Euro tuleb siiski

[satik]

tänapäeval on sanitaarnõuded ka loomakasvatuses väga kõrged-lisaks investeeringud lüpsimasinatesse ja nii edasi.

Ikka on kärss kärnas ja maa külmetand... ei saa eestlane isegi loomasöötagi kasvatatud, tra on elu. Sanitaarnõuded jah, ühekohalisse peldikkusse 9 kraanikaussi jne. Aga on keegi näiteks Itaalias näinud mis tingimustes seal lehmad laudas on? Itaalia muideks kasutab üsna palju omatoodangulisi piimatooteid, seal ei lähe seemendaja haridusega saninspektor lolliks kui kohe uksel kraanikaussi ei kohta. On keegi mõelnud kellele on kasulik see meie "villase poliitiku" väevõimuga jõustatud seadus, mis mujal EUs ostub siiski rohkem soovituseks kui seaduseks?
Investeeringud lüpsimasinatesse... poes maksab piim 12.- liiter, tootjani jõuab sellest 2,xx krooni, ülejäänu jääb hoopis kaupleja kaukasse, pole veel kuulnud et ta kuskil investeeriks lüpsimasinatesse...
Me ostame pakendamisliinid maailmaturu hindadega, kogu sisseostetav paskaine samuti, keegi ei anna odavamalt. Aga kui läheb poodi siis kohtame läti piima 6.- liiter, sest lätlast toteeritakse nii palju et reaalne toode ei peagi midagi maksma.
Sõber vedas Poolast ja Hispaaniast igasugu puu- ja köögivilju, poola talunik sai toetust 2x niipalju kui asi turul maksis - tingimusel et ta tõendab oma saagi eksportimist. Muidugi tasub neil see äri ära, kuid näiteks meie õunakasvataja peab oma saagi vedama metsa loomadele - isegi seakasvatusse ei tohi viia sest nagu öeldi "ranged sanitaarnõuded", pole võimalik tõestada millega väetati. Ega poolakas kah ei tõesta seda kuid temalt seda ei küsitagi, ainult meie "villased p'd " küsivad seda.
Ja siis imestame miks meil maad on võsas, miks lapsed allergilised, miks näts hakkab kuidagi maitset kaotama... Mis seal ikka, "piima tehakse" poes ja jätkub samas vaimus edasi.
Muideks, Olegi lihakarn on üks väheseid Eestis üldse kus kasutatakse ehtsat liha. Paljude teiste suhtes tekib hulgim küsimusi kuid keemikud on neil head...

[Energizer]

No põhimõtteliselt olen ma nõus et mõnede nõuetega on üle reageeritud. Aga ma tahtsin öelda et Eestis ei ole kerge olla talupidaja. Jah, riik ei doteeri ja selleks et mingit SAPA toetust saada tuleb kõva kadalipp läbi teha.
Ja veel 10 pealise lehmakarjaga ei tee sa midagi. Kust aga sa võtad raha et toita ja hooldada 100 lehma? Asi on selles et piimatöötlejad ei võta väikseid tegijaid väikeste kogustega lihtsalt jutule.

Kui kõik väikesed tegijad ühineksid üheks suureks äriühinguks siis usun et üheskoos suudaksid nad toorpiimale ka paremat hinda kaubelda. Paraku pole just kerge leivad ühte kappi panna. Eestlane ei lähe just kergelt suurte muutustega kaasa. Selles ongi see häda.

[satik]

Paraku pole just kerge leivad ühte kappi panna. Eestlane ei lähe just kergelt suurte muutustega kaasa.

Nõus. Häda aga on ka selles et piimatööstus ei viitsi tehet 1+1+1+x=100 teha, ka ei olda valmis ütlema hooajaks ette hinda, selle nahka aga läheb võimaliku loodava ühisuse äriplaan, sest temalt nõutakse kogu majandustegevuse infot juba enne tegevuse alustamist, sest piimaauto maksab kenasti ning see vaja liisida... Nokk kinni, saba lahti. Ja mitte ainult põllumajanduses.
Pankadega on veel eraldi lood viimasel ajal - kui käid pangale välja selge plaani kus nähtub et aasta/kahega oled kõik tasunud ja vaba mees- sorry mees sai ei saa laenu. Aga lähed plaaniga kus sa vireled 10-15 aastat orjana ning ka siis pole kindel et kohustused 0 saad, palun võta mitu milli tahad!! Absurd! Ja seda on mulle sellel aasta juba kolm meest rääkinud...

