Digi-tv.ee

T1000 kirjutas:Aga kui juhtumistest rääkida, siis kuskilt olen lugenud, et paljudel juhtudel tuleb äike majja hoopis sidekaableid pidi? Et lööb kuslil õhuliini (peab eksisteerima) ning siis mööda seda jõuab edasi majja. On kellegil juhtunud ka?
Sel puhul vooluvõrgust seadmete eemaldamisel kasu ei ole ning mingi aeg lugesingi kuidas ühel maja maha põles. Oli veel enne kõik asjad lahti ühendanud ja veel eraldi voolu välja lülitanud kuid sunnik tuli miskit Elioni või Starmani kaablit pidi.

Ei pea ta selleks lööma kuskile elektri ega sideliini.
Siinkirjeldatu on Viljandimaal ja Järvamaal (aga ka mujal Kesk- ja Lõuna-Eestis) üks väga levinud probleem:
On lihtsalt tugev pilvedevaheline või pilvesisene äike. Ja pilve all maapinna sees kus side-, valvesignalisatsiooni- ja muud (sh toite-) kaablid pikalt jooksevad indutseeritakse sellised pingeimpulsid mis kaabli otstes olevad seadmed (tarbijad) ära rikuvad. Selle vastu aitab (mingis ulatuses) vaid mitmeastmeline liigpingepiirikute süsteem iga hoonesse siseneva kaabli/juhtme jaoks.

Olen näinud analoogmodemit, kus ilmselt just selline pingeimpulss oli siseneva liini ahelas oleva takisti "ära küpsetanud". Tookord sain selle isegi uuesti tööle; piisas uue takisti külgejootmisest.

http://www.euclid.org/realtime.html
Kas praegu on selle suve rekord äikese osas Euroopas?
Aga nagu eile ja ka varasematel nädalatel,liigub küll vaikselt Eesti suunas,aga enne kohalejõudmist vaibub..
Imelik on asja juures,et hommikul oli kaart pea tühi ja siis järsku igal pool korraga..
Väga hea link minu arust (tänud T1000).

Kui kedagi huvitab, kas välk lööb kohe pähe või mitte, siis siinkandis on minu meelest kõige rohkem jälgimist vääriv aadress see:

http://saa.aina.fi/lightning/wasp2/wasp2.htm

Mõnikord äkilisemate äikesetormidega on päris lahe kaasa elada, kuidas elekter ümber sinu rändab. Praegu on natuke lage, aga pange link endale kuhugi kirja ja vaadake siis, kui ilm teravamaks hakkab minema.

peeter3000 kirjutas:http://www.euclid.org/realtime.html
Kas praegu on selle suve rekord äikese osas Euroopas?
Aga nagu eile ja ka varasematel nädalatel,liigub küll vaikselt Eesti suunas,aga enne kohalejõudmist vaibub..
Imelik on asja juures,et hommikul oli kaart pea tühi ja siis järsku igal pool korraga..
Väga hea link minu arust (tänud T1000).

Läheb küll veidi teemast välja aga elab üle. Asi selles, et öösel reeglina äikesepilved ei arene. On erandeid (troopilise sooja õhumassi pealetung või siis merevesi soe, midagi sellist oli) kuid parim aeg arenguks on hommik-pärastlõuna. Sellistel aegadel need tekivad ning siis jah, kuni õhtuni veel elavad ja öösel surevad välja.
Äikesest rääkides, siis homme on veidi suurem võimalus. Lõunas tekib märkimisväärselt suur konvektsioon ning tulemuseks on võimsad äikesetormid. Kaardid kuupäevade ja kellaaegadega siin: http://www.vaski.net/Cape-Li.htm

Mul endal ka üks huvitav küsimus, et kui äike nt merre lööb ja juhtun seal ujuma siis kui lähedale see löök vees kandub, kui üldse kandub?

T1000 kirjutas:Mul endal ka üks huvitav küsimus, et kui äike nt merre lööb ja juhtun seal ujuma siis kui lähedale see löök vees kandub, kui üldse kandub?

See löök kandub oluliselt kaugemale võrreldes maasselöönud välguga. Ja peanupp on sileda veepinna kohal väga hea piksevarras.


Kaamerast 40 meetri kaugusel vettelöönud välk. Peakanali ümber on näha hargnevaid välgunooli.

Sama suure resoga ja sadamaäärne mitmikvälk. Seal laevas ei oleks sel hetkel tahtnud olla, kuigi metalllaev on Faraday puur.

Pildid Spaceweather.com 1. juuni 2009.

peeter3000 kirjutas:http://www.euclid.org/realtime.html
Kas praegu on selle suve rekord äikese osas Euroopas?
Aga nagu eile ja ka varasematel nädalatel,liigub küll vaikselt Eesti suunas,aga enne kohalejõudmist vaibub..
Imelik on asja juures,et hommikul oli kaart pea tühi ja siis järsku igal pool korraga..
Väga hea link minu arust (tänud T1000).

Kogu Euroopa kohta vaeavalt keegi teab. See info mis EMHI-s ja ka Skandinaavias liigub on NordLis võrgus - 31 andurit

Enamik andureid on 500km tööraadiusega, Eesti oma on 1500km (ka teisi asendatakse sellistega).
Selles NordLis alas oli Aprillis 274 tk välgulööki
Mais aga oli juba 71408 tk
jagunesid peamiselt: 11.05 16825 tk, 21.05 14262 tk, 23.05 13111 tk, 24.05 12338 tk, 27.05 6458 tk ja 20.05 4057 tk
Juunis on praeguseni olnud juba 4316 tk peamiselt 02.06 2956 tk.

