Digi-tv.ee

KATTERJÅKK Efter en morgon av ihärdigt skottande är tåget som fastnade i Katterjåkk tillräckligt friliggande för att kunna dras loss. Nästa utmaning blir att dra loss vagnarna en och en med hjälp av ett lok.

Totalt 60 personer från LKAB, järnvägsunderhållsentreprenören VR Track och Trafikverket handskottade fram ett SJ-tåg med nio vagnar som fastnat på Malmbanan vid Katterjåkk. Till hjälp fanns även en pistmaskin från Riksgränsen och en grävmaskin som drogs till platsen av en bandvagn.

– På ena sidan har det varit våldsamma mängder snö med drivor som är mellan fem och sju meter höga och som sträcker sig över tåget. Vi har framförallt jobbat med att frilägga spåret och under tåget där snön har blivit hårt packad, säger Anders Björnström, chef på LKAB Malmtrafik.

Efter att tåget skottats fram tillräckligt mycket ska man nu försöka dra loss tåget vagn för vagn med ett av LKABs lok.

–  Det är ett ganska omfattande arbete med att försöka dra loss dem så vi får se om vi lyckas. Därefter blir nästa steg att dra dem till Vassijaure och växla in dem, säger Björnström.

Anders Björnström säger att det har varit en enorm arbetsinsats på plats men kritiserar SJs frånvaro.

– Vi ställde upp med 40 personer eftersom vi ville få banan fri så fort som möjligt, men det är deras tåg så någon ansvarig borde finnas på plats men det finns inte ens en representant från bolaget här.

Hjälpinsatsen från de anställda på LKAB begränsades till torsdagen men insatser på Malmbanan pågår på annat håll, säger Björnström.

– Vi har ett malmtåg som sitter fast i Vassijaure men det kan nog dras lös med våra lok. På norska sidan har det gått laviner över malmbanan dit man är på väg upp nu med en stor snöslunga, säger Anders Björnström.

After a morning of persistent shoveling is the train that got stuck in Katterjåkk sufficiently detached to be pulled free. The next challenge will be to pull the cars one by one with the help of a locomotive.

A total of 60 people from LKAB, railway maintenance contractor VR Track and Traffic Authority hand shoveled out a SJ train with nine carriages stuck on Malmbanan at Katterjåkk. To help was also a piste from Riksgränsen and an excavator that was drawn to the location of a tracked vehicle.

- On one side, there have been violent amounts of snow with drifts that are between five and seven meters high and extends over the train. We especially worked to expose the track and the train where the snow has become hard packed, says Anders Björnström, manager at LKAB Malmtrafik.

After the train skottats be enough should now try to pull the wagon train carriage with one of LKAB locomotives.

- There is a fairly extensive work to try to pull them, so we'll see if we succeed. Then the next step is to drag them to Vassijaure and exchange them, says Björnström.

Anders Björnström says there has been an enormous amount of work on site criticizing SJ's absence.

- We showed up with 40 people because we wanted to get the track free as soon as possible, but it is their trains as a manager should be in place but there is not even a representative from the company here.

Help effort from employees at LKAB limited to Thursday but efforts at Malmbanan going elsewhere, says Björnström.

- We have an ore train stuck in Vassijaure but it can probably pulled loose with our locomotives. On the Norwegian side, there have been avalanches of ore track where people are coming up now with a large snowblower, says Anders Björnström

Elroni kaubamärki kasutav riigifirma Eesti Liinirongid AS peab oodatust kiiremas tempos välja vahetama 328 Stadleri rongide rattapaari, kuna ettevõte tellis algselt Eesti kliimasse sobimatust terasest rattad, mis kuluvad arvatust oluliselt kiiremini; tööde teostamine läheb maksma mitu miljonit eurot.

"Rongide kolmeaastase ekspluatatsiooni käigus on ilmnenud, et meie kliimasse ei sobi Euroopas kasutatava terase R8 materjalist rattad, sest külmas ja vesistes tingimustes toimub ratta veerepinna termiline pindkarastus, mille tõttu tekivad kildmurrud ja rattapaaride eluiga väheneb poole võrra," seisab Elroni majandusaasta aruandes.

Ettevõte on välja vahetatud 8 protsenti rattapaaridest ja selleks on kulunud plaaniväliselt 251 000 eurot. BNS-i arvutuste kohaselt maksaks kõigi rattapaaride väljavahetamine seega 3,1 miljonit eurot.

2016. aastal oli Elroni veeremi hoolduste ja remontidega seonduvate materjalide kulu kokku 1,4 miljonit eurot, mis teeb rongi kohta 36 000 eurot aastas. Plaaniväliste remondikulude kogusumma oli 2016. aastal 810 000 eurot, millest 251 000 eurot kuluski rattapaaride vahetusele.

"Olukorda ei olnud võimalik ette näha, kuna sellist materjali käitumist põhjustab raudtee geomeetria, rööpa materjali ja ilmastiku koosmõju," ütles Elroni kommunikatsioonijuht Merle Raie.

