Panen uuesti Tarbijakaitseseaduse aadressi, eelmine kahjuks ei avanud https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=976018
Edu!
Astusin arvuti ostuga täielikult ämbrisse,andke head nõu!
Nujahh, igasuguseid kalasid on juhtunud, mitte ainult Ordis vaid ka näiteks Mikromaailmas.
Põhimõtteliselt kõige viimane tippmudel ei pruugi olla alati õige valik, seda enam,kui pole kindel kas need komponendid omavahel sobivad.
Endal on Microlinki poolt kokku pandud masin.
2,4Ghz Celeron 512MB RAM FX5200 VGA
Ei pääsenud ka mina puhta arvutiga kuid tookord oli mingi protsessori cache probleem ning garantii korras vahetati pikema jututa uue prose vastu välja. Töötab siiamaani korralikult.
Aga on üks asi milles ma kanajuurikaga 100% nõus olen: Kasutage linuxit. Tõesti, ma pole eluski oma arvutiga nii rahul olnud kui Linuxit kasutan. Mängida küll ei saa eriti 3D mänge (on mõned üksikud mängud) aga selle eest on süsteemi stabiilsus mitu korda suurem. Pole vaja programmidele update teha, saab oma äranägemise järgi süsteemi konfida, uut riistvara lisades ja sellele sobivaid draivereid kasutades võib saada üsna normaalse kasti.
Mul on arvutis kasutusel dual screen, aktiivsed on 2 helikaarti korraga, masinasse on paigaldatud ka ID kaardilugeja, juhtmeta hiir ja isegi kaugjuhtimispult, millega ma dualscreeni rakendusi juhtida saan. Kõik selle paigaldasin ise. Mõnel juhul on installeerimine linuxis suur peavalu,aga kui palju vaeva näha siis on kasutamise rõõm pärast mitu korda suurem.Süsteemi reinstalli pole ma kordagi teinud. Mõnel üksikul juhul olen pidanud vaid paar konfifailiseadet taastama ja süsteem toimib edasi korralikult. Algajale kodukasutajale on sobivat linuxi distributsiooni küll üsna raske leida, aga kes on nõus mängimisest loobuma ja selle asemel näiteks videotöötlust ning multimeedia meelelahutust tarbima, kellele piisab mailimisest, netis surfamisest,messengeris jutustamisest kes tahab digikaamerast või mälukaardist andmeid arvutisse tõmmata siis kõik need võimalused on linuxis olemas samamoodi nagu windowsis, tähtis on et raud oleks PC compatible, mitte ainult Win compatible, asi on selles et mõni win compatible riistvara ei pruugi linuxi all käima minna, nagu näiteks winmodemid ja winprinterid, nende jaoks on olemas mõnel erandjuhul vaid tasulised draiverid, mille tootja on keegi kolmas osapool.
Windowsit ma oma arvutis küll enam näha ei taha. Linuxit kasutades ei pea ma kartma erilisi viiruseid.
Samamoodi soovitan arvutit kokku pannes arvestada kõige pealt eesmärkidega mille jaoks arvutit kasutada soovitakse ning seda arvestades panna kokku optimaalseim masin.
Ainus asi mille pealt ei soovita kokku hoida on silmade tervis. Ostke kindlasti võimalikult parim molu, mida eelarve võimaldab, soovitavalt LCD või 100 hz CRT kui teistmoodi ei saa.
Põhimõtteliselt kõige viimane tippmudel ei pruugi olla alati õige valik, seda enam,kui pole kindel kas need komponendid omavahel sobivad.
Endal on Microlinki poolt kokku pandud masin.
2,4Ghz Celeron 512MB RAM FX5200 VGA
Ei pääsenud ka mina puhta arvutiga kuid tookord oli mingi protsessori cache probleem ning garantii korras vahetati pikema jututa uue prose vastu välja. Töötab siiamaani korralikult.
