Miks ma ei osta kunagi LCD-d ostaks OLED

[satik]

kalvis, jutt oli ja on ikka teleri CRT koobist, mitte arvuti omadest. Jätaks ehk nii - et teleka CRT jutuks? Kus see arvuti sisse tuli?
Mul on ja jääb alles Compaq P1220 profimonitor, toodetud Jaapanis, seega udutada odavast hiina molust pole mul võimalik. Mul on ka Pana telekad, üks neist Made In Japan, teised tehtud Ungaris ja Inglismaal. Niisiis ei saa siit kah mingit odava udu teemat koukida.
CRT TELERI punktisuurus naljalt alla 0,6mm ei tule, seda juba maskist tulenevalt (muidu võiks ju öelda et peenim punkt on elektronkiire või luminafooriosakese mõõdus), tavaliselt olla see 0,8mm kandis. Jah CRT MONITORIDE korral leiame küll isegi 0,26mm, kuid see pole teemasse.
Toodud puudused on tegelikult olemas ka tutikal telekal, vaid hälvete ulatused on märksa väiksemad, kuid nad on olemas. Seega ignoreerida või matta sügavale teooriasse neid ei õnnestu.
Ja jutt on siiski laiatarbe telekast, mitte mõnest haruldusest mida õnnestub kruvikaga timmida (nagu minu jaapani Pana), ega neidki ei õnnestu perfektseks saada, kuigi nad on laiatarbest üle.
Enamik nn kaasaegseid CRT telekaid omavad elektroonilisi juhtahelaid, sest nii on odav ja lihtne - tehnik ei pea "lennukit juhtima sabast". Võtab servismenüü ja tehtud. Kuid nendel ahelate seadistustel piirid, mida oleks vaja vahel ületada. Kui ei saa siis ei saa ja nii ta paraku peab jääma.
Olen 5 aastat tegelenud telerite ja olmelektroonika müügimehena. Just CRT kuldajastul. Usu, ma olen neid isegi liiga palju näinud.
Läbilõikeline pilt oli reeglina ikka piisavalt jube, hilisem aeg selles muutusi ei toonud. Võibolla on asi ka minu nõudmistes...

[kalvis]

Kuule jutt käis teleri omadest. Mul on arvuti otse sidestatud üle vga telekasse. Siis saab arvuti videokaarti modides telekale teste sisse anda.

[kalvis]

CRT TELERI punktisuurus naljalt alla 0,6mm ei tule, seda juba maskist tulenevalt (muidu võiks ju öelda et peenim punkt on elektronkiire või luminafooriosakese mõõdus), tavaliselt olla see 0,8mm kandis. Jah CRT MONITORIDE korral leiame küll isegi 0,26mm, kuid see pole teemasse.

See jutt käib rea laiuse kohta. Tegelikult fokuseerib juhtahel kiire peenemalt, kuid kiirel on ebatäpsused jne. seega telekatootjad (laiatarbe omad) ei aja rohkem taga kui et kiir mahuks ritta. Kui peenike ta reas on, sõltub nüüd fokuseerimise ahela täpsusest.Kuna tavatelekatel on tootjate poolt limiteeritud, et sellel on 576 rida siis pole punkti reamõõdul mingit tähtsust, mida see peenem rida annab. Et vaatad kahe rea vahel pimedat ekraani. No way.
Punkti mõõtu reas (laiuti) pole analoogsignaalil olemas, saab rääkida signaali genereeriva seadme punktidest, arvutil on piiravaks faktoriks DAC võimekus, sealt vaata milline on max takt, väike arvutustehe ja saad mõõdu kätte. Igatahes FullHD pikslite arv reas on võimalik kätte saada (ja kui kaardi DAC on võimekam siis ka rohkem).

Ja jutt on siiski laiatarbe telekast, mitte mõnest haruldusest mida õnnestub kruvikaga timmida (nagu minu jaapani Pana), ega neidki ei õnnestu perfektseks saada, kuigi nad on laiatarbest üle.