[aandra]

Kes keelab paberil sellist plaani kirja panna, et oled 15 aastat ori. Paber kannatab kõike. Maksadki siis nii nagu pank tahab ja selle, mis teenid, paned arvele, võib teha ka nii, et paned samasse panka. Olen seda juba pikemat aega teinud. Mina ja pank oleme rahul. Kui pank hakkaks vigisema, viiksin raha kohe teise panka. Swedbankist nende vigisemise pärast viisingi firma raha Samposse. Ka hakkas Swedbankis vastu see, et Tallinnas ei saa seal enam eesti keeles hakkama. Isegi laenuosakonnas kõik tiblad ja 2-s meiliga saadetud lauses oli 18 õigekirjaviga (kokku oli sõnu 24).

[Energizer]

Laenudega on tegelikult väga lihtne. Asi on selles et 1-2 aasta kohta ei saa pank intressi väänata. Selleks et pangale see laen kasulik oleks peab ta intressi juurde keerama, aga sel juhul oled sa panga silmis lihtsalt maksejõuetu. Lühiajaline laen pole pangale kasulik, v.a liisingufinantseerrimine kuni 5-ks aastaks, samuti krediitkaarditooted. Kui aga võtad korraga rohkem ja 10-15-ks aastaks, siis on laenuperiood piisavalt pikk, et ka väiksema intressimääraga koguneb kopsakas summa. Point on selles et laenujääk väheneb aeglaselt ja seetõttu on ka vähemalt 7-8 aasta jooksul intressisumma suurem kui põhimakse . Nad teenivadki selle intressisumma pealt.Pankade tegelik eesmärk ei ole mitte sind paljaks koorida vaid eelkõige endale aastakümneteks stabiilne kasum garanteerida. Muidugi on juhtumeid kus äriplaan läheb ühel või teisel juhul lihtsalt vett vedama (neid lugusid olen lugenud Äripäevast) kuid seal on mitu aga. On neid juhtumeid kus pank liiga järsult kaitseb oma huvisid, kui ka neid juhtumeid kus ärimees ise on süüdi.

Selles mõttes on pangale tegelikult lihtsam anda paar milli eluasemelaenu 30-ks aastaks kui hakata 5+n milliga finantseerima ebastabiilse tulevikuga äritegevust.

[Energizer]

Leidsin ühest itaalia väljaandest ühe erilise Eesti euromündi tagakülje kujutise:
Ei tea kas see on kollektsionääride suveniirmünt või on tõesti tulemas lisaks eesti kaardikujutisele ka suitsupääsukesega variant.

[Ants]

See ilmselt mingi kollektsionääride värk. 10 finalisti on siin:
http://www.postimees.ee/071204/teade/151630.php

[Martini]

Oota ja ma ei saanud aru mis sel eestimaisel toidu kvaliteedil viga on

See asi puudutab nüüd põhiteemat ainult nii palju, et Eesti toidu kvaliteet mõjutab meie ekspordivõimet ja seega ka seda, mis suunas eurod üle piiri veerevad, aga ma natukene ikkagi lahkan seda.

1) Üldiselt võib öelda, et Eesti tooraine on talutav. Meil on geograafilised piirangud, mis ei luba kõike kasvatada, aga üldjoontes on tooraine suhteliselt konkurentsivõimeline.

2) Töötleva toiduainetööstuse toodang on meil lühidalt väljendudes saast. Presidendiproua väljendit kasutades "kräpp". Selleks on omakorda kaks peamist põhjust. Üks tuleneb mingis mõttes teisest.

2a) Tootjatel on (võibolla ka õigustatult) ettekujutus, et ainuke asi, mis tarbijat huvitab, on hind. Seetõttu kasutatakse toodetes jubedalt mingit jura, mis tooraine kulu vähendab ning omahinda kahandab. Lihatoodetes on see eriti märgatav. Tulemuseks on toode, mis maitseb kehvasti.

2b) Meil ei tehta eriti tooteid, mille valmimine on ajamahukas. Kunagi oli levinud anekdoot:

Tšuktš pani kevadel kartulid maha ja võttis 2 nädala pärast üles. Küsimuse peale, et kas tõesti kartulid kasvavad nii kiiresti, vastas ta "Ei, aga kangesti tahaks süüa..."

Eestlased teevad keeduvorsti ja juustu, mis ei maitse eriti mitte millegi järele. Millegi muu tegemine nõuaks tohutut ajakulu, aga vaata punkt 2a, aeg on raha ja "turg" väidetavalt ei taha paremaid tooteid.

Minu jaoks on jutt "heast eesti toidust" alati väike müstifikatsioon olnud. Jah, mulle hirmsasti meeldib kama ja mulgi kapsad, aga ma tahaks, et meil oskaks keegi teha juustu, mis millegi järele maitseb ja sink poleks selline, mida lõigates tilgub lõikelauale soolavett. Meil on ka väga häid tooteid, aga üldine tase on ülinõrk.

