Digi-tv.ee

Tere, mul on tekkinud mitmeid küsimusi.

Lugesin foorumist ,et Astra 2F 28,2 liikus, aga praegu positsioonil.
Eutelsat 28A 28.58°E
Eutelsat 28B 28.49°E
Astra 1N 28.26°E
Astra 2A 28.26°E
Astra 2B 28.2°E
Astra 2F 28.2°E
Astra 2D 27.98°E

Kuidas te seda jälgisite, kas mootoriga pann peab siis olema ?
Tänan.

Need kõik tulevad ühe panni ja peaga,v.a. Astra 1N (varsti 2F),need tahavad juba väga suurt panni,ülejäänutega pole probleemi.

muhlui kirjutas:Tere, mul on tekkinud mitmeid küsimusi.
Lugesin foorumist ,et Astra 2F 28,2 liikus, aga praegu positsioonil.
Eutelsat 28A 28.58°E
----------------------------
Astra 2D 27.98°E
Kuidas te seda jälgisite, kas mootoriga pann peab siis olema ?
Tänan.

Tugeva signaaliga sattide puhul pole kuni 0,5 kraadine vahe praktiliselt märgatav (eriti väiksemate antennide puhul, kuna nende suunakarakteristika on suhteliselt lai).
Ühekraadine vahe on juba tunnetatav, kuid enamasti on ka siis veel satid püütavad ühe antenniga/ühe LNB-ga.
Mis puutub nn. liikuvate [see on halb väljendus, sest Clarke`i kaarel (satvööl) asuvad satid liiguvad tohutu kiirusega sünkroonis Maa pöörlemise nurkkiirusega, mille tõttu maapinnalt vaadates nad nagu ripuvad ühe punkti kohal] sattide jälgimist, siis on see tavavaatajal võimalik, kui sat kiirgab signaali, mida on võimalik püüda jälgija kasutadaolevate seadmetega, kasutades, jah, pööratavat antenni.
Kui sat sobivat kiirgust ei kiirga, siis tavavaataja teda jälgida ei saa.

Tuleb lisada, et Clarke`i kaarel asuvad enamasti satid, mida kasutatakse kommertseesmärkidel
(sh. satid, millede signaali me püüame oma satantennidega). Kõik satid ei asu Clarke`i kaarel.

...

kaido kirjutas:Suuri antenne, näiteks Astra 2F jaoks minimaalselt vajalikku ca 4,5 m (???) terava suunadiagrammiga parabooli oleks vaja pöörata.

Minu tagasihoidlik arvamus on, et isegi 5 meetrisega ei näeks Astra 2F-i siin Eestis.

...

kaido hakkab jälle oma juraga 100 või 110
2F läheb kindlasti veel halvemaks,mis sa arvad et need inglased päris tumbad on või
nahhui neil vaja seda freesat paketti levitada väljaspoole Suurbritanniat.

...

Tänud.

Mis vahet on newcam ja cccam-l ? Kas ühte paketti saab "toetada" mõlemaga ? Mõtlen ,et kas saab valida kas n või c liin. Või ongi nii ,et ühe jaoks on üks ja teise jaoks teine ?

Erinevad protokollid.

Kas Linux-iga boxil on mingisuduseid arvestatavaid eelised näiteks cryptobox-i ees, mis toetab ka vajalikke n ja c asju ? Et mida see linux nagu juurde annab, kui tilulilu (erinvad skinnid jms) mis pildi vaatamist ei mõjuta, välja arvata ?

Kui nt 13.0E otsida, kas siis on mingid kindlad sagedused, mille järgi saab aru ,et tegemist on just 13.0E võin näiteks 19.2E. Miks? Ütleme ,et mul ei ole tuunerisse kanaleid salvestatud, siis võtan lyngsatist, mingi suvalise sageduse, toksin sisse ja kui signaali leian, siis ma veel (DSR9500) pilti ei näe. Salvestan kanalid ja siis vaatan , kas on õige positsioon. Kui vale, siis kustutan nimekirja ja hakkan otsast peale. Et kas keegi teeb teistmoodi kuidagi. Iseenesest ju vahet pole ,aga see sobib siia teemasse

Kõigepealt hakkame sellest pihta,on sul pann 13e peale häälestatud või veel mingid satid,mis satelliidid,mitu pead tüüner nagu aru saada võib on Samsung 9500?

mustkass kirjutas:on sul pann 13e peale häälestatud või veel mingid satid,mis satelliidid,mitu pead tüüner nagu aru saada võib on Samsung 9500?

Pole häälestatud. Huvitab ,et kuidas sina ja teised asjale lähenevad. Kui on vaja leida näiteks 13E ja tuuneris pole ühtegi kanalit (sagedust) listi salvestatud. Ja kui puudub selline spets pill, millega prod töötavad.

Muidugi peaks antenn/mootorajam olema häälestatud. Kui ei ole, siis ei pruugi üldse midagi leida.

Kui midagi ei ole tüünerisse sisseloetud, siis on asi nii:
- digitüüneri puhul (praegu ainult nemad ongi) on käsitsi sisselugemiseks vaja ette anda rida parameetreid: sagedus, polarisatsioon, sümbolite kiirus (SR), veaparandus FEC (osa tüünereid panevad/määravad selle ise) ja võib-olla veel üht-teist.. Need andmed saad ju mingist sattabelist, kus on ka viide satile, mille kohta need andmed käivad
- kui aga kasutad autom.otsingut ühe LNB puhul ja tüüner loeb sisse hulga teenuseid, siis nende teenuste/transpondrite andmete alusel leiad tabelitest, mis sat sisse loeti.

Kahtluse puhul, mis sat on, kontrolli/võrdle mitme teenuse/transponderi andmeid tabelites toodutega.
Veidi keerulisem on asi autom. sisselugemisega mootorajami kasutamisel, kui loetakse sisse mitmete sattide teenused. Kuid analoogselt ülalöeldule jagad kõik ära.