Laiatarbetelekaitest rääkisin minagi. Kuid ka Sony puldiga juhitaval telekal on siiski pooled sätted vaid kruvikaga reguleeritavad. Minu jutt käis Sony tavatelekast, sellel on mitmed asjad kruvikaga timmitavad. Lohutuseks, pean telekatest normaalseks vaid Sony ja Pana, patuga pooleks ka Philipsit. Kahjuks olude sunnil pidi katkiläinud CRT teleka asemele ostma Samsungi (ca 1,5 aastat tagasi, uue), on kehvem, kuid kannatab vaadata. Võib osta ka Pana ja Sony kloone, kuid siis tuleb taskulamp osta ja poodi kaasa võtta. Algul ma ei saanud sellest müügimehe naljast aru, kuid viimane kord oli täitsa hea abimees (ka Türgis sealse CRT valikuga tutvudes)

Enamik nn kaasaegseid CRT telekaid omavad elektroonilisi juhtahelaid, sest nii on odav ja lihtne - tehnik ei pea "lennukit juhtima sabast". Võtab servismenüü ja tehtud. Kuid nendel ahelate seadistustel piirid, mida oleks vaja vahel ületada. Kui ei saa siis ei saa ja nii ta paraku peab jääma.

See juhtahelate kokkuhoid algas kuskil 90 lõpupoole. Reeglina - mida uuem telekas, seda rohkem on neid ära jäetud ja seega kehvem pilt. Muidugi on osa sätteid tehtud ka puldiga reguleeritavaks jne. Eks pead CRT teleka häälestamise kursuse läbima, kuidas telekas täppishäälestada, usu, see on raketiteadus.

[mønster]

...
OLED tootmise ja arendamise lõpetas Sony aga üldse ära.

Sony lõpetas vist oma 11" OLED telerite seeriatootmise ära, kuna kõrge hinna ning väikese ekraani tõttu ei läinud nad kaubaks, aga mis arendamist puudutab - kasvõi CES2010-l näitas Sony 24,5" 3D OLED telerit.
Mis telerist väiksematesse vidinatesse puutub, siis ntx enamus Motorola ning Samsungi moblade värvilisi ekraane on juba praegu OLEDid.

[satik]

Kuule jutt käis teleri omadest. Mul on arvuti otse sidestatud üle vga telekasse. Siis saab arvuti videokaarti modides telekale teste sisse anda.

Ja siis? Maski sa ei saa videokaardiga modifitseerida. Tavalist vaatajat huvitab vaid see millist pilti ta oma silmadega näeb ekraanilt, peale selle ei hakka ükski tegema sellist tehnilist lahendust nagu sina endale korraldasid.
Üks asi mida võid selgitada. Sinu jutust tundub et sul on teleri koop OTSE videokaardi taga (muidugi vastavate värvikanalite ja hälvitusega) ja vaatad siis kõrgemaid resolutsioone kui 720x576, kuis muidu uurid FHD ja üle resosid...? (Mitte ükski tootja pole kunagi sellist toodet näidanud- teleri CRT ja arvutimonitori roll, vastupidi aga küll, Loewe ja Metz on teinud highend telereid kus kasutusel arvutimonitori CRT 24" (@Sony))
Niisiis, kui tavateleritel on "tootjate poolt limiteeritud" 576 rida, kui elektronkiirel on "ebatäpsused jne", kui ei ole oluline reas moodustuva punkti näitamise võime, siis pelgalt nende põhjuste pärast võib teleri CRT rahuliku südamega puhkama saata. Ainult et... arvutimonitoris olev CRT lahendus on ka koobi ulatuses vähemalt analoogsignaaliga, kuidas siis sel juhul saab väita et koop näitab seda või toda resolutsiooni? Selliste ning selliste punktidega?
Need krdi punktid... vaata Kalvis, kui CRT koop on maskiga (Shadow Mask) siis mõõdetakse temal seda punkti üldsegi diagonaalis, mitte reas. Reas mõõdetakse seda vaid tinitron tüüpi koopidel, mis kasutavad maski asemel Aperture Grill'i. Kas laiatarbes on palju telekaid tinitron-koobiga? Not so match... Maskiga koopidel nimetatakse mõõdetavat punkti "dot pitch" ja tinitronil hoopis "stripe pitch" - nimed räägivad iseenda eest.