Aga on üks asi milles ma kanajuurikaga 100% nõus olen: Kasutage linuxit. Tõesti, ma pole eluski oma arvutiga nii rahul olnud kui Linuxit kasutan. Mängida küll ei saa eriti 3D mänge (on mõned üksikud mängud) aga selle eest on süsteemi stabiilsus mitu korda suurem. Pole vaja programmidele update teha, saab oma äranägemise järgi süsteemi konfida, uut riistvara lisades ja sellele sobivaid draivereid kasutades võib saada üsna normaalse kasti.
Mul on arvutis kasutusel dual screen, aktiivsed on 2 helikaarti korraga, masinasse on paigaldatud ka ID kaardilugeja, juhtmeta hiir ja isegi kaugjuhtimispult, millega ma dualscreeni rakendusi juhtida saan. Kõik selle paigaldasin ise. Mõnel juhul on installeerimine linuxis suur peavalu,aga kui palju vaeva näha siis on kasutamise rõõm pärast mitu korda suurem.Süsteemi reinstalli pole ma kordagi teinud. Mõnel üksikul juhul olen pidanud vaid paar konfifailiseadet taastama ja süsteem toimib edasi korralikult. Algajale kodukasutajale on sobivat linuxi distributsiooni küll üsna raske leida, aga kes on nõus mängimisest loobuma ja selle asemel näiteks videotöötlust ning multimeedia meelelahutust tarbima, kellele piisab mailimisest, netis surfamisest,messengeris jutustamisest kes tahab digikaamerast või mälukaardist andmeid arvutisse tõmmata siis kõik need võimalused on linuxis olemas samamoodi nagu windowsis, tähtis on et raud oleks PC compatible, mitte ainult Win compatible, asi on selles et mõni win compatible riistvara ei pruugi linuxi all käima minna, nagu näiteks winmodemid ja winprinterid, nende jaoks on olemas mõnel erandjuhul vaid tasulised draiverid, mille tootja on keegi kolmas osapool.
Windowsit ma oma arvutis küll enam näha ei taha. Linuxit kasutades ei pea ma kartma erilisi viiruseid.
Samamoodi soovitan arvutit kokku pannes arvestada kõige pealt eesmärkidega mille jaoks arvutit kasutada soovitakse ning seda arvestades panna kokku optimaalseim masin.
Ainus asi mille pealt ei soovita kokku hoida on silmade tervis. Ostke kindlasti võimalikult parim molu, mida eelarve võimaldab, soovitavalt LCD või 100 hz CRT kui teistmoodi ei saa.
Energizer kirjutas:Aga on üks asi milles ma kanajuurikaga 100% nõus olen: Kasutage linuxit. Tõesti, ma pole eluski oma arvutiga nii rahul olnud kui Linuxit kasutan.
olen aastaid kasutanud linuxit ilma desktopita ja kuna viimasel ajal on palju asju vajanud just graafilist osapoolt, siis olude sunnil pean kasutama kas siis kde voi gnome graafilist keskkonda ja voin sydame rahuga vaita ei isegi minul oli asi ikka vaga vooras ja harjumatu. pooled confid ja updated sai tehtud , olenemata sellest et graafiline liides olemas oli, ikka textiredaktoriga. nii et ma ei ole kyll kindel kas algaja arvutikasutaja isegi normaalselt kde voi gnome konfimisega hakkama saab, raakimata juba rakendus programmide installimisega/konfimisega(alustuseks kasvoi adsl). aga proovida voib ikka, kyll ei soovita alla 1ghz masinat, ning samuti voiks algajal olla selline videokaart mis kernelisse juba by default sisse lastud on. joudu linuxiga katsetamisel, prooviks votke kubuntu, ubuntu, voi siis suse, mandrake
No see on juba kasutaja enda valik millist graafilist keskkonda ta kasutab. ilma desktopita tänapäeval eriti ei saa, aga mina isiklikult just Gnome keskkonda kasutangi. Gnome on väga paindlik keskkond mida saab hõlpsasti oma käe järgi sättida,samuti on riistvara konfimine Gnomes üsna hea. Tekstiredaktoriga konfimine ongi üks point, mille abil saame teha linuxit just selliseks nagu tahame (teatud piirideni muidugi), minu jaoks on väga oluline see et ma võin viimati seadistatud konfifailist teha koopia ja säilitada seda kusagil kolmandas kaustas. Hiljem kui muutmisega orki panen, siis saan vana konfifaili taastada. Jääb ära igasugune üleinstall või muu jama. Tähtis on muidugi teada ka kus need konfifailid asuma peavad. Windowsi seadeid ei ole niimoodi võimalik taastada, isegi System restore ei pruugi aidata.
