Digi-tv.ee

praegu on linuxi install köömes.Mäletan kui debiani sai installitud.X server tuli käsitsi konfida.

Mitte ainult Xserver, ka palju muud. Nüüd lausa lust ja lillepidu. Mul isegi Linux-st saadetud 97 aasta installiketas mingile beta versioonile. Ilus pingu peal.

Ubuntu .iso plaati pole küll vaja kõrvetada.Piisab tarkvara allalaadimisest mälupulgale.Uuesti läpaka käivitamisel saab installida Ubuntu 10.04 ja muid op.süsteeme muidugi ka.
Kellele meeldib ema,kellele tütar aga,mis siis teha kui mõlemad meeldivad?
Siis tuleb muretseda Mac.Parallel Desktop'i nimeline programm võimaldab üheaegselt kasutada nii Apple,Windowsi kui ka Linux'i op.süsteeme.Ei mingeid restarte.Mac on muidugi kallis läpakas aga minul kadus igasugune vajadus muretseda eraldi arvuteid Windowsi kui ka Linux'i jaoks.

tv kirjutas:Parallel Desktop'i nimeline programm võimaldab üheaegselt kasutada nii Apple,Windowsi kui ka Linux'i op.süsteeme.Ei mingeid restarte.

võrdväärse raua peal linuxi virtuaalmasinas jookseb win kõvasti kiiremini ja et see ei oleks lihtsalt kõlks siis jah - laual on ka macbook pro aga mingeid emotsioone see masin minus pole kunagi esile kutsunud ...

tv kirjutas:Mac on muidugi kallis läpakas aga minul kadus igasugune vajadus muretseda eraldi arvuteid Windowsi kui ka Linux'i jaoks.

mind isiklikult väga huvitab miks oli vajadus enne õunakest eraldi arvuteid win ja linuxi jaoks ja peale õunakest see vajadus kadus ...

Valgekotkas,vastan Su küsimusele ühe sõnaga.Uudishimu. Kunagi sai ka endale lauaarvutid kokku pandud aga tänu naabri elektrisusserdamisele jäin algul ilma ups'ist,seejärel ka kahest arvutist : mrgreen: Lauaarvutitega ja ka järgneva läpakaga oli probleem viirusetõrjega.Proovisin erinevaid antiviiriuseid,kõik nad nõudsid nii palju ressurssi,et töö tegemiseks ei jäänud palju võimu järele. Tuli hea pakkumine ja nii ma endale Austraaliast "hammustatud õuna" sain.XPpro plaat oli ka olemas ja võtsingi tööasjadega tegelemiseks harjumispärase Windowsi kasutusele. Meiliprogrammid ja ka id-kaardi tarkvara hoian Windowsist eemale.
Mina ei ole see mees,kes ühte op.süsteemi eelistab teisele.Veelvähem teen midagi maha.Üritan lihtsalt igast op.süsteemist endale kasulikku ja vajalikku leida.

antonio1 kirjutas:Kas on midagi..mingeid enamlevinud win-le mõeldud asju, mida ubuntu ei ava. Mängimist ei pea silmas, see on täiesti ebaoluline nimetatud masina puhul.

Peale installi ei ole Linuxi masin kohe kaugeltki töövalmis... näiteks multimeediaga seotu on enamus distrodest litsensiprobleemide tõttu välja roogitud.
Seega, pärast installi vajab iga Linuxi distro natuke nokitsemist! See aga ei ole midagi keerulist - õpetusi on netis kuhjade viisi!!

Mõni Ubuntu kasutaja võiks siia korraliku installijärgse süsteemi täiendamise õpetuse postitada!
Mida sellist nagu see:
http://forums.opensuse.org/english/info ... guide.html
openSUSE kommuuni poolt tehtu.

Paar googeldamisega leitud õpetust Ubuntule:
http://linuxpoison.blogspot.com/2010/05 ... -1004.html

http://blog.thesilentnumber.me/2010/04/ ... at-to.html

Päris algaja võiks alustada Estobuntust. Seal on multimeedia tugi kohe olemas, samuti ID kaardi. Põhimõtteliselt kohe kasutusvalmis.
Eesti keele vihkajad saavad keele ära vahetada.

Catfish kirjutas:Seega, pärast installi vajab iga Linuxi distro natuke nokitsemist! See aga ei ole midagi keerulist - õpetusi on netis kuhjade viisi!!

ütleme nii, et isegi kui muid oskusi ei ole siis kohe kui lähed multimeediafaili kallale teatab (k)ubuntu, et tal pole meediakoodekeid ja pakub võimaluse need alla laadida ... või kui alla laadida alternate.iso siis seal laiendatud installi all on igasugu mudru võimalik kohe peale lasta ...