T1000 kirjutas:Äikesest rääkides, siis homme on veidi suurem võimalus. Lõunas tekib märkimisväärselt suur konvektsioon ning tulemuseks on võimsad äikesetormid. Kaardid kuupäevade ja kellaaegadega siin: http://www.vaski.net/Cape-Li.htm

Hästi prognoosid - seal Haanja kandis (st Kanepist lõunapoole) ongi (juba paar tundi) äike, enamus siiski Lätimaaa poole peal.

Endal on kaks korda telefoniliini pidi sisse löönud. Esimene kord läks raadiotelefon seest pilbasteks ja arvutist modem. Seinale jäi must auk antenni lähedale. Ime, et põlema ei pannud. Teine kord oli vend kõrvaklapid peas raadiot kuulamas ja ei teadnud väljas toimuvast midagi kui pauk käis. Siis olid kõik seadmed vooluvõrgus ja veel omavahel audiokaableid pidi ühendatud. Pauk läks telefoniliinist arvuti modemisse, sealt helikaardi kaudu välja ekvalaiserisse, sealt omakorda Yamaha tuunerisse ja kassettmakki. Tuunerist väljus laks antennivõimendisse ja selle toitekasse, mis omakorda võttis ka telekaantenni võimendi rajalt maha. Ekvalaiser oli seest puhtaks põletatud sisendite-väljundite radadega kuid elektroonika jäi imekombel puutumata ja sai korda tehtud. Samuti sai ka Yamaha tuuner uuesti korda tehtud aga arvuti läks mahakandmisele.
Tundub, et välgust tekkiv induktsioon on päris korralik.

Tervist ilmahuvilised

Ise kasutan äikse jälgmiseks põhiliselt seda linki http://www.flcenter.net/static/ukkostut ... ikuva.html

hunnik muid ilmateemalisi olen aga siia kokku kogunud: ttp://saimre.googlepages.com/ilm

Ning ilmajuttu saab mõnusalt ajada siin: http://meteo.pri.ee/

T1000 kirjutas:

peeter3000 kirjutas:http://www.euclid.org/realtime.html
Kas praegu on selle suve rekord äikese osas Euroopas?
Aga nagu eile ja ka varasematel nädalatel,liigub küll vaikselt Eesti suunas,aga enne kohalejõudmist vaibub..
Imelik on asja juures,et hommikul oli kaart pea tühi ja siis järsku igal pool korraga..
Väga hea link minu arust (tänud T1000).

Läheb küll veidi teemast välja aga elab üle. Asi selles, et öösel reeglina äikesepilved ei arene. On erandeid (troopilise sooja õhumassi pealetung või siis merevesi soe, midagi sellist oli) kuid parim aeg arenguks on hommik-pärastlõuna. Sellistel aegadel need tekivad ning siis jah, kuni õhtuni veel elavad ja öösel surevad välja.
Äikesest rääkides, siis homme on veidi suurem võimalus. Lõunas tekib märkimisväärselt suur konvektsioon ning tulemuseks on võimsad äikesetormid. Kaardid kuupäevade ja kellaaegadega siin: http://www.vaski.net/Cape-Li.htm

Mul endal ka üks huvitav küsimus, et kui äike nt merre lööb ja juhtun seal ujuma siis kui lähedale see löök vees kandub, kui üldse kandub?

ma olen ~10a tagasi kohalikus jões vee all ujudes saanud suraka ära, nati nõrgem oli kui koroona patarei keele vastu panna, aga seda ei tea, mitu amprit või kui kaugele lõi, ilmselt mitte väga, sest jõgi väga lai-pikk polnud

Aga kui eletriliin tuleb maa-alt,alates alajaamast kõik maa sees,siis pole vist äikese pärast vaja muretseds või kuidas?

Alajaam ja seda toitvad kõrgepingeliinid on ju maa peal Kui sinna sisse lajatab, siis vahet pole, kärssad ikka.

mustkass kirjutas:Aga kui eletriliin tuleb maa-alt,alates alajaamast kõik maa sees,siis pole vist äikese pärast vaja muretseds või kuidas?

Ma ju kirjutasin eespool:
http://www.digi-tv.ee/viewtopic.php?p=112994#p112994
Kui on piisavalt pikk maakaabel (ja eriti veel kui pole head kordusmaandust) siis võib ka seal äikese korral induktsioonelekter tekkida.

Sestap pannaksegi B-klassi (II-tase) liigpingepiirikud alajaama (või ka liitumiskilbi) poolele ja C-klassi (III-tase) piirikud majasisendisse.

P.S. Narva elektrijaamadest ei tule ükski liin ainult maakaabliga...

jaotusvõrgu kõrgepinge poolel on enamasti (vähemalt võrgustandard nõuabseda) piirikud ees ja üle trafo tavaliselt laks ei tule. Tavaliselt kärrsab kõrgepinge seade ära ja kaitserelee rakendub trafo kaitseks aga absoluutset kaitset otsetabamuse korral pole.