Niisamuti on graafilise serveri konfimine (X-org või XFree86) teksiredaktoriga üsna tõhus. Ainus miinus on see et see konfimine võtab aega.
Mis rakenduste installi puutub siis sõltuvuste lahendamise korral pole mingeid probleeme. ADSL ühenduse seadistamine ei ole ka teab kui suur peavalu,Gnomel on selle jaoks eraldi konfiprogramm olemas, mul pole seda oma arvutis teha vaja läinud kuna kasutan internetiühenduse loomiseks ruuterit mis ise ühendust majandab.
MIs masinasse puutub siis ma olen proovinud kasutada Mandrake 9.2 masinas millel oli 433 Mhz Celeron, 128 MB RAM ning ATI XPERT 98 VGA. Polnud häda midagi, sain nii graafilist desktoppi kasutada kui ka hädavajalikud toimingud ära teha. Hiljem vahetasin graafikakaardi välja NVIDIA MX 200 vastu.
Võib-olla kõige uuemat linuxi desktoppi sellesse masinasse enam ei pane aga Vanem Mandrake, mida julgelt ka algajatele soovitan, võib kasutada küll.
Ise kasutan praegu Fedora Core 2 ja ei kavatsegi seda välja vahetada. Fedora on natuke keerulisem, aga hea tahtmise juures saab teda väga edukalt kasutada. Tänu Fedorale õppisin ära source installi, mis on hädavajalik nende programmide ja tarkvarakomponentide installeerimiseks, millel puudub Fedora rpm binaarpakk. Samamoodi olen teinud ka cvs installi. Eriti mugav kuid vahel sõltuvusi mitte lahendav on süsteemi uuendamiseks kasutada synapticut või Yumi. Kahjuks on FC2 toetamine enamvähem Fedora projektiarendajate poolt lõpetatud ning erilisi uuendusi sellele ei saa. Kuid ma ei näe ühtegi põhjust miks ma peaksin FC2-st loobuma.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik klaveri ja tooli vahele. Igaüks valib ise viisi kuidas ta arvutit kasutab. Kui tahtmist on siis saab iseseisvalt ka linuxiga hakkama.
Huvitav on muidugi see, et Windowsi puhul olin harjunud et kõik on inglisekeelne, siis Linuxit kasutades olen siiamaani truu emakeelsele kasutajaliidesele. Paljud asjad on eesti keeles hästi arusaadavad. Aga tundub et viimasel ajal on eestindamine vähenenud kuna paljud uuendatud väljalaskeversioonidega programmid ei oma enam eestikeelset kasutajaliidest (ntx mozilla, KDE uusim graafiline desktop jne) .See aga ei takista näiteks minul linuxit edasi kasutada.
Niisamuti on graafilise serveri konfimine (X-org või XFree86) teksiredaktoriga üsna tõhus. Ainus miinus on see et see konfimine võtab aega.
Mis rakenduste installi puutub siis sõltuvuste lahendamise korral pole mingeid probleeme. ADSL ühenduse seadistamine ei ole ka teab kui suur peavalu,Gnomel on selle jaoks eraldi konfiprogramm olemas, mul pole seda oma arvutis teha vaja läinud kuna kasutan internetiühenduse loomiseks ruuterit mis ise ühendust majandab.
MIs masinasse puutub siis ma olen proovinud kasutada Mandrake 9.2 masinas millel oli 433 Mhz Celeron, 128 MB RAM ning ATI XPERT 98 VGA. Polnud häda midagi, sain nii graafilist desktoppi kasutada kui ka hädavajalikud toimingud ära teha. Hiljem vahetasin graafikakaardi välja NVIDIA MX 200 vastu.