Lihtsalt silmaringi mõttes - väitsid et ATI ja Nvidia ei suuda korralikku pilti välja anda... kuid miski siis ikka annab? Mis asi?

[valgekotkas]

Lihtsalt silmaringi mõttes - väitsid et ATI ja Nvidia ei suuda korralikku pilti välja anda... kuid miski siis ikka annab? Mis asi?

pakun, et matrox

[zoom]

...
OLED tootmise ja arendamise lõpetas Sony aga üldse ära.

Sony lõpetas vist oma 11" OLED telerite seeriatootmise ära, kuna kõrge hinna ning väikese ekraani tõttu ei läinud nad kaubaks, aga mis arendamist puudutab - kasvõi CES2010-l näitas Sony 24,5" 3D OLED telerit.
Mis telerist väiksematesse vidinatesse puutub, siis ntx enamus Motorola ning Samsungi moblade värvilisi ekraane on juba praegu OLEDid.

Sony müüb mujal maailmas veel oma OLED telerit, jaapanis aga ei õnnestunud seda üldsegi müüa, seetõttu pillid ka kotti pandi.
LG ja Samsung üritavad teha ikkagi oma OLED (AMOLED) toodangut, kuid juba 4. aasta jooksul pole suudetud üle 15tollise ekraani piiri minna.
Seega ei ole see tegemine niivõrd lihtne.
Rusikaga aga taotakes vastu rinda mitmegi arendaja juures, et kohe-kohe tuleb 40tolline ekraan välja.
Saame näha, kaua eaga läheb.
Väikeseadmete OLED ekraanid pole aga tavatu nähtus. Näiteks MP3 mängijatel olid sellised aastaid tagasi küljes. Kuid sinna vajatakse väikest ekraani.

Suurte ekraanide tootmisega pole veel hakkama saadud. Laboris võib ju miskit podiseda, kuid tootmisküpset prototüüpi ikka veel ei ole.
LG lubab oma suurt ekraani muuseas alles 2012 aastal.

Lisaks veel need Laser-TVd, mis kuulutati mitme aasta eest välja ja miskisuguseid ka toodetakse. Ostmiseks pead küll Bill Gates rahakotti olema. .

[kalvis]

Matrox ongi õige vastus.

... arvutimonitoris olev CRT lahendus on ka koobi ulatuses vähemalt analoogsignaaliga, kuidas siis sel juhul saab väita et koop näitab seda või toda resolutsiooni? Selliste ning selliste punktidega?
Need krdi punktid... vaata Kalvis, kui CRT koop on maskiga (Shadow Mask) siis mõõdetakse temal seda punkti üldsegi diagonaalis, mitte reas. Reas mõõdetakse seda vaid tinitron tüüpi koopidel, mis kasutavad maski asemel Aperture Grill'i. Kas laiatarbes on palju telekaid tinitron-koobiga? Not so match... Maskiga koopidel nimetatakse mõõdetavat punkti "dot pitch" ja tinitronil hoopis "stripe pitch" - nimed räägivad iseenda eest.

Vastasid iseendale - ma kasutangi vaid Sony trinitron telekaid.
Kui saata fullHD testpilt fullHD resoga ekraanile ja seal on kasvõi üks pixel puudu siis ei suuda telekas seda näidata. Kuid näe suutis.

[tigekala]

Lisaks veel need Laser-TVd, mis kuulutati mitme aasta eest välja ja miskisuguseid ka toodetakse.
Ostmiseks pead küll Bill Gates rahakotti olema. .