Olen linuxikasutaja. Enne olin pidevalt Fedora fänn. 5 aastat. Nüüd läksin üle ubuntule, sest fedora hakkas ajale jalgu jääma ja vastavlt arvuti konfile on lagi Ubuntu 9.10. Estobuntut proovisinm aga selle KDE põhine installer oli vigane. Paigaldasin puhta Ubuntu ja ID toe koos eestikeelega hiljem takkajärgi. Toimib
Linuxi plussid:

+Sõltumatus ( sa ei sõltu millestki, sest suurem osa rakendustarkvarast linuxile on vabavara)
+KOnfigureerimisvabadus ( sa võid oma arvutitöökoha kohandada just selliseks nagu meeldib kasutades alternatiivseid võimalusi, mitte nagu windowsis kus kõik on eelprogrammeeritud ja kasutaja asi on teha vaid linnukese baasil valikuid)
+ Puuduvad viirused ja muud ussid-troojad.keyloggerid jne, mis kimbutavad inimesi windowsit kasutades
+Lihtsus. Pole midagi keerulist, kui kõik on praktiliselt 95% eestikeelne Miinused:

- algajale on raske, eriti arvutivõhikust windowsi kasutajale.
-konfigureerimisvabadus nõuab natuke teadmisi ja kannatust/aega
-riistvara ühildamatuse probleem (teatud juhtudel)

Isiklik kogemus:

Linuxi kasutamine on üldiselt stressivaba kui riistvara on OK ja distributsiooni poolt toetatud. Vabavaralise distro paigaldamisel võib juhtuda et riistvara ühildamatuse probleemiga jääd üksi, mõned probleemid ongi lahendamatud. Seega linuxile üle kolides on soovitatav kontrollida distributsiooni HCL-i ( hardware compatibility list- riistvara ühildavuse nimekiri), et valida just see õige oma arvutile ja oma võimetele-soovidele.

Windowsit enam tagasi ei igatse. Linuxit kasutades saab rahulikult elada ilma 3D mängude ja interneti "võludeta" nagu facebook ja twitter ja teised. Olen paljudest nendest loobunud ja saan rahulikult magada ilma kartmata et keegi mu identiteedi varastab või pangakonto tühjaks teeb. Puudub vajadus iganädalasele Full SCan operatsioonile mis on winmasinate kohustuslik osa. Praktiliselt kõiki tavakasutajale vajalikke tegevusi saab teha ka linuxi all, erandina on ainult ehk mängimine, mänge levib linuxile vähe.

Soovitan linuxit, aga enne kui sellele üle minna oleks kasulik natuke ennast enne kurssi viia. Linux pole mingi imeloom, kolmanda partei tarkvara installimine ja sõltuvuste lahendamine võib olla peavalu, kuid kui jagu saad, on asi seda väärt .

Vanast Fedora Corest tegin kahe eraldi töölauaga nn "PC meediakeskuse" koos kaugjuhtimispuldiga, sain jooksma kaks helikaarti ja eraldi töölauad, ühe töölaua peal jooksis näiteks winampi sugulane xmms ning surfid netis ja teises toas said telekast vaadata DVD-d (läbi TV out) . Süsteemi taastamine text modes koos tekstifailide liigutamisega, palju tõhusam tööriist kui graafilises keskkonnas mudimine. Paljud asjad lihtsalt graafilises liideses ei toimi, vaja runlevel 3.
Ubuntut ei ole veel jõudnud nii sügavalt uurida ja asusalt öeldes ei viitsi enam, tähtis on et arvuti töötab ja muud pole vajagi.

Energizer kirjutas:Estobuntut proovisinm aga selle KDE põhine installer oli vigane.

See on küll vale jutt. Pole hea siin valesi levitada.

on olemas ka netis eestikeelne ubuntu juhend.Kuskil.

On olemas igasuguseid juhendeid netis. Estobuntu eelis on see, et peale pannes on kohe töötav süsteem multimeedia ja ID kaardi toega. Mitte nagu windows, kus pead veel pool päeva igasugu ajureid ju muud jama paigaldama.
Mul omal on põhiliselt Opensuse kasutuses,

Energizer'i ja teiste jutust on jäänud mulje, nagu ei oleks võimalik Linuxit kasutades 3D mänge mängida... vastupidi, sama rauaga jooksevad mängud Linuka all tunduvalt libedamalt, kui Winniga... + Linuka all on võimalik igasugune üleliigne mudru kinni keerata ja nii jääb veel rohkem ressurssi mängu enda jooksutamiseks - ühesõnaga saab mängida ka selliseid mänge mille jooksutamine Winniga, sama rauaga, ei tuleks kõna allagi!

näiteks mida ?

Doom3D, Heretic, Hexen ....

Ok. Jooksevad ka uuemad ja läbi winex Cedega saab ikka enamused mängud käima. Kahjuks on aga Winex Cedega tasuline. Muidugi see summa oli suht väikene ja vaeseks kedagi ei tee mis selle eest välja käia tuli.