Võib-olla kõige uuemat linuxi desktoppi sellesse masinasse enam ei pane aga Vanem Mandrake, mida julgelt ka algajatele soovitan, võib kasutada küll.
Ise kasutan praegu Fedora Core 2 ja ei kavatsegi seda välja vahetada. Fedora on natuke keerulisem, aga hea tahtmise juures saab teda väga edukalt kasutada. Tänu Fedorale õppisin ära source installi, mis on hädavajalik nende programmide ja tarkvarakomponentide installeerimiseks, millel puudub Fedora rpm binaarpakk. Samamoodi olen teinud ka cvs installi. Eriti mugav kuid vahel sõltuvusi mitte lahendav on süsteemi uuendamiseks kasutada synapticut või Yumi. Kahjuks on FC2 toetamine enamvähem Fedora projektiarendajate poolt lõpetatud ning erilisi uuendusi sellele ei saa. Kuid ma ei näe ühtegi põhjust miks ma peaksin FC2-st loobuma.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik klaveri ja tooli vahele. Igaüks valib ise viisi kuidas ta arvutit kasutab. Kui tahtmist on siis saab iseseisvalt ka linuxiga hakkama.
Huvitav on muidugi see, et Windowsi puhul olin harjunud et kõik on inglisekeelne, siis Linuxit kasutades olen siiamaani truu emakeelsele kasutajaliidesele. Paljud asjad on eesti keeles hästi arusaadavad. Aga tundub et viimasel ajal on eestindamine vähenenud kuna paljud uuendatud väljalaskeversioonidega programmid ei oma enam eestikeelset kasutajaliidest (ntx mozilla, KDE uusim graafiline desktop jne) .See aga ei takista näiteks minul linuxit edasi kasutada.
-
eijagamatsu
- Edasijõudnu
- Postitusi: 27
- Liitunud: 03:00, 08 Okt 2005
Kuna ma mängin üsna tihti arvutimänge,siis ilma Windowsita vist hakkama ei saa.Aga võibolla tulevikus muretsen ka lisaks Linuxi.Aga enne tahaks teda natuke näppida,või teab keegi soovitada mõnda head käsiraamatut mille abil oleks hea algajal Linuxi kasutamist õppida.Enne pean muidugi arvutiga seonduvad probleemid ära lahendama.
Ausaltõeldes Ma ei usu,et raha tagasi saan,aga samas kaotada pole ka midagi.Ehk nähakse rohkem vaeva ja saadakse arvuti ka lõpuks korralikult tööle.Ja samas tuleks ikka oma õiguste eest võidelda,siis läheks ka asjad paremuse poole.
Peale tarbjakaitse seaduse lugege ka võlaõigusseadust,paragrahv 116 lõige 1 ja paragrahv 223.Ka nende alusel on ostjal õigus müüjale pretendsioone esitada.
Ausaltõeldes Ma ei usu,et raha tagasi saan,aga samas kaotada pole ka midagi.Ehk nähakse rohkem vaeva ja saadakse arvuti ka lõpuks korralikult tööle.Ja samas tuleks ikka oma õiguste eest võidelda,siis läheks ka asjad paremuse poole.
Peale tarbjakaitse seaduse lugege ka võlaõigusseadust,paragrahv 116 lõige 1 ja paragrahv 223.Ka nende alusel on ostjal õigus müüjale pretendsioone esitada.
