või suunata osa paneele teistesse ilmakaartesse. Ta nendib, et sellest ei oleks suurt kasu, sest esiteks on raske leida asukohta, millele päike kogu päeva peale paistab. Tavaliselt on kuskil puud või mets ees, mis paneelid varju jätavad. Teiseks tuleb arvestada õhutegurit. Kui hommikul päike paistma hakkab, peab kiirgus läbima mitu korda paksema atmosfäärikihi kui lõuna ajal, mil päike paistab otse ülevalt. Pigem soovitab Pinn suurema energiahulga saavutamiseks rohkem paneele paigaldada.
"Maailma mõistes oleme samuti päikesepaneelidega tsüklist väljas. Meile tundub, et elektriga köetakse, aga maailmas käib elektriga jahutamine," ütleb Pinn ja viitab lõunamaade hotellide konditsioneeridele, mille vajadus ja võimalus täpselt ühte langevad.
Selleks et ise enda toodetud elektrist kasu saada, tuleb ümber korraldada oma tarbimisharjumusi. Võimalikult palju tuleb ära kasutada energiat samal ajal, kui see tekib. Kui muidu on säästunipiks kasutada elektrit öösel, näiteks pesumasinad, boilerid jms, siis päikesepaneelide puhul peaks oma seadmed ümber programmeerima just päevasele režiimile. "Hea on selline tulemus, kui tarvitatakse ära pool energiast ise ja pool müüakse võrku," nendib Pinn.
Elektritootjast elektrimüüjaks. Kui on soov paigaldada päikesepaneelid, tuleb esiteks teha avaldus võrguettevõttele liitumise väljaehitamiseks elektritootjana, misjärel muudetakse ära voolumõõtja seadistus. Sõltuvalt vajalikest toimingutest läheb see maksma 50-500 eurot. Järgmisena tuleb esitada taotlus liitumiseks elektritootjana, ka siis, kui ei ole soovi oma toodetud elektrit müüa. See on tarvilik ohutuse tagamiseks juhuks, kui elektrivõrk peaks mingil põhjusel maha kukkuma.
. 
Seda on muide rikkad pealinna tegelinskid viljandimaal katsetanud, ei ole aga eriti midagi kuulda enam olnud.