Samuti mõjutab tema sõnul kulumise kiirust rongide läbisõit, mis on plaanitust 50 protsenti suurem olnud. "Rongide hanke hetkel oli keskmine läbisõit planeeritud 120 000 kilomeetrit aastas, kuid täna on nelja vaguniga diiselrongidel aastane läbisõit kuni 180 000 kilomeetrit," ütles Raie.

peeter3000 kirjutas:

... Eesti kliimasse sobimatust terasest rattad, mis kuluvad arvatust oluliselt kiiremini..."Olukorda ei olnud võimalik ette näha, kuna sellist materjali käitumist põhjustab raudtee geomeetria, rööpa materjali ja ilmastiku koosmõju,"...

Zuumbox kirjutas:

peeter3000 kirjutas:

... Eesti kliimasse sobimatust terasest rattad, mis kuluvad arvatust oluliselt kiiremini..."Olukorda ei olnud võimalik ette näha, kuna sellist materjali käitumist põhjustab raudtee geomeetria, rööpa materjali ja ilmastiku koosmõju,"...

No ma ei tea... Sellest jutust jääb mulje nagu rongid oleks alles eile leiutatud

Audiitorfirma Ernst & Young (EY) hindab Rail Balticu sotsiaalmajanduslikku mõju positiivseks ja projekti tasuvaks.

Esmaspäeval tutvustatud EY tasuvusuuringust selgus, et Rail Balticu (RB) 5,79-miljardilisele investeeringule tuleb riikidel peale maksta esimesel viiel aastal suurusjärgus 30 miljonit eurot, seejärel peaks projekt isetasuvaks muutuma. Järgmine, 534,1-miljoniline rahasüst tuleb valitsustel teha 30 aasta pärast, aastail 2048-2052, mil taristu vajab renoveerimist, misjärel isetasuvus jätkub.

5,8-miljardilisest maksumusest 4,63 miljardit peaks tulema EL-i rahastusest ja 1,15 miljardit projektils osalevatelt riikidelt. Seega on omaosalus kokku suurusjärgus viiendik kogu projektist.

Euroopa Liidu rahastamisreeglid nõuavad tasuvusmääraks 5 protsenti, RB tasuvusmääraks näitab EY analüüs 6,32 protsenti, seega on tegemist jätkusuutliku projektiga.
Kahe tunniga Tallinnast Riiga

Analüüsis toodud arvutused näitavad, et Tallinnast Pärnusse viiks rong 43 minutiga, piletihinnaks kujuneks 14 eurot. Tallinnast Riiga jõuaks ühe tunni ja 55 minutiga 38 eurose pileti eest. Tallinnast Kaunasesse saab aga kolme ja poole tunni ning 65 euroga. Ehkki bussiühendus on odavam, on ka bussiga reisimise aeg mitu korda pikem. Lennuühendus Tallinna ja Riia vahel on sama kestusega, ent üle kolme korra kallim.

Keskmiselt eeldab analüüs 2030. aastaks viit miljonit reisijat aastas, mis 2055. aastaks kasvab kuue miljonini. Musta stsenaariumi korral on reisijaid 2030. aastal 3,9 miljonig ja 2055. aastal 4,7 miljonit, optimistliku stsenaariumi korral 2030. aastal 5,8 miljonit ja 2055. aastal 7,1 miljonit.

Baltimaade sisesed reisid moodustaksid 36 protsenti, Baltikumi-välised (ehk alguse ja lõpuga väljaspool Balti riike) 19 protsenti ja trassi algusest lõpuni 16 protsenti kõigist reisidest.

Aja- ja rahasääst

Sotsiaalmajanduslik positiivne efekt tuleneb asjaoludest, et tööd saab nii otseselt kui kaudselt 24 000 inimest, fossiilseid kütuseid kasutavate veokite asemel liigub kaubavahetus elektritranspordile, mis parandab õhukvaliteeti (õhusaaste väheneb 18 protsenti), väheneb müratase, samuti hoitakse igal aastal kokku viis miljonit tundi aega, mis inimesed trassil muidu autoroolis veedavad. Keskmiselt lüheneb inimeste reisiaeg 13 protsenti, kaubavahetuse puhul 16 protsenti, vähenevad ka reisikulud.
Kokku hindab analüüs RB sotsiaalmajanduslikuks kasuks üle 16 miljardi euro.

Samuti näitab analüüs, et aastail 2026-2055 säästaks RB tegevus 400 inimelu, kuivõrd raudteetransport on nii palju ohutum autodest, veokitest ja bussidest.

Analüüsi kohaselt peaks 30-40 protsenti maanteetranspordist liikuma üle raudteele, nii et kaubavahetuse mahud raudteel asuvad aasta-aastalt tasapisi tõusma. 57 protsenti transiidist peaks lähtuma Balti riikidest endist, seejuures Leedu eksport-import 23 protsenti ja Eesti-Läti kumbki kümme protsenti. Arvestatavaks peetakse ka Soome kaubavahetuse mahtu.