Üsna hea raamat linuxist ülevaate saamiseks (mis on minulgi aidanud tekstire¸iimis linuxit jooksutada) on "Linuxi käsiraamat algajatele". See raamat annab ülevaate levinumatest linuxi käskudest ning sellest mis asi on graafiline server, mismoodi linuxis teksti toimetada, faile liigutada. Põhirõhk on aga siiski linuxiga tekstire¸iimis töötamiseks (mis ei keela neidsamu käske graafilise liidese konsoolist sisestada). Ainult et see raamat ei anna ülevaadet konkreetse distributsiooni kohta, selles mõttes on see raamat kindlasti vananendud, aga shelli käskudest arusaamiseks sellest piisab, sest põhilised linuxi käsud on siiamaani kasutuses kõikides uuemates distributsioonides.Kuna linuxi distributsioone on palju siis soovitan arvestada arvuti näitajatega, kõige tähtsam on see et võrgukaart oleks konkreetse distro poolt toetatud, muidu juhtub nii et netti lihtsalt ei saa, pead kusagilt mujalt alla tirima võrgukaardi draiverid kui need kusagil on olemas.
Kõige kindlam on kontrollida iga konkreetse distro koduleheküljel oma arvuti riistvara kokkusobivust, tähtsamad neist on:
Võrgukaart, helikaart, emaplaat või chipset, videokaart. Järgmiseks vaadata millised on miinimum ja soovituslikud nõuded konkreetse distro jaoks. Ei maksa ära unustada ka seda et nüüd on olemas ka 64bitiste protsessorite jaoks eraldi väljalaskeversioonid ja 32 bitiste x86 jaoks on eraldi. Üldjuhul on graafilise liidese jaoks miinimum 128 MB RAM, protsessorite taktsagedused algavad 500 mhz-ist ja kõvakettaruum vähemalt 5GB kui on soov teha täisinstalli.
See on ka linuxi suur pluss et võib installi käigus välja valida, milliseid pakette paigaldada soovitakse.
On kolm levinumat paigalduspaketti:
Multimeedia pakett (heli,video, kaasaarvatud plaatide kirjutamine)
Veebi ja mailihaldus (internet, e-mail, mailiserver)
Kontoripakett (kontoripakett, enamasti OpenOffice, Kword, gedit)
lisada võib
Mänge (2D mängud, mis pannakse kaasa KDE või GNOME keskkonnaga)
Arendustarkvara (utiliidid millega linuxi rakendusi modifitseerida või arendada)
Konfiguratsioonipakett: sisaldab tarkvara mille abil kasutaja saab linuxit konfigureerida kas graafilise liidese või konsooli abil)
Ühesõnaga mida vähem pakette valida seda rohkem jääb kasutajale vaba ruumi andmete säilitamiseks.
Minul on FC2 ning paigaldatud on peaaegu kõik. Arvutis on 2x80 GB kõvakettamahtu. Ühte neist kettaist ma ei kasuta. kasutaja partitsioonil on 46-47GB vaba ruumi, seega kõik programmid, kasutajafailid, arhiveeritud update binaarpakid on mul praegu ära võtnud umbes 35,7 % . KUi faile plaadile arhiveerida siis saab kõvakettale veelgi ruumi juurde. Veel üks tähelepanek, kuna linuxi graafiline liides võtab palju füüsilist mälu, siis tuleb kindlasti hoolitseda selle eest et saalealale jääks piisavalt ruumi, mida operatsioonisüsteem kasutab vajadusel siis kui füüsilise mälu koguhulgast ei piisa operatsioonisüsteemi normaalseks jooksutamiseks. Tavaliselt panevad installikad ise loogiliselt paika kõik partitsioonid sõltuvalt ketta suurusest, nii et kasutajal jääb üle sellega kas nõustuda või mitte (muuta saab ka käsitsi). Ainus asi mida näiteks FC installeerimisel tuleb arvestada, et see distro muudab ketta arhitektuuri teistsuguseks, mistõttu FC2 kõrvale windowsit installeerida ei saa, enne peab ketta ümber seadistama, alternatiiv on muidugi Windows teisele kettale installeerida, aga sellisel juhul peab olema ettevaatlik et linuxi GRUB bootloader kaotsi ei läheks, muidu kaotad linuxisse