Toksi sisse Mitsubishi Laser Vue... 65-ne tolline 6000 $, USA-s.
Laseril on teine viga, 25 cm paks, kuna muidu ei mahu laserid seal sees möllama.
Toodetakse juba 1,5 aastat.

http://www.mitsubishi-tv.com/laser.html
http://gizmodo.com/5065464/mitsubishi-l ... -throwdown

[mønster]

...Lisaks veel need Laser-TVd, mis kuulutati mitme aasta eest välja ja miskisuguseid ka toodetakse. Ostmiseks pead küll Bill Gates rahakotti olema. .

Mitsubishi on vist ainus, kes lasertv-sid toodab, kuid kahjuks Mitsu Euroopas telereid ei müü. Neil kõige hullemini ei lähegi, hiljuti tuli uus mudel tootmisse. Hinnad on nii ja naa.. ei ütleks, et vaid Bill Gatesile sobilikud, tasapisi on nad allapoole ka liikunud. Kui algselt maksis 65" laservue $7000, siis uuem 75" mudel maksab praegu $5800. 75" LCDd ja plasmad on vist kallimadki, kui neid üldse saada on? Kusjuutes nood laserid on 3D-võimelised - Nvidia komplekt paarisaja euro eest juurde osta ning saab filme ning mänge 3D-na vaadata/mängida. 3D filme on küll praegu vaid mõned saada (ma ei pea noid sini-punastele prillidele mõelduid silmas), aga mänge, mis 3D kuvari ning prillidega kokku sobivad, on hulgim.
http://www.amazon.com/Mitsubishi-L75-A9 ... 460&sr=8-2

[zoom]

Mitsubishi Laser-TV arendusest olen teadlik, kuid 6-7000 dollarit on meite maal kurssi arvestamata siiski üle kuuekohalise hinnapiiri.
Jõukaid inimesi on ka siinmail, kuid keskmise palgaga sellist koju ikka ostma ei kipuks.
Nii hea ta nüüd ka pole. Rahanumber on alati oluline faktor ostma asumise juures.

Muidu poleks ka endal kuro vastu miskit .

[satik]

Vastasid iseendale - ma kasutangi vaid Sony trinitron telekaid.
Kui saata fullHD testpilt fullHD resoga ekraanile ja seal on kasvõi üks pixel puudu siis ei suuda telekas seda näidata. Kuid näe suutis.

Iseendale vastamine...eeldaks et oleksin küsinud: "Kas Kalvis kasutab Tinitron kineskoopi?"
Aga ei küsinud seda, vaid mõtlesin koobi kasutajatest üldiselt, nende hulgas aga on vaid üksainus Kalvis "eksperimentaallahendusega" - tema peale ei saa üldistada. Mul puuduvad täpsed andmed kuid arvan et teleri Tinitrone on kasutuses koopide üldarvust mitte rohkem kui 15-20% (optimistlikult võttes).
Edasi hakkab rohkem huvitama - milline Sony telekas sul on, kas ta aksepteerib sisendis 1920x1080 või 1920x1088 signaali? i ja/või p?
Kas arvutipilt on "loetav", millise kaadrisagedusega üldse pilt on? Kas Matrox võimaldab väljastada 50Hz videot?
Lihtsalt sportlik huvi on selle vastu, et mida siis tegelikult teha saab kui tootjastandardid kõrvale jätta..

[renee]

Kas arvutipilt on "loetav", millise kaadrisagedusega üldse pilt on? Kas Matrox võimaldab väljastada 50Hz videot?
..

ati kaardiga töötab siin lingis http://www.idiots.org.uk/vga_rgb_scart/ olev programm ja anna ette misiganes sagedust telekas soovib

[satik]

Viidatud lingilt ei nähtu et saaksime FullHD kuidagi kätte, kuid see polegi oluline. Huvitav on just teleri pool - kas ikka saab tavalise Trinitroni peale FullHD pildi, sellise mis vähemalt elektrilisel kujul seda on?

