Euro tuleb siiski

[Energizer]

ja investeerida tuleb tootmisesse - eelkõige riigi poolt oma turu kaitsmisega !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! eluks esmavajalik tuleb toota omal maal ja oma kätega - mis on saanud nendest tootmisharudest milles me olime esirinnas omaaegses liidus? kuhu on jäänud eesti oma mööbel? tekstiil? tehnika? - lõpetaks selle "edasimüümise" tootmise juba ära valdkondades kus me ise tegijad oleme - jääks nii raha kui tulem oma maale - krt, täna tehakse kõik selle nimel, et ka omaaegse prahimarja staatusega punane sõstar veetakse kusagilt karupersest poodi hinnaga 800.- kg (stoki näide) aga maal on igas aias vähemalt kolm põõsast mis heal juhul mahlaks tehaks aga halvemal juhul lindude söögiks langeb ... kui ikka tervet mõistust ei jagu siis pole vahet kas tugrik, kroon või euro - elu per..e kannatab keerata kõigi rahatähtedega ...

Siin tuleb välja üks huvitav aspekt jah, et põllumajandusega on EEstis raske end ära elatada. Esiteks, põllumees peab tegema suuri investeeringuid oma toodangu kasvatamiseks ja realiseerimiseks.

Kui palju on neid kellel on suur talumaa, aga uus noor põlvkond ei viitsi selle maaga vaeva näha. Mõned ikka on ka sellised laiskvorstid. Vaatamata esivanematelt saadud hinnalisele pärandusele.

Teine asi on riiklik põllumajanduse koordineerimine. Nõukogude ajal oli põllumajandus lihtne- tsentraliseeritud ja kõik kuulus suurele riigile. NSVL- siseselt vahetati liiduvabariikide vahel kaupa ja see toimis. Kui tuli turuimajandus siis riik enam seda rolli ei täida, aga põllumehed on sellegipoolest s...tas seisus. Riik lihtsalt ei toeta piisavalt. See seletab ära miks on lihtsam vilju kusagilt sisse tuua.

Eestis toorme töötlemine on tegelikult võrdlemisi kallis, sest tuleb paljusid komponente siiski sisse osta. Mööbli jaoks on vaja spets liimi, kangast või nahka, dekoratiivelemente sisse osta. See maksab, lisaks kõigele muule veel tootmismasinad ka. Thulema läks pankrotti ainult selle pärast et nad hindasid oma toodangu üle.

Jällegi ei saa võrrelda tootmist ENSV-s ja praergu EV-s. MIks, sest kõik need komponendid mida läks tootmises vaja hangiti põhimõtteliselt tasuta või siis mingisuguse fiktiivse arve alusel, lõpptulemusena oli kõikl riigil arvel ei olnud sellist reaalset olukorda et üks ettevõte oli teisele võlgu. Jah olid tarneprobleemid oli liigagi palju defitsiiti ning nõukogudele omane suhteliselt suur praagiprotsent. aga see töö ei maksnud midagi sest energia hind oli 2 kopikat kilovatt-tunnist.

[Energizer]

lisaks vaid veel niipalju et leidub ka neid nutikaid kes püüavad äri teha turismitaluteenuste müügiga. see on vist ainus valdkond millele saaks tegelikult veel korraliku põhja alla. päris otsest riiklikku põllumajandust ei ole ega saagi olema, selleks peaks riik looma põllumajandusettevõtted...seda ei juhtu mitte kunagi
eraettevõtjad aga vaatavad kuidas oskavad iigaüks omamoodi- uppuja päästmine on uppuja enese asi- umbes selline on mentaliteet ja seis põllumajanduses eesti vabariigis.

[mustkass]

Ning vastus oli: neid on külluses, kes on nõus tunduvalt väiksema palgaga tööle tulema. Siit võib nüüd igaüks ise omad järeldused teha

ilma, et kedagi solvata kavatseks aga kas sellisel juhul pole mitte tegemist lihttööga mille iga mats õpib paari päevaga selgeks? - sellistel töökohtadel on üle maailma oht olla alamakstud, sest tõesti suvaline jorss võib kohe asemele tulla, kui ikka väljaõpe vähemalt paar nädalatki kestab ja töölise vilumus paari-kolme kuuga hakkab tekkima siis ükski terve mõistusega tööandja sellist lüket ei tee ...

Mis alampalkadest siin välismaal rääkida,ma arvan,et soome koristaja saab ka sinust rohkem pappi.Ärma võrdle alampalka piiri taga ja meil.Mis tööandjatesse puutub siis selles osas on sul õigus,nii ennasttäis sigasid leidub ainult eesti tööandjate hulgas.No on probleeme ka soomes olnud kus palkasid välja ei maksta,aga see kehtib ainult seal töötavatele eestlastele,sommiga nii mängida ei saa.