ligipääsu. Üldiselt on niimoodi et Enne tuleb Windowsile mingi bootloader paigaldada ja siis alles linux kõrvale (teisele kettale) panna. Samas on linuxil olemas ka ntfs failisüsteemi tugi, mandrakel on see suisa sisse ehitatud ning kui windowsi ketas on külge haagitud siis saad windowsi kettalt jooksutada näiteks filme või mp3-sid linuxis. FC2-le tuleb see tugi eraldi installeerida. Olen seda juba proovinud ja see toimib. KUid kui on konkreetne plaan täielikult Linuxisse üle kolida siis pole muud kui julget pealehakkamist. Olulisemad andmed enne windowsist väljumist plaadile arhiveerida, kettale installi käigus format, opsüsteem käima ja kõik. Väga tähtis on endale selgeks teha mida tohid teha ja mida mitte. Üldiselt ei soovita ma algajana bootloaderi konfigureerimist teha, samamoodi mitte näppida /boot kausta. Enamik selliseid kaustu on muidugi administraatori õigustega kaitstud, aga kes tahab, võib alati ju adminnina sisse logida. Enne kui midagi teed, siis loe ingliskeelseid how-to manuaale, tee selgeks mis on mis. Kõige lihtsam on kõik käsud step by step üles kirjutada et hiljem tekstire¸iimis toimetades ei tekiks paanikat. Administraatori salasõna on aga samamoodi äärmiselt tähtis kuna süsteemis muudatuste tegemiseks tuleb just adminni kontot kasutada, nii et kui esimest korda arvutisse linuxi installid, pane kindlasti administraatori parool selline mis meelde jääb, või kirjuta see kuhugi ülesse ja pane ära nii, et see kaotsi ei läheks. Enne kui mingit opsüsteemi installeerima hakkad siis prindi installimise juhend välja, seal on kõik kirjas kuidas ja mida teha.
Algajale soovitan julgelt proovida Mandraket. Aga sellega peab ettevaatlik olema, kuna eksimuse korral on olemas võimalus et partitsioonitabel kirjutatakse reinstalli käigus uuesti üle, mistõttu kõikidest failidest jääd lihtsalt ilma, mistõttu on soovitav Mandraket jooksutada ainult kasutajakonto alt. Võib-olla on Mandriva juba parem (See on Mandrake edasiarendus) ning tuleb paremini reinstalliga toime.FC2 igatahes jätab kasutajafailid alles. Isegi upgrade puhul.
Konkreetselt ei oska ma kellegile midagi soovitada aga arvan et linuxit jagub igale maitsele.
Kõige kindlam on kontrollida iga konkreetse distro koduleheküljel oma arvuti riistvara kokkusobivust, tähtsamad neist on:
Võrgukaart, helikaart, emaplaat või chipset, videokaart. Järgmiseks vaadata millised on miinimum ja soovituslikud nõuded konkreetse distro jaoks. Ei maksa ära unustada ka seda et nüüd on olemas ka 64bitiste protsessorite jaoks eraldi väljalaskeversioonid ja 32 bitiste x86 jaoks on eraldi. Üldjuhul on graafilise liidese jaoks miinimum 128 MB RAM, protsessorite taktsagedused algavad 500 mhz-ist ja kõvakettaruum vähemalt 5GB kui on soov teha täisinstalli.
See on ka linuxi suur pluss et võib installi käigus välja valida, milliseid pakette paigaldada soovitakse.
On kolm levinumat paigalduspaketti:
Multimeedia pakett (heli,video, kaasaarvatud plaatide kirjutamine)
Veebi ja mailihaldus (internet, e-mail, mailiserver)
Kontoripakett (kontoripakett, enamasti OpenOffice, Kword, gedit)
lisada võib
Mänge (2D mängud, mis pannakse kaasa KDE või GNOME keskkonnaga)
Arendustarkvara (utiliidid millega linuxi rakendusi modifitseerida või arendada)
Konfiguratsioonipakett: sisaldab tarkvara mille abil kasutaja saab linuxit konfigureerida kas graafilise liidese või konsooli abil)
Ühesõnaga mida vähem pakette valida seda rohkem jääb kasutajale vaba ruumi andmete säilitamiseks.