Oluline on tähele panna, et minu hinnangul pole probleem mitte selles, et eestlased ei OSKAKS süüa teha, aga nad ei TAHA seda teha, viidates turufaktoritele. Kui see on tõsi, siis on meie toidu kehvuses süüdi rahvas ise. Süüdlane pole tegelikult tähtis, tulemus on sama.

Tulemuseks on toiduainetööstus, mis pole ekspordivõimeline. Siseturu kõrge kräpitaluvusega ära hellitatud.

[Energizer]

See ilmselt mingi kollektsionääride värk. 10 finalisti on siin:
http://www.postimees.ee/071204/teade/151630.php

No aga suitsupääsukest nende 10 seas pole...
Idee järgi, kas kollektsioonimündid maksevahendina ka käibivad???
Ilus oleks küll seda suitsupääsukesega euromündi seeriat omada...

[satik]

Näide kuidas kaitstakse oma ja oma riigi majandust, ei lasta seda välismaalasel lagastada - http://www.e24.ee/?id=290049

[Martini]

Kui samamoodi takistataks eestlastel välismaale investeerida, kas sa siis kiidaks ka takka?

[Energizer]

Luigesin selle kohta täna Äripäevast ja tundub et Finnair läks lihtsalt oma huvide kaitseks kohtusse, nad ju enamusaktsionärid.

Siin pole riigiga midagi pistmist. Kui Finncomm toodaks meeletut kahjumit siis arvatavasti otsiks Finnair ise oma tütrele uut omanikku. Aga Soome riigisisene lennundusturg on liiga suur selleks et seda lätlastele ära anda.

[satik]

Eestlasena, omades kasvatust et kui õue omanik ei soovi mind oma õuele siis ma sinna ei lähe, ei saa ma eeldada et mind peab avasüli vastu võtma.
Ja kui tulijalt võib oodata kährikkoera kombeid, siis on arusaadav et kasutatakse kõiki võimalike meetmeid tulija vastu.
Ainult meil siin löövad silmad pilkuma kui tuleb keegi kõlava nimega italiano ja üritab kasvõi treppi kuupeale ehitada - ta ju nii nunnu, välismaalane, si sinjoore....
AirBaltic ei ole teab mis renomeega ettevõtmine, keda riiki ihaldada. Tema tausta soomlased teavad. Ja võimalusel väldivad.
Ja kui Soome riigisisene lennundusturg on suur siis on ka riigile kasulik kui tema kodanikud ja firmad sellega teenivad. Seepärast on siin riigiga päris palju pistmist.

Miks meil arvatakse et riik ja rahvas ning tema ärid on täiesti eraldiseisvad asjad? Ma täheldan sellist tendentsi juba mitu aastat kusjuures...

[Martini]

Ma siis küsin ikka üle, et kõik selge oleks. Kui mul tuleks ükspäev pähe mõte, et ma lähen ostan endale Soomes mingi mõnusa tegutseva ettevõtte, ütleme näiteks vorstivabriku. Kas sa arvad, et Soome riigi kohus oleks seda takistada ja minu mõte on juba eos ebaeetiline?

[Energizer]

Miks meil arvatakse et riik ja rahvas ning tema ärid on täiesti eraldiseisvad asjad? Ma täheldan sellist tendentsi juba mitu aastat kusjuures...

On piisavalt suuri kontsortsiume kus on võrdselt või vähem võrdselt mitme riigi firmad osanikud, näiteks autotööstuses. Lennunduses on näiteks KLM-AirFrance eri leivad ühte patta pannud. See on puhas äri.

Riik ongi eraldi sest riik on üldiselt maksukoguja,seaduste looja, avaliku korra tagaja jne jne, rahvas ja ettevõtjad maksumaksjad.See eristabki riiki rahvast ja ettevõtjast. Küsimus on, kellele teeb riik rohkem soodustusi, kas eraisikust maksumaksjale juriidilisest isikust maksumaksjale.

On valdkondi kus mitme riigi huvid kattuvad, see on jälle omamoodi välispoliitika.
Ainus taktika mida võiks veel nimetada oma riigi majanduse kaitsmiseks on igasugune range topelttollidega protektsionistlik väliskaubanduspoliitika. Näiteid pole vaja kaugelt tuua, Soome probleemid puidutollidega suhetes Venemaaga ja alles paar päeva tagasi avaldati artikkel et Venemaa terviseameti inspektorid tuvastasid puudujääke Soome põllumajandus ja lihatöötlemisettevõtetes, keelates Soome liha impordi venemaale.

Soomlased arvavad et see on Venemaa katse kaitsta oma põllumajandust ja toiduainetööstust.


On kaks vahet kas kaitseb eraettevõte oma ärihuve kohtus või kaitseb riik poliitilisel tasandil oma riigi ettevõtjate huve. Esimesel juhul puudutab see riiki vähe, teisel juhul aga palju.