[Zuumbox]

Ning vastus oli: neid on külluses, kes on nõus tunduvalt väiksema palgaga tööle tulema. Siit võib nüüd igaüks ise omad järeldused teha

ilma, et kedagi solvata kavatseks aga kas sellisel juhul pole mitte tegemist lihttööga mille iga mats õpib paari päevaga selgeks? - sellistel töökohtadel on üle maailma oht olla alamakstud, sest tõesti suvaline jorss võib kohe asemele tulla, kui ikka väljaõpe vähemalt paar nädalatki kestab ja töölise vilumus paari-kolme kuuga hakkab tekkima siis ükski terve mõistusega tööandja sellist lüket ei tee ...

Kelle jaoks lihttöö, kelle jaoks mitte... Detailidesse laskumatta, märksõnadeks on elektroonika ja montaaž ning tegu pole laiatarbekaubaga

[Martini]

Põllumajandusega on Eestis see häda, et NSVL aegadest jäi maha inimesi, kes oma põhitegevusalaks peavad põllumajandust, suurem hulk kui siseriiklik tarbimine kunagi saaks ära toita. Ja eksporditurg ei teki nipsust ja lühikese ajaga.

Veidi ülelihtsustana võib arvutada nii.

Keskmine inimene on nõus oma sissetulekutest toidu peale kulutama maksimaalselt 25%. Toidu ostmine tänapäevasel moel pole kahjuks võimalik ilma kaubanduseta, sellesse ahelasse jääb umbes 30% katet. Ehk et toidutootjate kätte jõuab heal juhul 17.5% inimese palgast. Isegi kui toidutootja tahaks kogu raha oma palgaks välja maksta, saaks ta seda teha umbes 1.8 korda vähem (maksud) ehk tema palk saaks olla ostja palgast ainult 10%. Paraku see nii ei ole, toorainet on ka vaja. Kujutame ette, et toidu hinnast on pool tootja palk, siis jääks talle 5% ostja rahast.

Ehk et kui põllumees tahaks saada keskmiselt sama palju palka, kui inimesed, kes poest süüa ostmas käivad, tohiks põllumehi olla maksimaalselt 5% palgasaajatest. Tegelikult on viib see arvutuskäik veel väiksemate numbriteni, kuna paratamatult osa toitu imporditakse, ahelas on täiendavaid kulusid jne. Minu hinnang on see, et Eestis ei tohiks olla toidutootmisega tegelevaid inimesi rohkem kui 2-3% tulusaajate üldarvust, muidu ei püsi süsteem tasakaalus. Viimastel andmetel on inimeste arv, kes mingitki tulu deklareerisid, umbes 600 tuhat. Sealt võib ise edasi arvutada.

Ainukene võimalus suuremat põllumajandusega ja toidutootmisega seotud inimeste osakaalu hoida on intensiivne eksport. See aga on keeruline, eriti Eesti toidu kvaliteeti arvestades.

[leek]

Ongi per**e keeratud juba.Eesti ärimees läheb ennem pankrotti kui oma hinda alla laseb.Sama on tööjõuturuga,kui ta saaks siis tooks siia kohe ka välistööjõu,vahet pole et omad istuvad tööta,firmakal on see poohhui.Sama kehtib ka välisfirmade kohta,kus eestlased siin persetavad (loe lakuvad välisomaniku mune).Ma ütleks nii,enne kui tööseeadusandlus on nii nagu ta on ei muutu siin midagi ei üleöö ega ka tulevikus.Niikaua kui riik pole huvitatud oma rahva heaolu eest ei ole siin küll piimajõgesid ega pudrumägesid loota.Ja suurematest palkadest võite te tavatöölised vaid und näha,no sihukest nalja nüüd küll ei ole,et keegi hakkaks teile euro tulekuga rohkem maksma.On muidugi erandeid,aga räägime ikka üldsusest...Nagu siingi mõni mees (nimesid ei nimeta ) suure suuga hõiskas et teda küll masu pole puudutanud Seda ma muidugi hästi ka ei usu

Masu ei puudutanudki-sama palk,mis mul 2a tagasi,oli kah november,detsember 2009 võimalik et juunist alates on kah tõusnud pisut!

[mustkass]

Põllumajandusega on Eestis see häda, et NSVL aegadest jäi maha inimesi, kes oma põhitegevusalaks peavad põllumajandust, suurem hulk kui siseriiklik tarbimine kunagi saaks ära toita.

Ehk et kui põllumees tahaks saada keskmiselt sama palju palka, kui inimesed, kes poest süüa ostmas käivad, tohiks põllumehi olla maksimaalselt 5% palgasaajatest.