Minul on FC2 ning paigaldatud on peaaegu kõik. Arvutis on 2x80 GB kõvakettamahtu. Ühte neist kettaist ma ei kasuta. kasutaja partitsioonil on 46-47GB vaba ruumi, seega kõik programmid, kasutajafailid, arhiveeritud update binaarpakid on mul praegu ära võtnud umbes 35,7 % . KUi faile plaadile arhiveerida siis saab kõvakettale veelgi ruumi juurde. Veel üks tähelepanek, kuna linuxi graafiline liides võtab palju füüsilist mälu, siis tuleb kindlasti hoolitseda selle eest et saalealale jääks piisavalt ruumi, mida operatsioonisüsteem kasutab vajadusel siis kui füüsilise mälu koguhulgast ei piisa operatsioonisüsteemi normaalseks jooksutamiseks. Tavaliselt panevad installikad ise loogiliselt paika kõik partitsioonid sõltuvalt ketta suurusest, nii et kasutajal jääb üle sellega kas nõustuda või mitte (muuta saab ka käsitsi). Ainus asi mida näiteks FC installeerimisel tuleb arvestada, et see distro muudab ketta arhitektuuri teistsuguseks, mistõttu FC2 kõrvale windowsit installeerida ei saa, enne peab ketta ümber seadistama, alternatiiv on muidugi Windows teisele kettale installeerida, aga sellisel juhul peab olema ettevaatlik et linuxi GRUB bootloader kaotsi ei läheks, muidu kaotad linuxisse ligipääsu. Üldiselt on niimoodi et Enne tuleb Windowsile mingi bootloader paigaldada ja siis alles linux kõrvale (teisele kettale) panna. Samas on linuxil olemas ka ntfs failisüsteemi tugi, mandrakel on see suisa sisse ehitatud ning kui windowsi ketas on külge haagitud siis saad windowsi kettalt jooksutada näiteks filme või mp3-sid linuxis. FC2-le tuleb see tugi eraldi installeerida. Olen seda juba proovinud ja see toimib. KUid kui on konkreetne plaan täielikult Linuxisse üle kolida siis pole muud kui julget pealehakkamist. Olulisemad andmed enne windowsist väljumist plaadile arhiveerida, kettale installi käigus format, opsüsteem käima ja kõik. Väga tähtis on endale selgeks teha mida tohid teha ja mida mitte. Üldiselt ei soovita ma algajana bootloaderi konfigureerimist teha, samamoodi mitte näppida /boot kausta. Enamik selliseid kaustu on muidugi administraatori õigustega kaitstud, aga kes tahab, võib alati ju adminnina sisse logida. Enne kui midagi teed, siis loe ingliskeelseid how-to manuaale, tee selgeks mis on mis. Kõige lihtsam on kõik käsud step by step üles kirjutada et hiljem tekstire¸iimis toimetades ei tekiks paanikat. Administraatori salasõna on aga samamoodi äärmiselt tähtis kuna süsteemis muudatuste tegemiseks tuleb just adminni kontot kasutada, nii et kui esimest korda arvutisse linuxi installid, pane kindlasti administraatori parool selline mis meelde jääb, või kirjuta see kuhugi ülesse ja pane ära nii, et see kaotsi ei läheks. Enne kui mingit opsüsteemi installeerima hakkad siis prindi installimise juhend välja, seal on kõik kirjas kuidas ja mida teha.
Algajale soovitan julgelt proovida Mandraket. Aga sellega peab ettevaatlik olema, kuna eksimuse korral on olemas võimalus et partitsioonitabel kirjutatakse reinstalli käigus uuesti üle, mistõttu kõikidest failidest jääd lihtsalt ilma, mistõttu on soovitav Mandraket jooksutada ainult kasutajakonto alt. Võib-olla on Mandriva juba parem (See on Mandrake edasiarendus) ning tuleb paremini reinstalliga toime.FC2 igatahes jätab kasutajafailid alles. Isegi upgrade puhul.
Konkreetselt ei oska ma kellegile midagi soovitada aga arvan et linuxit jagub igale maitsele.