Seejuures tõuseb kasu CO2 emissiooni alandamisest kolm miljonit eurot ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljonit eurot.
Audiitorfirma partner Nauris Klava rõhutas, et see analüüs ei anna vastust küsimustele, kas raudtee tuleks ehitada, kas tegemist on kõige optimaalsema trassiga, kas madalamad kiirused oleksid mõistlikumad, kas see oleks kõige tasuvam investeering neile riikidele või kas korduvreisijad saavad piletihinnalt allahindlust.

Analüüs keskendus rahalisele ja majanduslikule tasuvusele, EL-i rahastuse vajadusele, taristu operaatori majanduslikule jätkusuutlikkusele ja sotsiaalmajanduslikule kasule.

Toimetaja: Merilin Pärli

Täna Riias toimunud Rail Baltica Global Forumil avaldas majandus- ja taristuminister Kadri Simson lootust, et uus uuring vähendab Rail Balticu vastaste inimeste arvu.

"Uue uuringu pluss on see, et ta on värske. Kui me oleme jõudnud faasi, kus peaministrid allkirjastasid rahvusvahelise lepingu, mis peab tulema parlamentidesse ratifitseerimisele, siis ei saa tugineda ainult 2011. aasta uuringule. Jäi mulje, et olud on muutunud," rääkis ta.

"Värske uuring võtab arvesse kõik vahepeal toimunud arengud. Kui enne tehti arvutused 700-kilomeetrisele trassile, siis nüüd on trassi pikkuseks arvutatud 870 kilomeetrit. Lätis on tulnud trassi osa juurde Riia ja lennujaama vahele ja Leedus Vilniuse ja Kaunase vahele," sõnas ta.
"Ma arvan, et uuring ehk aitab vastatste arvu vähendada. Iga euro, mille Eesti Rail Balticu trassi paneb, tuleb sotsiaalmajandusliku kasuna mitmekordselt tagasi. Ta tuleb kasuna meie keskkonda, maanteel vähenevasse liiklusintensiivsusesse, ettevõtjale, kellele tulevad euroopa turud lähemale," rääkis Simson.

Küsimusele, kuidas naaberriikide kolleegid Rail Balticu vastastesse suhtuvad, vastas Simson, et nende sõnul ei ole Lätis ja Leedus vastuseisu. "Seal pole kõhklust, et parlamendid lepet ratifitseerivad, aga nad on teises olukorras, sest nad pole kaotanud nii palju raudteetransiiti nagu Eesti."

Mis on järgmised sammud? "Me projekteerime Tallinna-Pärnu reiside terminali, projekteerime Muuga multimodaalset terminali. Toimumas on arheoloogilised kaevamised ning valitsus peab saatma peaministrite allkirjastatud lepingu parlamenti. Parlament peab seda arutama ja tegema oma otsuse," rääkis Simson.

satik kirjutas:Miskipärast lõpevad jutud Vilniusega ära, edasi es saage we?

Hololei sõnul ei ole põhjust karta, et rong pärast Leedu piiri ületamist järsult pidurdama peaks.

"Poolale on eraldatud 488 miljonit selleks, et parendada raudteeühendust, mis on Varssavi ja Bialistoki vahel. Seal on tõesti rajalõike, kus kiirus suhteliselt madal. See investeering on eraldatud.
Ja teiseks on see, et järgmisel nädalal lõppeb Euroopa ühendamise rahastu projektide järjekordne voor. Selle käigus on Poola teinud taotluse, et arendada välja Bialistoki-Elki raudteeosa ja Elki - Leedu piirile. Poola ei ole võib-olla olnud verbaalselt kõige jõulisemalt seda väljendamas igal kohtumisel, aga Poola on panustamas selleks, et Leedu piirist Varssavini oleks ka hästi toimiv raudtee paigas."
"Me ei saa vaadata asju tänasest seisukohast. Suurte infraprojektidega on see, et peame oskama ette näha maailma kaubavoogusid 10-15 aasta pärast. Ja öelda, et täna pole kaupa, et kust see homme tuleb... Muidugi ei ole, sest pole ka raudteed ja seda võimalust," põhjendab ta. "Kui kunagi hakkasid Tallinna-Helsingi vahel käima laevad, siis kas keegi kunagi arvas, et meil on kunagi kümme miljonit reisijat aastas? Kui rongiga saab kahe tunniga Tallinnast Riiga, siis oleks palju rohkem inimesi, kes käiksid palju tihedamini Riias, ja Riia inimesed, kes võiksid käia Tallinnas või mujal. Nii et ma pigem olen ikkagi optimist," võtab Hololei kokku.

peeter3000 kirjutas:paneme siia üles, hiljem hea lugeda

Audiitorfirma Ernst & Young (EY) hindab
Tallinnast Riiga jõuaks ühe tunni ja 55 minutiga 38 eurose pileti eest. Tallinnast Kaunasesse saab aga kolme ja poole tunni ning 65 euroga. Lennuühendus Tallinna ja Riia vahel on sama kestusega

arkoko kirjutas:Pakun, et lennuki puhul on chekin aeg arvesse võetud.