[kalvis]

Trinitron on on Sony patenteeritud tehnoloogiaga ja vaid Mitshubishi suhteliselt lühikest aega tootis sama tehnoloogiaga Diamantrone. Eks sellepärast Panasonic telekad on samuti olnud hinnas. Oma eelviimast telekat ostma minnes tormas Experdi müügimees mu juurde ja kohe kaupa pakkuma, et millist osta tahad ja millised nõudmised on. Ütlesin, et 32" ja kvaliteetse pildiga. Siis vastas müügimees ausalt, et kahjuks sellist isendit neil polegi müügil. Nad ei telligi, sest ükski ostja ei taha sellist telekat osta. Sõitsin kogu Tallinna linna poed läbi ja kõikjal peaaegu sama seis - müügimehed ei saa mulle kaupa müüa. Lõpuks õnnestus terve Tallinna peale ainus isend kätte saada.
Kuid kui veel CRT müüdi võis igaüks neid vabalt osta. Mina ei saa sinna midagi teha, kui eesti inimesed eelistasid senti kokku hoida ja osta täitsa per.es pildiga telekaid. Kuid kes viitsisid kodutööd ennetavalt teha, neil oli võimalik osta hea kvaliteediga telekaid. Ainult et lõpuaastatel tuli juba terve tallinn läbi sõita või e-poe värki kasutada.

VGA otse Scart RGB üks lahendustest ongi toodud eespoololeval lingil. Mul on veidi modifitseeritum variant mis töötab enamus sätestatavate videokaartidega (see lingi versioon töötab vaid üksikute ATI videokaartidega). Muidu seade võimaldab igasugust resolutsiooni välja anda, mida vaid videokaart on võimeline. Sama seadet kasutasid paljud vanemate LCD telekate otseühendamiseks arvutitega ja neis seadmetes saadi edukalt tööle fullHD LCD telekatele. Ehk LCD telekas töötaski arvuti monitorina FullHD-na.
CRT PAL tavateleka eripära on see, et see töötab ainult 50 interleased ning 576 realisena (576i) (USAs 480 i). Teleka rea ega kaadrisagedust ei või muuta, kui just pauk ei käi siis ühelgil muul sagedusel pilt nagunii ei sünkroniseeru (ja kui sünkroniseeruks siis käib varsti pauk). Ükski CRT tavatelekas ei tööta progressive modes (võibolla ehk mõni mulle teadmata 100 Hz mudel, kuid tean vaid ühte erandit). Reapunktide arv on vabalt valitav, sest kineskoopteleka rida töötab analoogis. Tüüpresod on 768x576i (arvuti ise), 720x576i (DVD), 352x576i või 352x288p (VHS) jne. esimene väärtus arvutis valitakse vastavalt sellele milline on telekasse saatva materjali enda tegelik rea resolutsioon. Kui on 16:9 tavatelekas siis on teised väärtused.

Täielikku FullHD pilti ei saa (99%) tavatelekal kätte, sest 576 realisel telekal ei saa teha mitte mingi nipiga mitte ühtegi muud ridade arvu kui 576 rida (teadupärast on igasugusel HD pildil rohkem ridu kui 576).
Küll aga saab tavatelekal genereerida osaliselt lõigatud fullHD pilti ehk 1980x576i. Ega seda rohkemaks vaja polegi, kui et teha teste või saada hea downscale fullHD pildist arvutist tavatelekasse.
On ainult üks seeria kus saab ka 1080i FullHD kineskooptelekal kätte, selleks on Sony Bravia FullHD (teinekord WEGA nime all). Seal anti 1080i signaal HDMI kaudu sisse. Minul seda telekat ei ole, kui aga keegi müüks siis ostaksin. Loe eespool, kui raske oli osta kvaliteetset SD telekatki.