-
kanajuurikas
- Entusiast
- Postitusi: 303
- Liitunud: 00:03, 21 Juul 2003
-
Tjah, kellel nüüd sellest kasu oli, aga midagi ikka... Ise arvan, et vaja on osata võõrkeelt ja omada tehnilist taipu, siis ei ole ükski opsüsteem keeruline paigaldada, seadistada ja kasutada.
Ise olen Ubuntuga väga rahul. 3D mänge ei unista, nende jaoks on mängukonsool, kuigi-kuigi http://www.flightgear.org/...
100% windowsivaba kodu...
Ise olen Ubuntuga väga rahul. 3D mänge ei unista, nende jaoks on mängukonsool, kuigi-kuigi http://www.flightgear.org/...
100% windowsivaba kodu...
oys kirjutas:Ei tea kas see on juhuste kokkulangevus aga 90% arvutitest millele on paigaldatud AMD kiibistik on minu kätte sattunud mingite ajulagedate probleemide tõttu.Kõige tavalisem viga on et ei tunta ära mingit vähegi erilisemat seadet.See tõttu jumal hoia inimest kes peaks tahtma AMD baasile mingit viimase tehnikasõna üllitist kokku panna!Nagu aru saada võib siis selliste " edevate " lisade (mälud ja videokaardid )ringiajamine käia küll AMD-l üle jõu-või peab nurgas olema näiteks kast videokaartitega millest saaks kõik sobivad varjandid läbi proovida!
100% vaidlen vastu. Täiesti argumenteerimata väide! Ise olen kasutanud AMD protsessoreid juba viimased 5 aastat ja pole küll ühtegi halba sõna öelda nende kohta. Seadmete ühilduvus on reeglina OS/driver teema ja see ei sõltu sugugi cpu/mb plavormist. Teadupärast on enamik tänapäevastest os'idest sisaldab HAL'i (Hardware Abstraction Layer) ja selle eesmärk on standardiseerida seadmed nende tüübi järgi... Ehk tarkvara ei suhtle otse rauaga või draiveriga vaid hoopis HAL'iga ja see omakorda siis draiveri kaudu rauaga. Kõik see teeb aga vahetegemise Intel'i või AMD või Cyrix'i või Transmeta protsessorite vahel võimatuks. Kui ikka OS koos oma HAL'iga sellel platvormil töötab siis pole vahet...
iCE
Uhh... Tegelikult võiks kõik mitte IT alase haridusega inimesed ehk veidi kaugema kaarea K-artulisalongist mööda käia....
Tihtipeale nende pretensiooni-esitamise-õiguse (loe: rahvakeeli: garantii) juures jääb ehk väheks tavakodaniku veenmis ja vaideoskusest selleks, et seista oma primaar-õiguste eest....
iCE
Tihtipeale nende pretensiooni-esitamise-õiguse (loe: rahvakeeli: garantii) juures jääb ehk väheks tavakodaniku veenmis ja vaideoskusest selleks, et seista oma primaar-õiguste eest....
iCE
See sama kurikuulus K-Arvutisalong müüs ühele mu arvutitest mitte teadvale tuttavale 80GB Maxtor HDD, millel taga mulle tundmatu pistikupesa. Igatahes ATA kaabliga seda ei ühenda. Peal on kirjas mingi 3,5. K-Arvutisalong seda tagasi ei võta ja öeldi veel, et kui võtavad, siis mingi 10% hinnaga. Kas on olemas mingit vahe-liidest, et seda imevigurit kasutada saaks? P.S. SCSI pesa see ka ei ole.
Tõenäoliselt on see serial ATA? Kui jah, siis peab emaplaadil vastav pistikupesa olema, muidu seda arvutile selgeks ei tee.
Samuti tuleb (tõenäiliselt) leida ka toiteüleminek.
http://images.google.com/images?q=serial%20ata
Samuti tuleb (tõenäiliselt) leida ka toiteüleminek.
http://images.google.com/images?q=serial%20ata
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist