Ega see ei loe, kui kiiresti su masin üles tuleb (noh ok startupid ja muud vidinad siiski loevad selles mõttes et mida rohkem neid on, seda kauem võtab aega ülestulemine ning need jubinad raiskavad ka liigselt RAM-i, kui need proged otsest kasu ei too vaid jooksevad niisama) , tähtis on see et sa peale "ülestulemist" arvutit ka normaalselt kasutada saad. Minu kogemus eri arvutitega on see et kui mõni programm kohe alguses mõnda errorit karjuma hakkab siis sellest head nahka ei saa. Asi on selles et teised programmid/käsud ootavad selle järel. CPU, eriti ühetuumaline kõiki andmeid/käske korraga ei töötle või kui töötleb, siis aeglaselt. Sellest saad aimu kui vaatad task manageriga järgi mitu protsenti on prose koormus, kui kipub pidevalt 100% kanti siis on CPU vägagi koormatud. Mida aeglasem või väiksema L2 cachega prose seda kauem võtab prosel aega et kõikide käskudega ühele poole saada. Ja seda suurem on tõenäosus et ta kokku jookseb, kui sa kärsitult koguaeg klikid, ava see ava teine...
Seepärast tulebki, Windowsi üleslaadimise ajal, eriti vanemate prosede korral natuke oodata ja kui näed et liivakell ja/või HDD led korpusel enam niipalju ei vilgu, siis alles võid tegelema hakata.
Arvuti kasutusvalmidus sõltub paljudest teguritest aga kõige olulisem on see et kui mõnda programmi avad siis see kinni ei kiiluks- see on tüüpiline "viga" mida kiputakse tegema, avatakse programm liiga vara.
Aga noh, küllap sa ise tead, millal su masin valmis on. Kas üleslaadimisest "valmisolekuni" võtab sul aega 50 sek, 1 minut või 2 minutit (sõltuvalt arvuti konfist ja tarkvaralisest koosseisust) , pole üldse oluline. Oluline on see et sa saaksid arvutiga tööd teha mitte ei nutaks et kokku jooksis või "jälle tegi restarti".