Digi-tv.ee

Nii, ongi äikesehooaeg järjekordselt käes.

Soovitus kõigile - võtke tarvitusele kõik abinõud äikesekahjude vältimiseks, sest odavam on neid vältida kui rahakotti (oluliselt) kergendada.
Tehke kõik ühendused igasuguste välisvõrkudega kiiresti ja mugavalt lahtiühendatavateks.
Samuti ka antennikaablite ühendused.

Kuigi neid ühendusi on majas palju, käib lahtühendamine vähem kui minutiga.
Sellest on kasu olnud ja enam pole tulnud äikesekahjusid kanda.

meil käis ka siin kollitamas see äike ja ka päris magusalt juba... seekord õnneks õnelikult:)

Meil Kesk-Eestis kolistas juba 6. mail , aga ju siis pealinna järgi loetakse hooaeg avatuks. 7. mai Digitunnis räägiti äikesest. Kas ma sain õieti aru, et neist kaitse julladest pole midagi kasu kui kolmesoonelises elektrisüsteemis ei kasuta?

Äiksesõbra aadress: ukkostutkat .

100%-selt kaitseb SAT-i värki vaid seadmete lahti ühendamine vooluvõrgust ja antennidest. Muud meetmed vähendavad äiksekahjude tõenäosust.

Opo kirjutas:Kas ma sain õieti aru, et neist kaitse julladest pole midagi kasu kui kolmesoonelises elektrisüsteemis ei kasuta?

Kui piisavalt kõva laks käib, siis ei aita mitte mingisugune julla ega kümnesooneline elektrisüsteem. Õhu läbilöögitugevus on laias laastus 1 kV millimeetri kohta, välgu pikkust mõõdetakse aga kilomeetrites. Edasi arvuta juba ise. Välgu otsetabamus võib purustada suure puu pilbasteks nii, et midagi ei jää järele. Kõige kindlam meetod oma elektroonikat kaitsta on ikkagi juhtmete eemaldamine igasugustest välisvõrkudest; vähe sellest, pistik tuleb paigutada seinapesast võimalikult eemale, sest võib tekkida ülelöök juhtmesse.

Zuumbox kirjutas:Kui piisavalt kõva laks käib, siis ei aita mitte mingisugune julla ega kümnesooneline elektrisüsteem

Majale ehitatud piksekaitsesüsteem koos liigpinge piirikutega peaks siiski aitama. Selleks neid ju toodetakse ja ehitatakse.

Väga tähtis on lahtiühendamise mugavus (asukoht, ligipääs, pole vaja kasutada mutrivõtit F-pistikute mutrite keeramiseks jne.).

Kui seda mugavust ei ole, siis enamasti jäetaksegi lahti ühendamata ning ebameeldiv (laiskuse) tulemus ongi ükskord käes.

vanemleitnant kirjutas:

Zuumbox kirjutas:Kui piisavalt kõva laks käib, siis ei aita mitte mingisugune julla ega kümnesooneline elektrisüsteem

Majale ehitatud piksekaitsesüsteem koos liigpinge piirikutega peaks siiski aitama. Selleks neid ju toodetakse ja ehitatakse.

Jah, maja jääb terveks ja parukas pähe Kuid ma arvan, et piksevardasse lajatavast välgulöögist tekkiv võimas elektromagnetiline impulss teeb tänapäeva õrnale elektroonikale ikkagi üks-null ära.

Piksekaitsesüsteem = tuumavarjend. Kui tuleb täistabamus, on varjendi asemel auk maa sees. Sama on välguga, see mõjutab täistabamuse korral kõike metalli sisaldavat.
Kõigil ülejäänud juhtudel on õieti paigaldatud liigpingepiirikutest kindlasti kasu. Ja liigpingepiirikud peaks asuma mitte ainult maja peakilbis, vaid täiendavalt ka tundlike seadmete vahetus läheduses.

Maal läks paar aastat tagasi zuumboks õhtale. Voolujuhe oli seinakontaktist välja tõmmatud ja antennikaabel kah tagant ära - mis on sealmail tavapärane ja rutiinne tegevus aastakümneid enne zuumigi olnud. Telekas ja boks jäid omavahel kaabliga ühendatuks. Välgutabamuse sai maja kõrval kasvav suur tammepuu (mitte esimest korda!). Õhtul pärast äikest, kui sooviti telkut vaadata, zuumboks enam ellu ei ärganud. Milles to mittetöötamine avaldus - mina täna enam ei mäleta.

http://www.flcenter.net/static/ukkostut ... ikuva.html

praegu siis 85 x minutis.
ei tea kas ulatub Hiiumaani? (tundub ,et käis mõlemast saarest üle..)

NB!Soomes olevat päeval kõva äike olnud (28 x minutis)

Viimase 24h arenguid näeb sellelt lehelt:
http://www.strikestareu.com/sslt/sslt.html

saarel eile ragistas jah korralikult ikka...

Veel mõned lehed äikese jälgimiseks:
http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php?lang=en
http://www.lightningmaps.org/blitzortun ... _maps_form
http://lehtmets.com/weather/?bo_page=map&

Kõik need viidatud äikeselehed on tagantjärele statistika vaid.
Kõik nad on vähemalt 15 min (kui mitte rohkem) ajast maas.
Frondiäike aga liigub kuni 90 km / tunnis.
Reaalset abi saab vaid tasulistest teenustest (viimased 5 minutit ja 3...30 sek värskendused).
NB! Aga kahjuks on ca 1/3 äikesest hoopis pilvesisene (intercloud/intracloud) ja seda avastav vaid VHF alas toimiv kohalik võrgustik. Lähim selline on Lõuna-Soomes aga see katab vaid osaliselt Tallinna (sõltub välgu energiast ja pilvede kõrgusest). Ka EMHI-l pole korralikku ülevaadet Eesti kohal toimuvast pilvesisest. Pilv-maa äikesepeilingaatorite reaalajas teenuse saavad Eesti kasutajad Põhjamaade võrgustikust Soome FMI kaudu.


5 minutit välku 20:14-20:19 30.07.2012