Ainukene võimalus suuremat põllumajandusega ja toidutootmisega seotud inimeste osakaalu hoida on intensiivne eksport. See aga on keeruline, eriti Eesti toidu kvaliteeti arvestades.

Väljamaa kaup on odavam,sest paljud(enamus ma arvan) inimesi seda ostavad (loe:söövadli),kuule kui eesti 400 gr võideks mitte või maksab poes juba üle 30 krooni vist oli või oli juba kallim,siis millest me siin räägime.Nii on peaaegu kõigi eestimaiste produktidega.Ja väidetakse et omatootmine on kallis,olen nõus aga kasumit peab ikka kamaluga tulema võiks ju veidi väiksemaga leppida,nagu ma juba ennist kirjutasin et eesti ärimees läheb ennem pankrotti kui laseb hindu alla sama kehtib ka selle teema kohta siin.
Oota ja ma ei saanud aru mis sel eestimaisel toidu kvaliteedil viga on

[mustkass]

Ongi per**e keeratud juba.Eesti ärimees läheb ennem pankrotti kui oma hinda alla laseb.Sama on tööjõuturuga,kui ta saaks siis tooks siia kohe ka välistööjõu,vahet pole et omad istuvad tööta,firmakal on see poohhui.Sama kehtib ka välisfirmade kohta,kus eestlased siin persetavad (loe lakuvad välisomaniku mune).Ma ütleks nii,enne kui tööseeadusandlus on nii nagu ta on ei muutu siin midagi ei üleöö ega ka tulevikus.Niikaua kui riik pole huvitatud oma rahva heaolu eest ei ole siin küll piimajõgesid ega pudrumägesid loota.Ja suurematest palkadest võite te tavatöölised vaid und näha,no sihukest nalja nüüd küll ei ole,et keegi hakkaks teile euro tulekuga rohkem maksma.On muidugi erandeid,aga räägime ikka üldsusest...Nagu siingi mõni mees (nimesid ei nimeta ) suure suuga hõiskas et teda küll masu pole puudutanud Seda ma muidugi hästi ka ei usu

Masu ei puudutanudki-sama palk,mis mul 2a tagasi,oli kah november,detsember 2009 võimalik et juunist alates on kah tõusnud pisut!

No kui ta sind palgaga ei mõjutanud siis ikkagi mingeid eluvaldkondi pidi kindlasti,aga noh see selleks.

[satik]

Eesti toidul pole tegelikult midagi viga, kuid probleem on mõtlemises - kui pakendil pole kõlavaid keerulisi väljamaa nimesid siis ei kõlba ju, mingi matsitoit, häh, kamajahu rsk... Need kes on nõus välismaist sitta sööma, sõid juba vene ajal seda - meenutage viru ärikaid, need mälusid mitu nädalat nätsu, andsid teisele edasi jne. sest SEE oli JU JENKKII näts!
Eks siis kummardage edasi kõige välismaise ees, ju siis paar nädalat näritud Jenkkii jättis head mälestused...

[Energizer]

asi pole isegi mitte etiketis või siltides. Igasugused võideksid ja võimiksid jne ilutsevad edukalt Lättade ja muude sääraste kõrval ühiselt külmaletis. Samuti Eestis toodetud ketšupid ning toiduõlid.

Oluline point on ikkagi hind. Mida ma maksan toidukorvi eest. On asju mis on edukalt kusagilt Poolast või Tšehhist Baltikumi turule toodud ja palju konkurentsivõimelisema hinna-kvaliteedi suhtega. Poola mahlad ja makaronid, pole midagi halba nende toodangu kohta öelda.

Eesti toodetest tarbin ma kõige rohkem põhiliselt vaid leiba-saia, õlut. Suure osa toodetest on suurematest ida-euroopa riikidest. Mis teha, hind paneb paika. Ja veel Lääne-Virumaal on üks selline tegija nagu OG Elektra (teate kindlasti Grossi Toidukabad), grossi omatooteid tarbime ka, nii et päris ilma tööta kohalik ettevõtja siiski minu poolest pole. Tema äri on väga hästi üles ehitatud tugevale alusele, oma tootmine ja oma müügivõrk.Konkurentsivõimelisemate hindadega. Toimib suurepäraselt. Erinevalt tema ärile on teistes kettides teine hinnapoliitika, Rimid ja teised väänavad korralikult mõne protsendi iga ühiku pealt. Mistõttu tundubki et kallis on, eriti veel Eestis toodetud toiduained.

[Energizer]

Oota ja ma ei saanud aru mis sel eestimaisel toidu kvaliteedil viga on

Ei olegi viga, lihtsalt tootja peab komponendid mujalt sisse ostma ja see teeb tootmise kallimaks, palka vaja töötajale maksta ja ise tahaks ka kasumit. Kui ühe olulise komponendi sisseostuhind tõuseb siis varem või hiljem maksab selle vahe tarbija kinni.

