Digitaalne dividend II (700 MHz)

Andmeside probleemidega pöördu siia
Kasutaja avatar
Scott
Digivanake
Postitusi: 1939
Liitunud: 02:00, 22 Dets 2005
    Windows 7 Chrome
On tänanud: 23 korda
On tänatud: 21 korda

Digitaalne dividend II (700 MHz)

PostitusPostitas Scott » 01:36, 04 Veebr 2016

Esimene digitaalne dividend ehk 800 MHz sagedusala andmine LTE 4G internetile on praktiliselt ammendunud, seega tehakse ettevalmistusi järgmiseks sammuks, mis annab ka 700 MHz ala televisioonilt lairibateenustele. Televisiooni senised muksid kolitakse kõrgemast osast 21 - 48 kanalitele selle ja järgmise aasta jooksul.


Artikkel Postimehes "Euroopa annab telede magusad UHF-sagedused kogu territooriumil mobiilsidele".

http://tehnika.postimees.ee/3562521/eur ... biilsidele

Euroopa annab telede magusad UHF-sagedused kogu territooriumil mobiilsidele
3. veebruar 2016 10:14
Aivar Pau, tehnika.postimees.ee

Euroopa Komisjon avalikustas ettepaneku anda praegu peamiselt televisiooniedastuseks mõeldud sageduse 700 MHz mõne aasta pärast kogu EL-i ulatuses mobiilsideteenuste käsutusse, kuid Eestil võib selle kasutusevõtul tekkida probleeme idanaabriga.

Jutt käib täpsemalt ultrakõrgsagedusala (ultra-high frequency - UHF) vahemikust 694-790 MHz, milles tahetakse aastaks 2020 praegusest rohkem sagedusi traadita lairibaside käsutusse anda. See on ideaalne vahemik edastamaks veidi madalama kvaliteediga mobiilset andmesidet pikkade vahemaade taha.

Madalamad sagedused vahemikus 470-694 jäävad ka edaspidi audiovisuaalteenuste levitamiseks. Tihti kasutatakse seda raadiomikrofonides programmitootmises ja erisündmuste korral.

«See parandab internetiühenduse kättesaadavust kõigile eurooplastele ja aitab arendada piiriüleseid rakendusi,» teatas Euroopa Komisjon.

Komisjoni plaanid on tegelikult veelgi laiemad – kogu raadiolainete spekter tahetakse üldisema kontrolli alla võtta ja neid koordineeritumalt jagama hakata. See on ka igati mõistetav eriti 5G ja isejuhtivate autode või telemeditsiini teenuste peale mõeldes – kui need autod peaksid üle riigipiiride sõitma ja seeläbi näiteks teiste sageduste levialasse sattuma, siis kaotaksid need lihtsalt juhitavuse.

«28 erinevat lähenemisviisi raadiosageduste haldamisele ELis ei ole digitaalse ühtse turu tingimustes majanduslikult mõttekas. Sagedused on napp ressurss, me peame seda kasutama võimalikult otstarbekalt,» ütles digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Ühtse sagedusvahemiku kasutamine kogu EL-is võimaldab Ansipi sõnul pakkuda kõikjal Euroopas, ka maapiirkondades, kvaliteetset internetiühendust ja sillutada teed järgmise põlvkonna, 5G mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada 700 MHz sagedusala kõigis ELi riikides hiljemalt 30. juuniks 2020 kasutamiseks traadita lairibaside jaoks. Et sellest tähtajast kinni pidada, peavad liikmesriigid 30. juuniks 2017 vastu võtma ja avaldama riiklikud kavad võrgu leviala ja selle sagedusala vabastamise kohta.

Kaks liikmesriiki - Saksamaa, Prantsusmaa - on juba andnud loa kasutada 700 MHz sagedusala mobiilsete teenuste osutamiseks. Mitmel liikmesriigil - Taani, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik - on kavas muuta 700 MHz sagedusala kasutust lähiaastatel.

Eesti telkod toetavad kahe käega, kuid ootavad kokkulepet Venemaaga

Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor Ervins Kampans ütles Euroopa Komisjoni ettepanekut kommenteerides , et ka Eestis kasutab 700 MHz sagedust hetkel digitelevisioon, mis edastab digitaalset signaali üle õhu.

«Kuna täna on digitelevisiooni roll aina kahanemas, ei vaja televisioon tulevikus enam nii suurt sagedusspektrit. Uut tehnoloogiat kasutades suudaks televisioon audiovisuaalse sisu efektiivsemalt kokku pakkida ja edastada sama suurt sisumahtu, kasutades väiksemat sagedusala,» ütles Kampans Postimehe tehnikaportaalile.

USA-s on 700 MHz sagedus tema sõnul juba edukalt mobiilse interneti teenusepakkujate kasutusse antud ja mobiilioperaatorid nagu Verizon ja AT&T on tänu sellele oma teenusele väga hea katvuse loonud. Tänavu astub USA sammu veelgi edasi ning plaanib mobiilsideteenuste edastamiseks kasutusele võtta ka veel madalama, 600 MHz sagedusala.

Et 700 MHz sagedust saaks ka Eestis kasutada mobiilsideteenuste edastamiseks, peab tehnilise järelevalve amet enne sageduslitsentside jagamist sõlmima sageduse kasutuselevõtu osas kokkuleppe Venemaaga.

«Eestis võtab sageduse kasutuselevõtt tõenäoliselt rohkem aega kui Lääne- või Kesk-Euroopas, kuna Venemaa on seadnud piirialadel kasutatavatele sagedustele ranged piirangud. Näiteks kehtivad Eestis täna piirangud 800 MHz sageduse kasutusele piirialadel,» ütles Kampans.

«Tele2 toetab Euroopa Komisjoni otsust kahe käega. 700 MHz kasutuselevõtt annaks mobiilioperaatoritele uusi võimalusi rahuldada turu aina kasvavat vajadust kiire interneti ja interneti kaudu edastatava audiovisuaalse sisu järele,» märkis Kampans. «Rohkemate sageduste kasutuselevõtt annab võimaluse pakkuda lõpptarbijale suuremaid interneti kiirusi ja mahte, millest olenevad paljud tulevikuteenused.»

Just madalad sagedused on operaatoritele väga väärtuslikud, kuna võimaldavad maapiirkondades suurendada leviala ning parandada siselevi tugevust neis piirkondades, kus kõrgeid edastussagedusi ei ole otstarbekas kasutada.

Telia Eesti tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste hinnangul on 700MHz sagedusala kasutuselevõtt samuti kiire andmeside leviku seisukohast oluline samm eeskätt maapiirkondades, kuna hea leviomaduse tõttu suudab see laineala hästi katta hajaasustusega alasid.

«Näiteks Telia 4G võrk on üles ehitatud kolmele sagedusele: 2600 MHz, 1800MHz ja 800Mhz. 2600MHz tagab suured kiirused ja mahud ning seda kasutame tiheasustuse piirkondades - näiteks südalinnas -, kus on palju kasutajaid. Väiksemates linnades ja äärelinnades kasutame 1800MHz. Neid sagedusi täiendame linnades ka kolmanda sagedusega 800MHz. See parendab lisaks teiste sageduste võimaldatavate kiirustele ja mahtudele ka siselevi. Väljaspool suuri linnu kasutame valdavalt 800MHz sagedust: signaal levib kaugele, kuid mahud ja kiirused on väiksemad,» kirjeldas Tiit Tammiste.

«700MHz lisandumine on selles vaates lõpptarbija seisukohast kindlasti positiivne,» märkis ta.

Elisa Eesti juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul oleks igati positiivne, kui täpsemad sageduste jagamise tingimused saavad paika Euroopa Liidu tasandil, kuid sageduste välja jagajaks oleksid ikkagi kohalikud regulaatorid, kes kohapealset turgu kõige paremini tunnevad.

«Uute sageduste kasutusele võtmine on igal juhul positiivne ning võimaldab järjekordset innovatsiooni telekomi sektoris. Kui uue sageduse jagamise tingimused saavad paika, tekib ka operaatoritele ja tootjatele motivatsioon hakata vastavaid võrkusid rajama ning nutiseadmeid tootma ning sageduse ühtne üle Euroopa Liidu vabastamine tekitaks suurema kasutuspiirkonna,» ütles ta.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) peadirektori asetäitja Priit Soom märkis, et TJA on suures osas esitatud põhimõtetega päri ja peab oluliseks 700MHz sagedusala ühtset kasutamist Euroopas.

«Eesti jaoks oluliseks küsimuseks on Venemaa naabrus ja sellega seotud takistused sagedusala täies mahus kasutamisele, mida loodav otsus peab arvesse võtma,» lisas ta.

Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline