Digi-tv.ee

Rail Balticu Eestit läbiva lõigu eelprojekt on valmis. Kolmapäeval tutvustati trassi ja võimalikke tehnilisi lahendusi Pärnumaa omavalitsuste esindajatele.
Samasugused kohtumised toimuvad ka Rapla- ja Harjumaal. Lõplik projekt peab plaanide kohaselt valmima kolme aasta pärast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rail Baltica kui hiiglaslik taristuprojekt mõjutab tugevalt Baltimaade ehitusturgu. See meelitab piirkonda suuri rahvusvahelisi ehitusettevõtteid ning võib tööjõupuuduse tõttu tuua koju välismaal töötavaid ehitajaid, leiti Arvamusfestivalil toimunud Baltimaade ehitusturu teemalises arutelus.

Samas tõdeti, et loodusvarade säästmiseks tuleb uurida materjalide taaskasutamise võimalusi ning et Tallinna–Helsingi tunnel oleks Rail Baltica loomulik pikendus.

„Oma üüratu mahu tõttu on Rail Baltica suurte rahvusvaheliste ehitusettevõtete huviorbiidis – seda peamiselt Euroopa suunalt, kuid võib-olla isegi Hiinast, kuna nad on taristuprojektide vallas väga aktiivsed. Ka viimasel ajal toimunud Eesti ehitussektori ettevõtete ostud võivad olla osa välisfirmade valmistumisest. Küsimus on selles, mida saavad projektist kohalikud, Balti ettevõtted ning mida teised,“ ütles AS-i Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Eneli Liisma vestlusringis, mille organiseeris ehitusmaterjalide tootja Sakret.

Liisma sõnul huvitavad Eesti ettevõtteid praegu pinnasetööd, milleks on kaardistatud karjääre ning valmistatud ette logistika. Kuid signaalsüsteemide ehitamine ja teised spetsiifilisemad tööd võivad olla Euroopa suurettevõtete rida ning küsimus on, kuidas kohalikud ettevõtted saavad nendega teha koostööd.
Sakret OÜ müügijuht Rene Vinkler märkis, et tuleb avada palju uusi karjääre, et katta Rail Baltica vajadus liiva, paekivi ja teiste materjalide järele. „Teeb murelikuks, et uute karjääride avamisega kulutame oma loodusvarasid ning seetõttu tuleks materjale, eriti puitu ja betooni, taaskasutada.“

Eestis on selles vallas vähe kogemusi, kuid Lääne-Euroopas materjale taaskasutatakse ning vestlusringis osalenute sõnul peaksime neid võimalusi uurima ning vaatama, et materjalid oleks ühtlaste omaduste ja kvaliteediga.

Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ütles, et Rail Baltica on juba käivitunud, reaalne projekt koos oma hangete ja ettevalmistustega. „See ei ole ainuüksi kiirraudtee, see on uus majanduskoridor, mis pakub suurepäraseid võimalusi.“

Samas tähendab see tööturu jaoks tõsist küsimust, kui projekt nõuab elluviimiseks 13 000 ehitajat. Osalejad leidsid, et kiirraudtee rajamine võib olla hea ajend, et töötajad tuleksid tagasi Soomest, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest.

Kui moderaator, Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs tõstatas Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli teema, märkis suursaadik Jansons, et tunnel oleks Rail Baltica loomulik jätk, kuna see avab terve transpordikoridori Soomele ning paratamatult ehitatakse see varem või hiljem valmis.

Traficom ei toistaiseksi ole antanut VR Groupille lupaa käyttää Sr3-vetureita matkustajajunien vedossa. Automaattinen kulunvalvontajärjestelmä ei ole toiminut suomalaisessa rataympäristössä odotetusti
Suomen rautatiehistorian kalleimmassa, yli 300 miljoonan euron veturikaupassa 2013 ostettuja Sr3-sähkövetureita ei saa käyttää matkustajajunien vetämiseen niiden kulunvalvontajärjestelmässä havaittujen puutteiden vuoksi.

Saksalaisen Siemensin valmistamien Vectron-vetureiden automaattinen kulunvalvontajärjestelmä ei ole toiminut suomalaisessa rataympäristössä odotetusti, vaan se tekee epäsäännöllisesti odottamattomia hätäjarrutuksia. Vika on niin vaikea, että se on estänyt uusien vetureiden suunnitellun käytön matkustajaliikenteessä

Plaani kohaselt liigub Rail Baltica raudteerööbastel maksimumkiirusel kuni 120 km/h igas tunnis 2-3 kaubarongi, rongide arv varieerub raudteelõiguti. Rongide hinnanguline teljekoormus on seejuures kuni 25 tonni ja pikkus kuni 1050 meetrit. Kaubaveo hõlbustamiseks Rail Baltica trassil luuakse kolm suuremamõõdulist multimodaalset kaubaterminali - Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ning Leedus Palemonasesse.
Kava kohaselt saab kuni 80% Rail Baltica trassil liikuvates kaubarongidest olema multimodaalset tüüpi. See tähendab, et transporditavat kaupa saab hõlpsalt liigutada maanteedelt raudteele, vähendades oluliselt õhu saastumist ja liiklusummikuid. Lisaks tekib võimalus suurendada märgatavalt üldist liiklusohutust.

Tänavu jaanuaris alanud Riisipere-Turba raudteelõik on valmis ning 8. detsembril alustavad Elroni elektrirongid kuuel kilomeetril ka regulaarset liiklust.
Keskkonnamõjude hindamine (KMH) õnnestus läbi viia väga kiiresti, juulis 2018 ehk kümme kuud peale hindamise algatamist tunnistati KMH lõpparuanne vastavaks. Veebruaris 2018 algatasime riigihanke raudtee projekteerija leidmiseks, raudtee projektid valmisid oktoobris 2018 ning raudtee ehitusload väljastati detsembris