Aga põhiline, millest Eesti tootja aru ei saa või ei taha aru saada et rahvas ootab odavamat hinda. MIna olen küll oma poeskäikudega mõista andnud et kui lasevad hinna natukenegi alla siis ostan hea meelega. See ei kehti ainult õlle kohta. Piima kohta kehtib jne.. Praegu on sedasi et kui on nädalavahetuse sooduskampaania siis ostan kui ei, siis ei osta.

Laseksid hinna alla vähendaksid natuke kasumimarginaali ja oleks käivet ja stabiilne kasum kah. Ettevõtluses loeb ka selline asi nagu tulevikuvisioon kui kaua ollakse valmis kahjumit neelama et turgu võita jne muud strateegilised osad äriplaanis.

Aga jah sellised kuluartiklid nagu elekter ja vesi ning transport- võivad need ilusad kavatsused isegi suure südamega tootjal-kaupmehel ära rikkuda.

[satik]

Oota ja ma ei saanud aru mis sel eestimaisel toidu kvaliteedil viga on

Ei olegi viga, lihtsalt tootja peab komponendid mujalt sisse ostma ja see teeb tootmise kallimaks, palka vaja töötajale maksta ja ise tahaks ka kasumit. Kui ühe olulise komponendi sisseostuhind tõuseb siis varem või hiljem maksab selle vahe tarbija kinni.

Miks peab tootja üldse mingit komponenti mujalt sisse ostma? Piima või juustu/võid tehes ? Siga kasvatades? Eesti maa on ju võssa kasvanud, EE energiasvõsa eest kah ei maksa midagi, paras siis uuesti hakata endale ja oma töötlejatele tootma.

[peeter3000]

*Keskpank arvestab, et iga kümnes uus münt läheb otseteed kollektsionääride kogudesse ega jõua tavakäibesse.
*Lõhmus (kujundaja) otsustas kasutada Eesti kontuuri seetõttu, et ükski teine eurot kasutav riik polnud seda teinud.
*Euro tuleb Eestis käibele 1. jaanuaril 2011. Euromüntide esikülg on kõikides riikides ühesugune, tagakülje aga võib iga liikmesriik ise kujundada.

Ma mäletan ,et Soomes käies korjati minu rahakotist ära kõik Euroopa 1,2 sendised mündid.
Kuna soomlased neid välja ei lasknud.
(iga soomlane oli väikestviisi kollektsionäär )

Ennustus:
õllepudel hakkab maksma 0,85-0,99e
ehk paar-kolm eurost tasku ja 3 õllega poest tagasi..
5.- paberi eest saab 6-pack..
ega ma ise õlut ei joo ja sel aastal ei ole seda poest ostnud ka kordagi..(ehk eriti hindu ei tea )

[kokku123]

kahju et selle eurikujunduse maha magasin

Kõige väiksemale mündile oleks riides neiu pannud ja mida suuremaks väärtus läheb seda vähem riideid selga jääb. Vot see oleks olnud kena...

[Energizer]

Oota ja ma ei saanud aru mis sel eestimaisel toidu kvaliteedil viga on

Ei olegi viga, lihtsalt tootja peab komponendid mujalt sisse ostma ja see teeb tootmise kallimaks, palka vaja töötajale maksta ja ise tahaks ka kasumit. Kui ühe olulise komponendi sisseostuhind tõuseb siis varem või hiljem maksab selle vahe tarbija kinni.

Miks peab tootja üldse mingit komponenti mujalt sisse ostma? Piima või juustu/võid tehes ? Siga kasvatades? Eesti maa on ju võssa kasvanud, EE energiasvõsa eest kah ei maksa midagi, paras siis uuesti hakata endale ja oma töötlejatele tootma.

piima tehes võib-olla mitte aga jogurtitesse ja muudesse piimatoodetesse pannakse küll igasuguseid moose jne maitseaineid, konservante ja jumal teab mida veel. mis tuuakse mijalt sisse.. Lisaks veel selline huvitav asi et kui vaja mingile uuele tootele uus pakend ehk tops siis on selliseid juhuseid et on vaja uut pakkimisliini. See maksab jne. '

Selleks et lehm sulle piima annaks mida sa piimatöötlejale müüd ja selleks et sealiha ikka kvaliteetne oleks , on vaja loomi sööta. ei piisa lihtsalt kuivast heinast-loomasöödast. tänapäeval on sanitaarnõuded ka loomakasvatuses väga kõrged-lisaks investeeringud lüpsimasinatesse ja nii edasi.